Sergei Pareiko ütles Tomski Tomi koduleheküljel tehtud online intervjuus, et ootab endiselt Eesti koondise kutset. Puurivahi sõnul lubas Jelle Goes ta kindlasti veel koondise juurde kutsuda.

Allpool on välja toodud lühendatud variant intervjuu küsimustest, mis ka meie lugejaid võiksid huvitada.

Sergei, kuidas sulle meeldib Tomskis, Siberi hing ja energia, mis lähtub poolehoidjatest?

Hing on siin muidugi hullumeelne. See, mis siin toimub, on ainulaadne, ma pole midagi niisugust kuskil mujal kohanud, võib-olla vaid Samaaras, kui nad liidripositsioonil olid. Aga sealgi kadus ligi 30% pealtvaatajatest pärast seda, kui mäng hakkas kehvasti minema. Siin aga on meil olnud tõuse ja mõõnasid, kuid poolehoidjate energia pole kuhugi kadunud ka tulemustele vaatamata. See on ilmselt kõige olulisem mängijate jaoks, kui nad koduväljakul mängivad.

Sa oled jälle põhikoosseisus. Kas see tähendab, et tunned ennast kindlamalt kui Ilja Bliznjuk (Tomski teine väravavaht)?

Ei oska tema eest sõna võtta. Ise tundsin ennast mängus Alaniaga 100%-liselt. Mängus Dünamoga tuli aga esimene pall enda võrgust välja võtta.

Kus kavatsed veeta hooaja vaheaja? Ega mitte Tomskis?

Sõidan koju, Tallinnasse, kui vähegi võimalik. Tahaks vanemaid külastada.

Sergei, kellega sa Tomski meeskonnast kõige enam suhtled? Kuidas on suhted teiste väravavahtidega?

Meeskonnas on üldiselt kõikidega head suhted. Kõige lähedasemad suhted on ilmselt Ženja Novikoviga. Ta on samuti Eestist pärit. Siin olles olen teda lähemalt tundma õppinud. Aastat 8 tagasi mängisime Eesti meistrivõistlustel vastasleerides. Väravavahtidega on ka suhted head.

Sergei, mis sa arvad kuidas Tomski klubil järgmisel hooajal läheb?

Arvan, et järgmisel hooajal saab olema meeskonnal raskem kui sel aastal. Alati räägitakse, et teine aasta on raskem kui esimene. Esimesel aastal mängitakse veel eelmise hooaja võiduka emotsiooni pealt, teine hooaeg näitab, mis materjalist meeskond on ja kas tal on tulevikku. Ise loodan, et esineme vähemalt sama hästi kui sel hooajal.

Kas sul järgmiseks hooajaks on lootusi siia jääda?

Arvan, et järgmise hooaja mängin siin, mul on klubiga kehtiv leping.

Räägi lühidalt, kuidas sa suurde jalgpalli sattusid?

Esimeses klassis korjas treener meid kokku, mulle meeldis ja ma jäin trenni. Kuuendast kuni kolmeteistkümnenda eluaastani mängisin hoopis ründes. Siis otsustasin, et tahan väravas seista.

Millega tegeled vabal ajal?

Nii palju kui võimalik püüan veeta aega oma pere seltsis. Mul on poeg Daniil ja naine Viktoria.

Mis juhtus mängus Rostoviga? Peale seda mängu jäid ju pikaks ajaks pingile. Kaotasid usu endasse? Või olid alavormis? Miski muu?

Selles mängus oli kõik korras kuni 84. minutini, siis aga tuli see Peres’i löök ja penalti. Lihtsalt ei suutnud meeskonda päästa. Treenerid otsustasid anda võimaluse Iljale, kes oma võimaluse ka 100%-liselt ära kasutas.

Kuidas sul õppimine edeneb? Kuulduste kohaselt õpid sa interneti kaudu raamatupidajaks.

Mitte raamatupidajaks, vaid mänedžeriks. Õpin siiamaani veel. Kui vähegi aega on, eriti laagrite ajal, püüan lugeda ja ülesandeid lahendada.

Kuidas on teil suhted Eesti koondisega? Miks teid enam sinna ei kutsuta?

