Kas sul on kapinurgas alles mõni vana mängukonsool? Kui jah, siis on aeg külla kutsuda sõbrad ning teha vanade jalgpallimängude õhtu! Soccernet.ee proovis Roosade Reedete raames omal nahal kokku nelja uut ja vana vutivideomängu.

Meie väikestviisi eksperimendist võtsid osa kokku viis soccernetlast - lisaks minule veel toimetuse töötajad Kristjan Remmelkoor, Enn Mäeorg ja Ivar Lepik ning fotograaf Hendrik Osula, kelle kodus mängimise ette võtsimegi. Meie käsutuses olid kaks mängukonsooli - minu vana PlayStation 2 ning Hendriku Xbox 360 - ning kokku neli jalgpallimängu: FIFA 06; selle sees lisana kaasas olnud kõigi aegade esimene FIFA-sarja mäng FIFA International Soccer ehk FIFA 94; 2001. aastal Taito poolt välja antud hipstergeimerite maiuspala International League Soccer ning värskeimatest värskem FIFA 14.

Otsustasime, et teeme tavalise testimise asemel asjad natuke huvitavamaks ja korraldame omavahel turniiri - kõik said igat mängu proovida kahe vastase vastu, mis tähendas, et kokkuvõttes mängis igaüks kaheksa mängu, iga vastasega mindi kokku kahel korral. Et punktiarvestusele vürtsi lisada, panime lisaks tavalisele "võit 3, viik 1, kaotus 0 punkti" süsteemile juurde ka kolm boonuspunkti iga videomängu lõikes parimale puldiklõbistajale.

Kõikideks mängudeks valime endale samad rahvustiimid (kuna FIFA 94-s ja International League Socceris klubisid ei olegi) - mina võtan Inglismaa, Hendrik Hollandi, Ivar Saksamaa, Kristjan Brasiilia ning Enn Itaalia. Kuna FIFA 06-s Hollandi koondist eraldi polnud, mängis Hendrik seal Ungari koondisega, kuhu olid pandud hollandlastest ässad.

Pikanäpumehi on?

Õhtu algas kerge ehmatusega - kui ma oma PS2-ga Hendriku juurde jõudsin, selgus, et selle televiisoriga ühendamiseks on vaja juhtmed viia ekraani taha. Kuna telekat seina küljest lahti kiskuda me ei viitsinud, tuligi meil vaheldumisi üritada oma käsi erinevate nurkade alt võimalikult sügavale seina ja ekraani vahele pista, et sealt vajalikud juhtmed kuidagi ühendada.

Viimaks saime otsad kokku, kuid kõik mured ei olnud sellega lahendatud - PlayStationi saime küll kenasti tööle, kuid selgus, et üks pultidest, mille olin kaasa võtnud, oli oma elupäevad oma mitmeaastase tolmukogumisega lõppenuks lugenud.

Õnneks oli mul kaasas veel üks sõbralt laenatud juhtmeta pult, mis aga samuti esimesel katsel tööle hakata ei kavatsenud. Pärast mitmeid erinevaid patareivahetusi ja erinevate nuppude proovimist leidsin viimaks vea - pult tuli lihtsalt sisse lülitada.

FIFA International Soccer (FIFA 94) - kuubikud ekraanil

Alustasime algusest ehk siis kõige esimesest FIFA-mängust üldse. 1993. aasta detsembris välja antud mäng tähistas värskelt oma 20. sünnipäeva, mis teeb mängu vanemaks isegi ühest meie testijast. Kuna keegi meist seda varem mänginud polnud, oli kõigi jaoks tegemist uue kogemusega.

Vana hea "EA Sports - It's in the game" ei kõla mitte tuttava bäädäässi mehehäälega, vaid hoopis eriti elektroonilise robothäälega. Kõik puhkevad naerma.

Esimeses mängus paneme oma oskused proovile mina ja Hendrik. Enne mängu saame valida mõnesid asju, mida tänapäeva mängudes ettegi ei oskaks kujutada - väljakuks saame võtta kunstmuru (visuaalselt ega mänguliselt vist mingit vahet küll ei olnud) ning kohtunik annab alati enne mängu valida, millise külje mündiviskel valid. Tuli välja, et kõigil viiel korral valisime vale mündipoole.

Mäng ise oli... jube. Vaade on imelikult diagonaalis, kommentaatoreid ei ole ning pidev publiku heliefekt hakkab päris kiiresti pinda käima. Kõige tipuks ei saanud me tükk aega aru, mis nupud mida teevad, sest mäng kippus lihtsalt omasoodu minema.

