Pühapäeval kodust valikturniiri alustaval U17 koondisel on selle vanuse kohta üsnagi haruldane võimalus kasutada mehi, kes juba Premium liigaski usinasti minuteid kogunud. Tähelepanelikum silm leiab nimekirjast ka väliseestlase.

Kuigi ajalugu on eestlasi mööda maailma laiali pildunud, pole jalgpallikoondis sellest suurt kasu lõiganud. Noortekoondiste kogunemistelt käib aeg-ajalt huvitavaid nimesid läbi, kuid rahvuskoondisesse on välja jõudnud vaid Kanadas sündinud väravavaht Andreas Vaikla.

"Kaks aastat tagasi olid U15 katsed ja ema küsis, kas tahan tulla," meenutas Michael Schjönning-Larsen esimest kontakti Eesti vutisüsteemiga. "Nad said teada, et mu ema on eestlane ja mängin Taanis, mind taheti näha. Olen sellest ajast noortekoondistes mänginud."

Erinevalt Vaiklast ei oskaks Eestit U15, U16 ja nüüd U17 tasandil esindanud Schjönning-Larsenit nime põhjal Eestiga kuidagi seostada. Ta on sündinud ja elanud Taanis, kuid et emapoolne suguvõsa on jäänud Eestisse, ei ole ka siinne maa noormehele võõras. "Olen segu," ei taha ta ennast ei taanlaseks ega eestlaseks liigitada.

Kui Eesti ja Taani rahvuskoondised mängiksid? "Uuh! Neutraalne," jääb Schjönning-Larsen naerdes kimbatusse. "Tahaksin pigem Eesti võitu, sest mulle meeldib, kui underdog võidab. Enne kui siin alustasin, oleksin Taani valinud, aga nüüd on raske valida. Pigem Eesti."

Eesti eest sõprade vastu

Valikturniiril saab see vastasseis aga reaalsuseks, sest Šotimaa ja Andorra kõrval sõidab Tallinna just Taani noortekoondis, kellega kohe pühapäeval ka vastamisi minnakse. "On muidugi eriline," tõdeb ta.

"Tean sealt paljusid kutte, üks mu parimaid sõpru on meeskonnas. Olen ikkagi Taanist, näen neid igapäevaelus. On eriline nende vastu mängida mitte klubi, vaid koondise eest."

Sünnimaa koondis pole talvel 17. sünnipäeva tähistava Schjönning-Larseni vastu huvi tundnud. "Olin [praeguste koondislastega] samas meeskonnas, aga vahetasin klubisid. Mängin praegu samas liigasüsteemis, aga nad on üks tase kõrgemal."

Alates eelmisest suvest esindab ta Hellerup IK-d, kelle esindusmeeskond pallib Taani kolmandal liigatasemel. Schjönning-Larsen treenib ja mängib U17 meeskonna juures. Uue klubiga kaasnes ka positsioonivahetus. "Ühes mängus oli meie vasakkaitsja vigastatud ja asendasin teda, sellest ajast olengi täiskohaga seal mänginud," selgitas ta, kuidas äärel allapoole tuli kolida. "Meeldib, et saab rohkem palli, aga samas vähem rünnata."

Nagu loo alguses mainitud, on U17 koondise valikus ka mitmeid, kes Premium liigas tuleristsed saanud. Eestisse mängima tulemist pole taanieestlane siiski kaalunud. "Ma ei ole kindel, kas tahaksin siin mängida. Ma ei tea, kas klubid on nii head, et siia tulla," tunnistas Schjönning-Larsen ausalt. "Meie parim liiga (Taani kõrgliiga – I. L.) on siinsest tase parem ja see, kus praegu mängin, ilmselt siinsega [noorte tasemega] üsna samal tasemel."

Küll kiidab ta siinset infrastruktuuri, mis vähemalt koondisega kogetu põhjal teeb Taanile silmad ette. Eriti naudib ta naturaalsel murul mängimist, sest Taanis harjutatakse peaasjalikult kunstmurul.

Suhtleb inglise keeles

Kuigi nooremana külastas Schjönning-Larsen Eestis vanavanemaid vähemalt üle aasta jõuludel, ei räägi ta Eesti keelt. Selgeks on saanud jalgpallimõisted, kuid raskusi valmistab igapäevasuhtlus. "Ema proovis mulle mõnda aega tagasi õpetada, aga siis tuli eksamite aeg ja nüüd gümnaasiumis on väga palju tegemist. Praegu on raske aega leida, et seda õppida," tunnistas Schjönning-Larsen, kellel koolis eesti keele õppimise võimalust ei ole.

"See siin on sisuliselt kooli ajast puhkus, olen viimase kolme kuuga neli-viis korda [Eestis] käinud. Praegu olen siin koondise pärast tihti, aga näiteks järgmisel aastal ilmselt mitte eriti, sest turniire on vähem. See on oluline aasta."

Ta küll ütleb, et Taani ja Eesti on võrreldavad nii eluolu kui inimeste poolest, kuid tunneb puudust suhtlusest. "Olen harjunud kõigiga rääkima, aga siin ei oska paljud eriti inglise keelt. On ka neid, kes väga hästi oskavad, aga alguses oli raske sulanduda ja sotsiaalne olla."

Et koondisega ühtset hindamist leida, ööbib ta võimalusel Eestis hotellis, mitte vanavanemate juures. "Olen nii meeskonnakaaslastele lähemal. Muidugi peab keegi mulle treeningutel pidevalt tõlkima, ma ei tea, kas see käib neile närvidele," muigas Schjönning-Larsen. "Aga näiteks Dominic [Laaneots] ütles, et ta tahaks rohkem suhelda, et inglise keelt harjutada. Ma arvan, et see on neile ka huvitav, et ma pole kohalik."

"Ma ei tunne, et peaksin olema teistest parem [sest tulen mujalt], aga annan endast alati sada protsenti. Teen kõike sama hästi kui Taanis. Üritan mängida nii, nagu tahaksin mängida."

Hurt: ta on mitmekülgne mängija

Taanis ei ole Schjönning-Larsenit tema teada vaatamas käidud, kuid kontakti hoitakse pidevalt. U17 koondise peatreener Norbert Hurt märkis, et koondises nähakse teda hetkel siiski äärena.
"Ütleks nii, et ta on mitmekülgne mängija, kes kaitsefaasis on tugev ehk äärepoolikuna kasutades teeb meid sellevõrra tugevamaks, et teeb ka head kaitsetööd," kiitis Hurt.

"Teisalt on tema ründeomadused ka piisavalt head, et mängida ääre peal. Ta on mängija, kes suudab kaitsja üks versus üks ette võtta. Mis tal võiks veel konkreetsem olla, on terav löök ja tugev tsenderdus, samas ta on selline mängija, kes suudab ka väravaid lüüa - küllaltki mitmekülgne."

See, et jalgpalliharidus on omandatud teises riigis, ei paista peatreeneri sõnul välja. "Pigem nii ei eristu, selgelt eristuvat asja ei ole. Meil on erinevat tüüpi mängijaid, tema ääremängijana on selline terviklik, kes on nii kaitse- kui ründefaasis tugev, aga öelda, et Taani kool, nii ei oska midagi välja tuua," selgitas Hurt.

Eesti U17 koondis alustab valikturniiri pühapäeval, kui kohtutakse Taaniga. Järgmisel kolmapäeval on vastaseks Šotimaa ja laupäeval Andorra.