Valgevene kõrgliigaklubis FK Gomel mängiv Andrei Sidorenkov andis sealsele netileheküljele goals.by põhjaliku intervjuu, kus rääkis nii oma karjäärist kui ka Eesti jalgpallist üldisemalt.

Sillamäel üles kasvanud ning oma karjääri jooksul muuhulgas FC Floras, SonderjyskEs ja Fredericias pallinud 29-aastane vasakkaitsja rääkis intervjuus muuhulgas nii oma breiktantsukarjäärist, Eesti, Taani ja Valgevene jalgpalli erinevustest, kodakondsuse saamisest ning rahvuskoondise esindamisest.

Loe täispikka intervjuud siit (vene keeles)!

Räägitakse, et oleksid võinud oma jalgpallurikarjääri hoopis breiktantsu vastu vahetada.

Jalgpalli juurest ma ära tulla ei saa! Minu elus oli lihtsalt üks periood, kus tegelesin breiktantsuga kui hobiga. Olin 17-aastane, kui seda proovisin ja mulle meeldis. Vaba aega oli piisavalt.

Oskad sa mõne liigutuse ka praegu ette näidata?

Pff, noorena küll, aga praegu mitte. Kunagi osalesin isegi turniiridel.

Mida kujutavad endast breiktantsuturniirid? 

Eestis korraldatakse linnade vahel iga-aastaseid võistlusi, kus tantsijad oma oskusi näitavad. Minu võistkond sai mitmel korral esimese koha. [...] Mäletan seda perioodi oma elust naeratusega.

Kas Eestis on võimalik jalgpallurina ära elada?

Minu eesmärgiks pole kunagi olnud jalgpalliga rikkaks saada. Üldiselt on Eesti jalgpall üks huvitav asi. Kõrgliigas on kümme klubi, kellest neli-viis võitlevad medalitele ja ülejäänud on amatöörid, kus mehed mängivad põhitöö kõrvalt. Majanduslikus mõttes Eesti jalgpall eriti atraktiivne pole.

Milline on Eesti publik?

Sellega on Eestis probleemid. Rahvast tuleb hästi ainult koondisemängudele, liigas aga on sellega kehvasti.

Liiga liidrite heitlust tuleb vaatama...

Ehk poolteist tuhat inimest.

Aga kehvemate meeskondade duelli?

On olnud juhtumeid, kus kohale tuleb ainult 30 inimest. [...] 20 lippudega fänni ja 10 mängijate sugulast.

Mis veel Eesti jalgpallis üllatavat on?

Meil on üks meeskond saare peal ning seal on pidevalt väga tugev tuul. Koguni nii tugev, et vahel lööb väravavaht palli välja, aga tuul toob selle talle tagasi kätte. Nii et kõik on võimalik.

Kuidas on lood infrastruktuuriga?

Eestis ei eksisteeri klubibaasid. Ainult Floral on väga head treeningtingimused ning staadion, kus mängitakse ka koondisemänge. Oma staadionid on ehk tabeli esikolmikul, ülejäänud peavad neid rentima.

Vene keel, eesti keel, inglise keel - kuidas oskad nii palju erinevaid keeli?

Vene keel on mu emakeel, nii et sellega probleemi ei ole. Eesti keelt pidin õppima, kuna see oli koondises töökeeleks. Sain aru, et ma ei saa normaalselt suhelda, kui ma keelt ei oska. Minu jaoks on eesti keel üks lihtsamaid keeli, mida õppida. Inglise keelest hakkasin siis aru saama, kui meeskonnas oli palju välismaalasi.

Kuidas erines elu Taanis Eestist?

Esiteks - huvi jalgpalli vastu oli Taanis palju suurem. Telekanalid jälgisid mängijaid isegi enne mängude algust. Võib öelda, et mängijaid jälgiti kodust staadionini. Midagi oli alati filmida, midagi näidata... Vahva! [...]

Ükskord sain Eestis vigastada ning pidin seega Taanis osalema ühel huvitaval üritusel. Nimelt oli seal nii, et kui mängija on vigastatud, andis ta enne mängu koos abitreeneriga pressikonverentsi, kuid ajakirjanike asemel olid seal ainult fännid.

Esimest korda said kutse koondisesse juba üheksa aastat tagasi.

See oli sõprusturniir Tais ning sinna ei läinud tegelikult esindusmeeskond, vaid nii-öelda B-koondis. Tunne oli muidugi lahe. Esimese mängu koondise särgis tegin Ungari vastu ning mäletan seda loomulikult veel pikalt.

Sinu parim mälestus koondise särgis?

Loomulikult see, kui Uruguayd 2:0 võitsime. Vastaste eest mängis ka Diego Forlan, kellega platsil ka mõne sõna vahetasin. Ta on tegelikult väga mõnus ja lihtne inimene.

Millest te rääkisite?

Mängul oli ilm väga külm ja natuke ka sadas, mistõttu kattis muru õhuke jääkiht ning kogu väljak oli väga libe. Ta küsis minu käest, et kas me mängime kogu aeg sellistes tingimustes. Vastasin, et ei - lihtsalt praegu pööras ilm kehvaks. Ta naeratas ja ütles: "Arvasin, et valmistasite väljaku spetsiaalselt selliseks, et me halvasti mängiksime."

Ütlesid enne, et koondist publik vaatama tuleb. Miks nii?

Meie koondis koosneb peaaegu täielikult välismaal mängivatest mängijatest, ilmselt seetõttu pakub see inimestele huvi. Oma osa mängivad kindlasti ka koondise viimase aja tulemused. EM-i play-offi saamine oli midagi tõeliselt ebareaalselt, samuti oli hiljutine 2:2 viik Hollandiga väga kõva tulemus.

Mis on koondise edu saladus?

Väga hea meeskonnatöö. Meie mängijad on aastaid külg-külje kõrval mänginud ning teame üksteise iga käiku peast. Oma osa annab ka hea treeneritöö.