Sellest hoolimata suutis Hendrik mulle kohe mängu alguses ühe värava ära lüüa, kuid selle järel olid väravavahid täielikust maailmaklassist. Ükskõik, kui palju me ei üritanud, väravaid lõime kohutavalt vähe.

Ainus, kellele tundus see mäng sobivat, oli Kristjan, kes küll ausa mängu reeglitele sülitas ("Iga nupp ju libistab!"), kuid siiski mõlemad mängud ühe- või kahemehelises vähemuses võita suutis ning sellega ka meie turniiri liidriks sai.

Üldine konsensus oli aga see, et mäng oli äärmiselt närviajav. "Frustreeriv," tõdes Hendrik. "Füüsiliselt väsitav. Juba esimese mängu keskel olid käed täiesti väsinud," lisas Ivar. 

Graafika on kohane 1993. aastale - mehikesed on kandilised ning erinevad vaid nahatooni poolest. Päris nimesid mängijatel ei ole - suvaliste nimedega meestel on küll isegi mingid taset tähistavad arvud juures, kuid mänguliselt küll aru pole saada, et need midagi loeksid.

Video FIFA 94 mängupildist:

International League Soccer - Rovaldo ja Ranaldinho

Hüppasime videomänguajas edasi umbes seitse-kaheksa aastat ning võtsime järgmiseks mängu, mis oli minu kätte kunagi ammu jumal-teab-kuidas sattunud. Kunagi, "omal ajal" sai seda ka ühe hea sõbraga parajalt mängitud, kuid tunnistasin teistele (ausalt, loomulikult), et ma ei mäletanud enam isegi seda, millised olid õiged nupud.

Mäletasin ma aga liigagi hästi selle mängu kommentaatoreid, kes korrutasid ühtelugu ikka neidsamu aeglaseid fraase ja lauseid, mida oskan siiani une pealt tsiteerida. Okei, võib-olla sai seda vanasti ikka päris palju mängitud.

Graafika oli sellel Taito poolt tehtud mängukesel oma aja kohta päris vinge.  Ilmastikuolud reaalselt mõjutavad väljakul toimuvat ning ka platsivälised detailid on kenad - ühe staadioni puhul sõidab näiteks otse tribüünide tagant iga viie minuti tagant rong. Meenutab natuke Tamme staadionit või Sportland Arenat.

Mängimine ise tõi testijate seast vastakaid muljeid - osad kirusid hirmsasti olukorda, kus mängu ajal väravavaht palli kätte püüab ning kaameranurk seejärel järsku muutub ning kõik sassi ajab, teised jällegi kiitsid seda, et võrreldes eelmise mänguga oli asi juba natuke "päris" mängu moodi.

"Kui FIFA 94 oli Moskvitš, siis see on juba Fiat Punto," võrdles Hendrik. "Neid mänge mängides saab aru, kui head tänapäeva mängud on. Praegu on need juba telefoni peal ilusamad."

Lisaks halenaljakatele kommentaatoritele on parajat huumorit sees ka mängijate nimedes - kuna ametlikke litsentse saadud pole, siis on iga mängija nimes mõni täht ära muudetud. Ennu Itaalia ründeliini juhtis näiteks F. Tatti, minu Inglismaad E. Haskey.

Mängumootoris oli ka mitmeid kentsakaid vigu - kohati sai ülitugevaid pikki sööte lüüa selg ees, samal ajal olid mõned 30 meetri pealt löödud pealöögid tõnisvannalikult tugevad.

Hoolimata sellest, et mina seda varem mänginud olin, võttis selle mängu boonuspunktid endale Hendrik, kellele kukkusid need sülle tänu sellele, et Kristjan suutis minu vastu viimases mängus viimasel minutil viigistada. Kahe võidu kõrvale kaks viiki saanud Kristjanile meeldis seetõttu FIFA 94 rohkem. "Eelmine oli armsam!"

Video International League Socceri mängupildist:

FIFA 06 - Wayne Rooney!

Veel viis aastat edasi ning järgmisena läks päevinäinud konsooli südamesse Wayne Rooney pildiga plaat, mis oli välja antud aastal 2005. Varsti juba üheksa aastat tagasi!

