Selgunud on treenerite töötasutoetuste taotlemise tulemused – riigipoolse toetuse saab tänavu 1034 kõrgema kutsetaseme treenerit, kes juhendavad ühtekokku 31 900 last ja noort.

Enim toetusi jõuab jalgpalli-, kergejõustiku- ja korvpallitreeneriteni, nendel aladel on kõige rohkem laste ja noorte treeningrühmi, vahendab Kultuuriministeeriumi koduleht.

Kokku määrati tänase otsusega töötasutoetus 152 vutitreenerile. Näiteks toetatakse FC Infonet MTÜ all tegutsevat kaheksat treenerit ühes kvartalis (ka kõik järgnevad summad on arvestatud kvartali peale - toim.) kogusummas 5240,88 eurot, FC Florale (sh Jalgpallikoolile ehk noortereeneritele) määrati 19 treeneri peale toetust 12070,50 eurot ning Tallinna Kalev sai kuue treeneri peale toetust 7008,66 eurot.

Kõrgliigaklubidega jätkates määrati MTÜ Nõmme Kalju FC-le 12 treeneri peale töötasutoetust 11827,14 eurot ning FC Levadia (sh Jalgpallikool ehk noortetreenerid) sai 12 treeneri peale toetust 6440,64 eurot. Ida-Virumaalt sai Narva Trans kolmele treenerile toetust 2985,51 eurot ning Sillamäe Kalevile määrati samuti kolme treeneri peale toetust 3406,98 eurot. Ka Paide Linnameeskonnas määrati toetus kolmele treenerile, kes saavad ühtekokku riigilt ühes kvartalis 1751,70 eurot. 

MTÜ Jalgpallikool Tammeka üheksa treenerit said ühtekokku toetust 6862,71 eurot ning MTÜ Viljandi tulevikujalgpalli Klubi kuuele vutitreenerile määrati töötasutoetust 4055,73 euro eest. Kõikide klubide ja isikute täpsemate toetussummadega saab tutvuda siin.

Kultuuriminister Urve Tiiduse sõnul on riigipoolsel töötasutoetusel kolme laadi mõju. "Esiteks annab see ammuoodatud kindlustunde laste- ja noortetreeneritele, kes ei pea enam muretsema oma ravi- või pensionikindlustuse pärast. Teiseks, riigipoolne toetus aitab hoida trennitasusid jõukohastena. Kolmandaks, töötasutoetus innustab treenereid taotlema kõrgemat kutsetaset. See annab omakorda kindlustunde lapsevanematele, sest saavad usaldada oma lapsed kvalifitseeritud treenerite hoolde," tõi kultuuriminister välja.

"Esimesed tulemused näitasid ühtlasi, et tänavusse eelarvesse planeeritud summast jäi pisut puudu, et maksta töötasutoetust taotletud mahus. See on meile tugev argument järgmiste aastate eelarvekõnelusteks, kuhu läheme sooviga suurendada laste- ja noortetreenerite töötasutoetusteks mõeldud summat," kinnitas kultuuriminister Tiidus.

Treenerite töötasutoetuste avaldusi menetlenud Spordikoolituse ja -Teabe SA juhataja Toomas Tõnise tunnustab spordikoole ja -klubisid suure huvi, avatuse ja valmisoleku eest uue süsteemiga kaasa tulemisel. "Eelmisel aastal, kui töötasutoetuste süsteemi hakati alles ette valmistama, asusid klubid ja koolid oma töösuhteid treeneritega korrastama. See kasvatas ka toetust taotlenud treenerite üldarvu. Nüüdseks on muutunud töö treeningrühmadega, eriti laste ja noorte omadega, oluliselt selgemaks. Erinevate registritega seotud infosüsteem välistab kattuvused ja võimaldab eraldada töötasutoetusi läbipaistvalt," rääkis Tõnise.

327 spordiklubi, -kooli ja alaliitu esitasid tähtajaks töötasutoetuse taotlusi 4,22 miljoni euro ulatuses. Tänavuses riigieelarves on toetusteks arvestatud 3,51 miljonit eurot, mistõttu makstakse töötasutoetusi koefitsiendiga 0,83. Täismahus toetuse suuruseks kujunes 389,37 eurot kuus ning selle summa saab 375 täiskoormusega ehk nädalas 24 treeningtundi andvat treenerit.

Üle poole toetustest jaguneb kuue spordiala treenerite vahel – jalgpall (152 treenerit), kergejõustik (111), korvpall (101), võimlemine (80), ujumine (75) ja võrkpall (73). Kokku saavad töötasutoetust 48 erineva spordiala treenerid. Treenerite toetussummad kantakse spordiklubidele, -koolidele ja alaliitudele hiljemalt 30. jaanuariks.