1974. aasta MM-il tutvustati maailmale mõistet „totaalne jalgpall“, mida viljelesid hollandlased, kes kaotasid finaalis kerge üllatusena korraldajate koondisele. Korraldajaks valiti Saksamaa LV juba 1966. aastal, kui sakslased jäid MM-i finaalis alla Inglismaale.

Kvalifikatsiooniturniiri alustanud 99-st meeskonnast jõudis finaalturniirile 16, kelleks olid Saksa DV, Saksa LV, Tšiili, Austraalia, Jugoslaavia, Brasiilia, Šotimaa, Zair, Holland, Rootsi, Bulgaaria, Uruguay, Poola, Argentina, Itaalia ning Haiti.

1. grupi oodatuim mäng oli kindlalt Saksamaade omavaheline kohtumine, mille suure üllatusena Saksa DV võitis seisuga 1:0. Vahegruppide ringi pääses edasi ka Saksa LV. Tšiili ja Austraalia kanda oli statisti roll.

2. grupis tegid ilma Peleta mänginud Brasiilia viigid Šotimaa ja Jugoslaaviaga. Seega osutusid olulisimaks mängud autsaideri Zairiga. Šotlased alistasid musta mandri mehed seisuga 2:0, Jugoslaavia 9:0. Kuna šotlaste ja jugoslaavlaste vaheline mäng lõppes 1:1 viigiga, siis sai edasi Zairi 3:0 võitnud Brasiilia ning grupi esikoha hõivanud Jugoslaavia.

3. grupis oli kindel võitja Holland, kes jõudis finaali, lastes omale lüüa vaid ühe värava - mängus Bulgaariaga. Teiseks jäi Rootsi ning edasi ei pääsenud Bulgaaria ja kahekordne maailmameister Uruguay.

Neljandas grupis osalesid kolm tugevat, Itaalia, Argentina ning Poola, ja peksupoiss Haiti. Haitist käis kõigi jaks üle, kuid omavaheliste mängudega jõudsid edasi Poola ning Argentina.

Alagrupiturniirile järgnesid vahegrupid, mille võitjad kohtusid omavahel finaalis. Gruppi A olid pääsenud Holland, Brasiilia, Saksa DV ning Argentina. Brasiilia alistas sakslased ja argentiinlased, mis tähendas, et otsustavaks mänguks kujunes nende ja Hollandi mõõduvõtt. Seal kaotasid kohvimaa pojad seisuga 0:2 ning jõudsid vaid kolmanda koha mängule. Finaali pääsesid täiseduga vahegrupi läbinud hollandlased.

Vahegrupis B näitas oma tugevust 20-aasta tagune maailmameister Saksa LV, kes teenis kolmest mängust maksimaalsed kuus punkti. Kaotusega sakslastele rikkus Poola ära oma ilusa turniiri. Oma aega jäid ootama Jugoslaavia ning 1958. aasta teise koha omanik Rootsi.

Kolmanda koha mängus alistas Poola Brasiilia seisuga 1:0 ning suur üllatus oligi sündinud. Nende ründeäss Gzregorz Lato sai ka turniiri suurimaks väravalööjaks seitsme tabamusega.

Finaal toimus Müncheni Olümpiastaadionil. Fännid ootasid suurt vastasseisu - Beckenbauer (Beckenbauerist loe lähemalt SIIT) vs Cruyff (Cruyffist loe lähemalt SIIT). Hollandi loovale ja ründavale mängustiilile astusid vastu kaalutlevad ja distsiplineeritud sakslased. Cruyffi oli personaalselt katma pandud Berti Vogts, kuid juba esimesel minutil jäi Vogts kaitses hätta.

Holland sooritas 15 täpset söötu ning seejärel spurtis Cruyff Vogtsist mööda ning kukutati karistusalas Hoenessi poolt. Hollandlaste kasuks määrati penalti ning tulpidemaa koondis pääses 1:0 juhtima, enne kui sakslased üldse palligi puutuda said. Hollandlastel ei õnnestunud siiski kohtumist võita. Vogts suutis edaspidi Cruyffiga hakkama saada ning Gerd Mülleri võiduvärav andis tiitlivõidu sakslastele. Saksamaa oli taas maailmameister.