Seesama Rooney oli peategelaseks ka meie esimeses kohtumises, kus läksime vastamisi mina ja Ivar. Lõin esimese paarikümne minutiga just sellesama mehega vaat et koba peale kaks imeilusat väravat (mõlema puhul tõstsin palli väravavahiga silmitsi pääsedes kaarega võrku, sest mulle tuli meelde, et selles mängus üks-ühele olukordi muud moodi väga lahendada ei saa) ning lisasin enne pooltunni täitumist veel ka kolmanda, kenast kauglöögist. Rooney kolm, Saksamaa null!

Virinat, et väravaid on raske lüüa (Ivar: "Ainult peaga, penaltist või chip'ides!") kostus kõigi suust, kuid numbrid rääkisid hoopis teist keelt - viie mänguga lõime kamba peale kokku 11 väravat, mida oli rohkem kui ühegi teise mängu puhul. (Märkus: FIFA 94-s oli neid viie mängu peale kuus, ILS-is kaheksa ning FIFA 14-s üheksa. Mängisime kolme- või neljaminutiliste poolaegadega).

Oma osa võis väravate rohkuses olla aga ka sellel, et mängisime kiire mängutempoga - mehed ja pall liikusid nii kiiresti, et esimest mängu vaadates või ise mängides ei jõudnud mõned testijad isegi korralikult mängu jälgida.

Üldiselt oli aga areng võrreldes viie aasta taguse mänguga tohutu. "Esimest korda on mängus pinge, mitte ainult frustratsioon," selgitas Enn, kes sai esimese kahe vooru pealt saadud nulliringide kõrvale just FIFA 06-st esimesed punktid.

Omamoodi probleemi ees seisis aga Kristjan, kes oli seni mänginud ülejäänutest mõnevõrra teistmoodi. "Enam ei saa nooltega mängida, peab ikka analogi kasutama." 

Ka graafiliselt oli edasiminek olnud suur - mängijate näod meenutasid juba nende päriselu vastandeid. Teha saab juba algelisi trikke ning on aru saada, et osad mängijad on teistest oma oskustelt paremad.

Boonuspunktid sai taaskord Hendrik, kellele tõid kaks võitu puhtad paberid ning enne viimast mängu suure edu. Mina ise jäin nendest ilma taaskord "tänu" viigile Kristjaniga, kuid seekord olin see mina, kes umbes kahekümnendal lisaminutil (!!!) tablool seisu võrdsustas. Kah omamoodi saavutus.

Ära tasub märkida veel ka teada-tuntud kommentaatorid ning FIFA mängudele omase hea soundtrack'i.

Video FIFA 06 mängupildist:

FIFA 14 - kui palju on veel ruumi areneda?

Viimaseks võtsime luubi alla uusima FIFA-sarja mängu, mida mängisime Hendriku "koduplatsil" - tema Xboxil. Turniiritabelis oli selleks ajaks selge, et esikohale tuleb kas Hendrik või temast seitsme punkti kaugusel olnud Kristjan, kes kohe avamängus ka vastamisi läksid. Hendrikul oli vaja võidu kindlustamiseks vähemalt viiki, kuid sellest jäi ta napilt ilma - Kristjan suutis viimasel minutil Paulinho löödud värava abil võidu noppida ning ka turniiri viimased mängud veel põnevaks muuta.

Kuigi selle mängu ning FIFA 06 vahel on koguni kaheksa aastat, pole areng olnud sugugi nii suur kui näiteks FIFA 06 võrdluses International League Socceriga. Loomulikult on arenenud ka graafika, kuid peamine vahe tuleb sisse just mängumootoris - tekib tunne, et erinevaid võimalusi, erinevaid kombinatsioone ja tulemusi on siin mõõtmatul hulgal rohkem kui varem, mäng ei ole enam nii lineaarne.

"Siin tuleb paremini välja see, palju keegi seda mänginud on," lausus Enn ja võttis selle kinnituseks mõlemast oma mängust kindla võidu. Kusjuures meie turniiri esikolmiku lõppjärjestus selguski viimases mängus Ennu ja Ivari vahel, kus just sellest, kas Enn suudab Ivarile värava lüüa, olenes see, kas kokkuvõttes saab esikoha Kristjan või Hendrik.

"Erinevalt teistest mängudest oli tunda, et väljakul tehtud otsused mõjutavad ka olukorra lahendust," lisas Ivar, kes ei suutnud kahest viimasest FIFA-mängust võtta ühtegi punkti ega lüüa ühtegi väravat. 

Video FIFA 14 mängupildist:

Kokkuvõte

Oli vinge. Proovige järele!