Hispaania alistas saalijalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaalimängus Venemaa, Itaalia suutis välja võidelda pronksmedalid.

Põnevas finaalmängus alistas Hispaania koondis Venemaa. Võitjameeskonna avavärav sündis kohtumise üheksandal minutil, kui paremalt äärelt saatis tugeva pommlöögi värava alumisse nurka veteran Andreu, kes osales ka Hispaania võidumängus 1999. aasta finaalis. Kuna esimesel poolajal venelased viigistada ei suutnud, jäid kõik kaardid finaalmatši teisele poolajale. Venelaste lootused kustutas veidi peale teise poolaja avavilet hispaanlane Cogorro, kes realiseeris väravaks puurivaht Zouevist tagasi põrkunud palli. Pärast teist väravat tõmbusid hispaanlased veidi enam kaitsesse, lastes venelastel rohkem palli vallata. Tekkinud surve tagajärjel suutsidki viimased viimased kaotusseisu vähendada, autoriks märgiti Duškevitš. Ponnistustes hoolimata skoori enam muuta ei suudetud, mistõttu sai Hispaaniast esimene meeskond, kes võitnud saalijalgpalli Euroopa Meistrivõistlused koguni kolmel korral.

Pronksikohtumises läksid vastakuti poolfinaalis üllatuslikult kaotanud Itaalia ning Ukraina. Mängu avavärava lõi itaallaste kapten Nando Grana, kellele oli see turniiril juba kuues värav. Azzurri pidu ei kestnud kaua. Kolm minutit hiljem oli täpne ukrainlane Sytin. Mängu otsustavateks hetkedeks said avapoolaja viimased neli ning teise poolaja esimene minut, mil itaallased lõid kaks väravat, mis tagasid neile pronksmedalid. Kolmas koht oli Saapamaa palluritele aga vaid kergeks lohutuseks, kuna Ostravasse tuldi eelmise turniiri võitu kaitsma. Grupifaasi suutis meeskond lõpetada kolme võiduga kolmest mängust, kuid otsustavateks mängudeks neile paraku õnne ei jätkunud.

Turniiri suurimaks väravakütiks tõusis itaallaste kapten Nando Grana, lüües kokku kuus väravat. Talle järgnesid venelane Šajakhmetov viie ning Goncalo Alves ja Sytin nelja tabamusega.

Finaalmäng:

Hispaania – Venemaa 2:1 (1:0)
9. Andreu, 21. Cogorro – 31. Dushkevitch

Pronksikohtumine:

Ukraina – Itaalia 1:3 (1:2)
9. Sytin – 6. Nando Grana, 16. Fabiano, 21. Seco