FC Kuressaare mänguplaanis täna ootamatut kõrgel paiknenud Rauno Tutk meenutas mängujärgselt, et sai sarnases rollis tegutseda ka möödunud hooajal. Samas muigas ta, et kui teravamad poisid terveks saavad, siis küll ta jälle allapoole langeb.

"Eelmise hooaja alguses sai mind ka seal proovitud, aga kui paremad poisid terveks saavad, siis vajun allapoole ära. Peamine, et mitte päris pingile," naeris ta pärast Tallinna Kalevi 2:0 alistamist. "Mängus suutsime oma tahtmise ikkagi peale suruda - meie eesmärk oli kõrge pressing, kuna teadsime, et vastane tahab alt lühikese sööduga välja tulla. See neil isegi kohati õnnestus, aga vaja on läbida kolm tsooni, mitte vaid üks."

Kuigi mänguliselt oldi Kalevist kindlalt üle, siis püsis vastane mängus kuni 80. minutini, mil Kuressaare teise värava kätte sai. "Kalevil on ees noored ja kiired poisid. Piisab ainult sellest, et keegi hindab midagi valesti või ei turva kellegi seljatagust. Meie taktika oli trennis paika pandud ja toimis täna väga hästi."

Kuressaare tekitas Kalevi värava ees ilmselt kahekohalise arvu ohtlikke võimalusi, aga mängust suudeti ära lüüa vaid üks värav. "Heal päeval lähevad sisse, aga täna ei läinud. Eks see ole kõigil niimoodi. Ründajad näevad kõvasti vaeva. Mina päris ründaja pole ja olin seal ees ainult pikkade pallide pärast. Kui peaks minema lahmimiseks, siis pikendan ja annan väledatele poistele edasi."

Tutk nõustus, et Kuressaare on teinud selge sammu edasi. "Absoluutselt oleme. Aasta-aastalt saavad poisid paremaks ja tulevad uued treenerid," naeris Tutk. "Tase tõuseb igal asjal. Kui terve liiga tase tõuseb, siis peab ju kaasa tulema. Ongi kaks varianti: kas tuled kaasa või langed alla. Meie üritame ikka ülespoole rühkida."

Tallinna Kalevi keskkaitsja Sören Kaldma mängu varjutas parema jala reievigastus: "Eks homme olen targem. Kui oleksin täna edasi mänginud, siis oleks asi hullemaks läinud. Lõpuks otsustasin välja tulla."

"Nagu meil kõik mängud," ohkas Kaldma. "Raske-raske. Kaitses peame kõvasti tööd tegema ja täna otsustasid jällegi lihtsad kaitsevead, mille oleks saanud ära hoida. Paraku on nii, et vastane domineerib palliga rohkem ja meie peame oma momenti ootama. Pikalt kaitseme, tekib väsimus ja frustratsioon. Selle pealt need vead tulevad. Viimases mängus me vist peale ei löönudki või ühe korra ainult lõime," nentis ta.

"Eks ta on raske, aga jalgpall on meeskonnamäng ja kaitseme kõik koos. See ei ole ainult keskkaitsjates või äärekaitsjates, see hakkab kuskilt kõrgemalt pihta. Kaitseme küll tiimina, aga tõsi on, et viimane vastutaja on väravavaht ja enne seda keskkaitsjat. Eks see keeruline ole."

"Ma arvan, et me oleme ikka edasi astunud. Igas mängus tekivad uued probleemid, mis tuleb üle vaadata. Vigadest me õpimegi. Meil on väga noor meeskond ja on näha, et paljudel poistel ei ole veel kogemusi. Mida aeg edasi, seda rohkem suudame ka ise rünnata ja vastaste väravale ohtlikke momente tekitada."