Esmaspäeval kõlab Eesti – Gibraltar maavõistlusmängus Apelsini tuntud laul "Me armastame Operit", mida jalgpallifännid on aastate jooksul Operile mõeldes tribüünidel laulnud. Tarmo "Poborsky" Tuule kirjutas seoses Operi lahkumismänguga laulule ühe salmi juurde ning portaal jalgpall.ee küsis lojaalselt fännilt, kuidas ta sellisele ideele tuli.

Mida Oper ja tema lahkumismäng ühele jalgpallifännile tähendab?
Olen Operit koondises mängimas näinud alates 1995. aasta juunist. Minu jaoks on ta n-ö teise laine Eesti koondise jalgpallur. Tänaseks kõige rohkem aastaid koondises mänginud mees – jah, isegi Poomist, Kristalist ja Reimist enam... Löönud kõige rohkem väravaid koondise eest. Ma olen Operi fenomeni peale mõelnud, aga päris lahti hammustanud pole. Ta saab palli, võtab omaks, hoiab seda, liigub värava poole ja lööb värava! Lihtne nagu 1-2-3-4-5! Kui kunagi oli Poom mees, kelle platsilolek tähendas koondise jaoks seda, et tuleb enam-vähem skoor, siis Operi liitumisel lisandus nüanss – täna on väga suur võimalus väravat näha!

Kuidas need sõnad sündisid?
Viimasel ajal tellitakse minult rohkesti erinevaid tekste, aga selle salmi ja refrääni ma mugandasin ansamblile Apelsin täiesti omal initsaitiivil. See oli imelihtne ja lõbus tegevus, kümmekond minutit läks aega. Mind innustasid ja aitasid ju kaks suurt armastust – Eesti jalgpall ja eesti keel.

Esmaspäeval avatakse A. Le Coq Arena publikule kell 18.00. Ansambel Apelsin alustab esinemist kell 19.15, koondised sammuvad väljakule kell 19.45 ja avavile antakse kell 20.00. Pileti saab osta Piletilevist.

Me armastame Operit (J.Kloes / H. Käo / T. Tuule):

Nüüd juttu tuleb Operist -
me Eesti tippjalgpallurist.
Ta mängind Floras, Aalborgis,
Torpedos, Rodas, Hiinaski.
Löönd Venemaale kolle kaks
ja Hollandile nagu naks.
Me kõige parem väravamees,
nüüd kummardame sinu ees.

Jah-ah-aa! Ah-hah-ha-aa!
Jaa-ha-haa! Jah-ha-ha-ha-ha-haa!
Jaa-ha-ha!

Me Oper spurdib uhkesti -
la lal-la-lal-la-laa!
Ja väravaid lööb rohkesti -
la-la-lal-la-lal-la-laa!

Me armastame ooperit (J.Kloes / H. Käo):

Nüüd juttu tuleb ooperist
ja tema hüvast puhvetist.
Ma läksin sinna frakiga
nii iseennast näitama.
Kuid ooper kuulmata mul veel,
sest puhvet oli hiigla peen.
Seal terve aja istusin
ja peeni jooke nautisin.

Jah-ah-aa! Ah-hah-ha-aa!
Jaa-ha-haa! Jah-ha-ha-ha-ha-haa!
Jaa-ha-ha!

Kuid ooper käib ka puhvetis
la lal-la-lal-la-laa!
Ma laulan üpris uhkesti
la-la-lal-la-lal-la-laa!

Belcanto on mul laitmatu,
ma sellel alal võitmatu.
On hinges mul Itaalia
ja südames Veneetsia.
Fassaad on minul korralik,
võibolla veidi norralik.
Kuid miks mind pole märgatud
ja lava peale torgatud?

Jah-ah-aa! Ah-hah-ha-aa!
Jaa-ha-haa! Jah-ha-ha-ha-ha-haa!
Jaa-ha-ha! Kuid ooper käib ka puhvetis
la lal-la-lal-la-laa! Ma laulan üpris uhkesti
la-la-lal-la-lal-la-laa!

Me ooperit, me ooperit,
me armastame ooperit!
Me ooperit, me ooperit,
me armastame ooperit!

Lai la la la leera …
Jarrala Haja! Jaa!

Me ooperit, me ooperit,
me armastame ooperit!
Me ooperit, me ooperit,
me armastame ooperit! …