Aasta alguses rääkisin koondise peatreeneriga ning ta kinnitas mulle, et kuulun endiselt koondise huviringi ja ta kavatseb jälgida, kuidas mul läheb. Edasise kohta ütles treener, et mitte kohe, aga aasta jooksul kavatseb ta kindlasti mind veel koondise juurde kutsuda. Loodan, et kutse tuleb.

Missugune on kõige kummalisem värav, mille sa oled endale lüüa lasknud?

Ilmselt oli see noorteklassis. Mängisime tol korral tabeli viimase meeskonnaga ja eeldasime lihtsat kohtumist. Läks aga nii, et kaotasime 2:3. Üks värav löödi mulle umbes 30-lt meetrilt ja pall libises kuidagi mu jalgevahelt sisse.

Sergei, olen kuulnud, et jalgpalli väravavahtidele soovitatakse mängida korvpalli. Kuidas te seda kommenteeriksite?

Mulle meeldib korvpalli mängida. Eestis on korvpall väga populaarne. Korvpallis tuleb palju hüpata, mis arendab hüppevõimet. Nii et mingil määral ehk tõesti.

Kuidas sa arvad, kas Eesti ja Venemaa kaotasid/võitsid palju NSVL lagunemisega? On see tõsi, et Baltikumi lihtinimesed vihkavad Venemaad?

Arvan, et Eesti iseseisvumisega said eestlased palju enam võimalusi piiri taha suundumiseks. Jalgpallis on see eriti hästi näha. Nõukogude ajal ei olnud välismaale mängima minek praktiliselt võimalik ja need vähesed, kes seda suutsid, tegid seda läbi suurte raskuste. Jalgpalli tollel ajal praktiliselt ei arendatud. Arvan, et Liidu lagunemisega ei kaotanud Venemaa midagi, Eesti aga võitis väga palju. Eesti iseseisvumisega kaasnenud jalgpalli areng andis ka minule võimaluse läbi murda. Usun, et suurem osa inimesi Eestis suhtub Venemaasse austusega. Neid, kes kirjutavad, et nad on Venemaa vastu, on vaid käputäis, kes loodavad Euroopa abile või mõnele rikkale onule. Mina arvan, et just Venemaa võiks olla abiks, ka majanduslikult.

Ütle, kas eesti keel on keeruline?

Ausalt öeldes jah.Sergei Pareiko ütles Tomski Tomi koduleheküljel tehtud online intervjuus, et ootab endiselt Eesti koondise kutset. Puurivahi sõnul lubas Jelle Goes ta kindlasti veel koondise juurde kutsuda.

Allpool on välja toodud lühendatud variant intervjuu küsimustest, mis ka meie lugejaid võiksid huvitada.

Sergei, kuidas sulle meeldib Tomskis, Siberi hing ja energia, mis lähtub poolehoidjatest?

Hing on siin muidugi hullumeelne. See, mis siin toimub, on ainulaadne, ma pole midagi niisugust kuskil mujal kohanud, võib-olla vaid Samaaras, kui nad liidripositsioonil olid. Aga sealgi kadus ligi 30% pealtvaatajatest pärast seda, kui mäng hakkas kehvasti minema. Siin aga on meil olnud tõuse ja mõõnasid, kuid poolehoidjate energia pole kuhugi kadunud ka tulemustele vaatamata. See on ilmselt kõige olulisem mängijate jaoks, kui nad koduväljakul mängivad.

Sa oled jälle põhikoosseisus. Kas see tähendab, et tunned ennast kindlamalt kui Ilja Bliznjuk (Tomski teine väravavaht)?

Ei oska tema eest sõna võtta. Ise tundsin ennast mängus Alaniaga 100%-liselt. Mängus Dünamoga tuli aga esimene pall enda võrgust välja võtta.

Kus kavatsed veeta hooaja vaheaja? Ega mitte Tomskis?

Sõidan koju, Tallinnasse, kui vähegi võimalik. Tahaks vanemaid külastada.

Sergei, kellega sa Tomski meeskonnast kõige enam suhtled? Kuidas on suhted teiste väravavahtidega?

Meeskonnas on üldiselt kõikidega head suhted. Kõige lähedasemad suhted on ilmselt Ženja Novikoviga. Ta on samuti Eestist pärit. Siin olles olen teda lähemalt tundma õppinud. Aastat 8 tagasi mängisime Eesti meistrivõistlustel vastasleerides. Väravavahtidega on ka suhted head.

