"Tema ametiaja jooksul muutus Euroopa jalgpalli nägu täielikult, nii sportlikus kui ka kommertslikus mõttes. UEFA arenes Berni eeslinnas paiknenud puhtalt administratiivsest kontorist dünaamiliseks organisatsiooniks, mille kodu asub Genfi järve kaldal Nyonis," seisis UEFA järelehüüdes.

Jalgpallis oli Johansson esmalt seotud Stockholmi AIK-ga. 1984. aastal sai temast Rootsi jalgpalliliidu president. 1990. aasta kevadel valiti ta UEFA viiendaks presidendiks. Tema ametiajal loodi Meistrite liiga ning EM-finaalturniiril osalevate meeskondade arvu tõsteti kaheksalt 16-ni, mis lõi eeldused turniiri tõusmiseks maailma enim vaadatud spordisündmuste sekka.

1998. aastal kandideeris Johansson ka maailma jalgpalliliidu (FIFA) presidendiks, aga kaotas Sepp Blatterile häältega 80:111. UEFA aupresidendiks nimetati Johansson 2007. aastal, kui ta kaotas presidendivalimistel Michel Platinile. Rootslase presidentuuri mahtus ka 2005. aastal Tallinnas toimunud UEFA kongress.

"Ükski rootslane pole maailma jalgpalli nii palju mõjutanud kui Lennart Johansson," sõnas Rootsi jalgpalliliidu president Karl-Erik Nilsson järelehüüdes. "Ta oli pühendunud jalgpalli armastaja ja teenija. Jääme teda alati mäletama kui visionääri ja Meistrite liiga arhitekti. Maailma jalgpall on Lennart Johanssonile alati tänulik," sõnas UEFA praegune president Aleksander Ceferin.

Seoses Johanssoni surmaga eelneb kõigile sel nädalal peetavatele UEFA võistluste kohtumistele leinaseisak. See puudutab Rahvuste liiga kohtumisi, U21 EM-finaalturniir ja EM-valikmänge, sealhulgas laupäevast Eesti - Põhja-Iirimaa kohtumist.