1958. aasta MM-i teatakse eelkõige Pele tähe sünni ja Just Fontaine'i uskumatu 13 värava järgi. Turniir ise peeti Rootsis ning tegu oli seni ainsa juhusega, kui Lõuna-Ameerika meeskond võitis Euroopas peetud turniiri. Esmakordselt mängis MM-il NSVL-i koondis ning esindatud olid ka kõik 4 Suurbritannia jalgpalliliitu.

Rootsile otsustati korraldusõigus anda 1954. aastal Šveitsis peetud kongressil. Turniirile pääsesid 16 meeskonda, kes jaotati nelja alagruppi. Alagrupi kaks esimest pääsesid 8 hulka, kuid huvitavaks tegi asja see, et võrdsete punktide korral selgitas edasipääseja lisamäng. Näiteks esimeses grupis oli alagrupivõitja Saksamaa järel Põhja-Iirimaal ja Tšehhoslovakkial võrdselt punkte ning otsustava kohtumise võitis 2:1 lisaajal Põhja-Iiri.

Teist alagruppi valitses Just Fontaine'i (Fontaine'st loe SIIT) juhitud Prantsusmaa, kes kaotas küll Jugoslaaviale, kuid 7:3 võit Paraguay üle ning 2:1 paremus Šotimaast andsid neile alagrupis võidu. Kolmanda grupi võitis korraldajamaa Rootsi. Wales ja 1954. aasta teine meeskond Ungari pidid omavahel välja selgitama teise edasipääseja. 1956. aasta sündmused olid lõhkunud maagiliste madjarite imemeeskonna ning nii oldi sunnitud otsustavas kohtumises 1:2 Walesile alla vanduma.

Neljandas alagrupis võistlesid Brasiilia, NSVL, Inglismaa ning Austria. Brasiilia kvalifitseerus kindla võitjana, olles viigistanud inglastega ning alistanud NSVL-i ja Austria. Lisamängu läks vaja ka selles alagrupis ning selle tagajärjel jõudis 1:0 eduga 8 hulka kommunistlik suurriik.

Veerandfinaalides näitas head vormi Just Fontaine, kes lõi oma järjekordsed 2 väravat ning viis prantslased võidule Põhja-Iirimaa üle. Ka Lääne-Saksamaa ning Rootsi võitsid oma vastased. Ajalooliseks sai Brasiilia kohtumine Wales'iga, kus 17-aastane Pele lõi oma esimese MM-i värava, mis jäi ka mängu ainsaks.

Poolfinaalides kohtusid Rootsi Lääne-Saksamaaga ning Brasiilia Prantsusmaaga. Sakslastele läks kalliks maksma toonane vahetusi mitte lubav reeglistik, sest pärast Juskowiaki eemaldamist sai vigastada nende kapten Fritz Walter ja nii oldi sunnitud rootslaste vastu üheksakesi mängides 1:3 kaotust tunnistama. Teises poolfinaalis lendas Pele ereda komeedina maailma jalgpallitaevasse ning tema jälg pole sealt siiani kustunud. Nimelt lõi kõigest 17-aastane imelaps prantslaste väravavõrku koguni 3 väravat, mis tagas brassidele 5:2 võidu.

Kolmanda koha kohtumise muutis ajalooliseks Just Fontaine, kelle löödud 4 väravat tõstsid kogusaldo sel MM-il 13-le, millest enamat pole ühel MM-il suutnud ükski mängija.

Stockholmis peetud finaalis jooksid 50 000 pealtvaataja ees väljakule Brasiilia ja Rootsi. Mäng algas toonasele ajale omaselt lahtiselt ning juba kolmandal minutil viis Liedholm võõrustajad juhtima. Brasiilia ei lasknud end heidutada ning vaheajale minnes juhiti Vava väravatest juba 2:1. Teisel poolajal lisas omapoolsed kaks väravat veel ka Pele, ühe Zagallo ning rootslaste poolt värava löönud Simonsson tegid lõppseisuks 5:2 Brasiiliale.

Brasiiliale oli see nende kuulsusrikka ajaloo esimene maailmameistritiitel.