Sergei, mis sa arvad kuidas Tomski klubil järgmisel hooajal läheb?

Arvan, et järgmisel hooajal saab olema meeskonnal raskem kui sel aastal. Alati räägitakse, et teine aasta on raskem kui esimene. Esimesel aastal mängitakse veel eelmise hooaja võiduka emotsiooni pealt, teine hooaeg näitab, mis materjalist meeskond on ja kas tal on tulevikku. Ise loodan, et esineme vähemalt sama hästi kui sel hooajal.

Kas sul järgmiseks hooajaks on lootusi siia jääda?

Arvan, et järgmise hooaja mängin siin, mul on klubiga kehtiv leping.

Räägi lühidalt, kuidas sa suurde jalgpalli sattusid?

Esimeses klassis korjas treener meid kokku, mulle meeldis ja ma jäin trenni. Kuuendast kuni kolmeteistkümnenda eluaastani mängisin hoopis ründes. Siis otsustasin, et tahan väravas seista.

Millega tegeled vabal ajal?

Nii palju kui võimalik püüan veeta aega oma pere seltsis. Mul on poeg Daniil ja naine Viktoria.

Mis juhtus mängus Rostoviga? Peale seda mängu jäid ju pikaks ajaks pingile. Kaotasid usu endasse? Või olid alavormis? Miski muu?

Selles mängus oli kõik korras kuni 84. minutini, siis aga tuli see Peres’i löök ja penalti. Lihtsalt ei suutnud meeskonda päästa. Treenerid otsustasid anda võimaluse Iljale, kes oma võimaluse ka 100%-liselt ära kasutas.

Kuidas sul õppimine edeneb? Kuulduste kohaselt õpid sa interneti kaudu raamatupidajaks.

Mitte raamatupidajaks, vaid mänedžeriks. Õpin siiamaani veel. Kui vähegi aega on, eriti laagrite ajal, püüan lugeda ja ülesandeid lahendada.

Kuidas on teil suhted Eesti koondisega? Miks teid enam sinna ei kutsuta?

Aasta alguses rääkisin koondise peatreeneriga ning ta kinnitas mulle, et kuulun endiselt koondise huviringi ja ta kavatseb jälgida, kuidas mul läheb. Edasise kohta ütles treener, et mitte kohe, aga aasta jooksul kavatseb ta kindlasti mind veel koondise juurde kutsuda. Loodan, et kutse tuleb.

Missugune on kõige kummalisem värav, mille sa oled endale lüüa lasknud?

Ilmselt oli see noorteklassis. Mängisime tol korral tabeli viimase meeskonnaga ja eeldasime lihtsat kohtumist. Läks aga nii, et kaotasime 2:3. Üks värav löödi mulle umbes 30-lt meetrilt ja pall libises kuidagi mu jalgevahelt sisse.

Sergei, olen kuulnud, et jalgpalli väravavahtidele soovitatakse mängida korvpalli. Kuidas te seda kommenteeriksite?

Mulle meeldib korvpalli mängida. Eestis on korvpall väga populaarne. Korvpallis tuleb palju hüpata, mis arendab hüppevõimet. Nii et mingil määral ehk tõesti.

Kuidas sa arvad, kas Eesti ja Venemaa kaotasid/võitsid palju NSVL lagunemisega? On see tõsi, et Baltikumi lihtinimesed vihkavad Venemaad?

Arvan, et Eesti iseseisvumisega said eestlased palju enam võimalusi piiri taha suundumiseks. Jalgpallis on see eriti hästi näha. Nõukogude ajal ei olnud välismaale mängima minek praktiliselt võimalik ja need vähesed, kes seda suutsid, tegid seda läbi suurte raskuste. Jalgpalli tollel ajal praktiliselt ei arendatud. Arvan, et Liidu lagunemisega ei kaotanud Venemaa midagi, Eesti aga võitis väga palju. Eesti iseseisvumisega kaasnenud jalgpalli areng andis ka minule võimaluse läbi murda. Usun, et suurem osa inimesi Eestis suhtub Venemaasse austusega. Neid, kes kirjutavad, et nad on Venemaa vastu, on vaid käputäis, kes loodavad Euroopa abile või mõnele rikkale onule. Mina arvan, et just Venemaa võiks olla abiks, ka majanduslikult.

Ütle, kas eesti keel on keeruline?

Ausalt öeldes jah.