Mingit lootust ei olnudki. Klubis, mille au, mõistus ja südametunnistus on Florentino Perez, ei saa ükski treener hakata eeldama, et tema muudab maailma. Xabi Alonso kiire lahkumine oli paratamatu, sest Real Madridi galaktikas tohivad punasele vaibale trügida vaid superstaarid.

24 võitu, neli viiki, kuus kaotust, liigatabelis liidrist nelja punkti kaugusel. Hansi Flicki start Barcelonas oli täpipealt samasugune nagu Alonsol Realis. Nüüd on sakslasel auhinnakapis liigatiitel, kodune karikas ja kaks superkarikat. Alonsole aega ega töörahu ei antud.

On tõsi, et numbrite taha piiludes paljastuvad murekohad. Veel oktoobris, kui Real Madrid oli liigamängus Barcelonast 2:1 jagu saanud, edestati suurimat konkurenti viie punktiga. Järgmisest kuuest liigamängudest võideti aga üksainus, mis aitas Barcelonal järele jõuda ja möödagi minna.

Oktoobrikuine napp võit Barcelona üle on sel hooajal "suurtest" mängudest pea ainus edulugu. Suvisel klubide MM-il kaotati poolfinaalis PSG-le 0:4, septembris jäädi La Liga linnaderbis Atleticole alla koguni 2:5. Meistrite liigas on Real saanud lüüa nii Liverpoolilt kui ka Manchester Citylt. Superkarika poolfinaalis võeti küll Atleticolt revanš, aga finaalikaotuse järel maksis see vähe – ja liiati olid Diego Simeone hoolealused platsil tegelikult parem meeskond.

Tulemused võinuks seega paremad olla, aga need ei maksnud siiski Alonsole töökohta. Saatuslikuks sai kombinatsioon klubi presidendi Florentino Perezi ülimuslikkusest ja tähtmängijate tujukusest.

Tülid kaamerate ees

Sümboolsel moel jäi Alonso ja meeskonna viimaseks kokkupõrkeks finaalijärgse auhinnatseremoonia ajal juhtunu. Olles teise koha autasud kätte saanud, soovis peatreener käituda spordimehelikult ja üritas mängijaid auvalvesse kamandada, et võidukat Barcelonat tunnustada. Olid katalaanid ju äsja neile täpselt sellise žesti teinud. Ent Kylian Mbappe käeviipe peale pöörasid mängijad juhendajale hoopis selja ja lahkusid vastassuunas. Alonso sammus õlgu kehitades nende järel.

🚨 A video from last night shows tensions between Xabi Alonso and his squad following the Spanish Super Cup loss. Mbappé declined a guard of honour for Barcelona, with teammates following his lead.

According to reports, Xabi Alonso believed he no longer had control of the squad.… pic.twitter.com/Yj0JE9CvnL — DAZN Football (@DAZNFootball) January 13, 2026

Pisiasi? Eraldivõetuna küllap tõesti. Ometigi sobib Jeddah’ õhtus aset leidnud hetk iseloomustama kogu Alonso lühikeseks jäänud Reali-karjääri. Pealik näitas suunda, meeskond võttis sihi teisale. Ja kas pealik oligi üldse tegelikult pealik ...?

Kui Alonso suvise klubide MM-i eel Carlo Ancelottilt rooliratta üle võttis, oli plaan selge. Leverkuseni Bayeriga imesid teinud ehk peatamatuks peetud Müncheni Bayerni kukutanud treener pidi andma Real Madrile uue näo. Ancelotti lasi superstaaridel improviseerida. Alonsolt oodati distsipliini, Saksamaal edu toonud kõrge pressingu ja kõrge tempo juurutamist ning kohandamist.

Maailma rikkaim klubi oli valmis selle nimel rahakotiraudu avama. Ühtekokku kulutati uute mängijate peale 180 miljonit eurot, teist seas saabusid näiteks keskkaitsja Dean Huijsen ja äärekaitsja Alvaro Carreras. Ent kohe tekkis ka esimene tagasilöök – Alonso soovis keskväljaankruks Martin Zubimendit, kuid talle anti korraldus leida rolli täitja olemasolevate meeste hulgast.

Alonso saagast põhjaliku ülevaate teinud The Athleticu ajakirjanikud Mario Cortagena ja Guillermo Rai tõdevad, et paberil sobis Alonso siiski klubisse ideaalselt. Olles seal veetnud mängijana viis hooaega, pidi ta hästi teadma, millised on nõudmised ja pinged ning kuidas sellises keskkonnas käituda.

Vanker vedas kohe kraavi

Aga pikaajalisest plaanist ei saanud asja. Esimesed mõrad – jällegi tagantjärgi tark olles – ilmnesid juba varakult. Alonso tahtnuks meeskonna üle võtta pärast klubide MM-i, kuid talle tehti selgeks, et alustada tuleb kohe. Poolfinaalis PSG-lt saadud "pakk" võis tekitada mängijates esimese ebakindluse – kas uued ideed ikka töötavad?

Paradoksina saabus Alonso esimene tõsisem proovikivi käsikäes esimese suurema eduga. Kui oktoobris Barcelonast 2:1 jagu saadi, ei rääkinud pärast mängu keegi taktikalistest nüanssidest, vaid 72. minutil toimunust. Alonso võttis platsilt ära kaitsetöösse lohakalt suhtunud Vinicius Juniori, kes karjus seepeale kaamerate ees: "Alati mina! Ma lähen minema! On parem, kui ma lahkun, ma lähen ära!" ja suundus otse riietusruumi.

🚨😳 Vinícius Junior after being substituted yesterday:

"Me? Coach? Coach, me? It's always me. I'm leaving the team. It's better I leave."

Xabi Alonso: "Come on, Vini, d*mn it."

Vinícius Junior, while staring at the Bernabéu roof: "F*ck it."

— @DAZN_ES pic.twitter.com/kHpa4KV2yJ — The Touchline | 𝐓 (@TouchlineX) October 27, 2025

Pealtnäha oli tegu ideaalse hetkega, mil juhtkond saanuks kinnitada, et suvine jutt uuest suunast polnud sõnakõlks. Ancelotti viimastel kuudel, mis lõppesid Meistrite liigast välja kukkumise, liigas teiseks jäämise ning karikafinaali kaotamisega, heideti talle eeskätt ette distsipliini puudumist. Alonso abilised tõdesid klubisse saabumise järel, et riietusruumis oli "palju halbu harjumusi".

Uus treeneritetiim nõudis rohkem intensiivsust – seda nii treeningutel kui ka mängudes. Taktikalise analüüsi maht kasvas, mängijatelt taheti korralduste täpset täitmist. Samuti kärbiti kõrvaliste isikute ligipääsu trennidele ja mängupäeval ka riietusruumi, et vältida Ancelotti ajal tavaliseks saanud nähtust, kus meeskonna siseinfo lekkis ajakirjandusse.

Mitmed mängijad, nende seas Mbappe, Arda Güler, Dani Ceballos, Raul Asencio, Eduardo Camavinga ja Aurelien Tchouameni, uskusid Alonso plaanidesse. Teised polnud neis ja uue treeneri lähenemises kuigi veendunud. Skeptikutest silmapaistvaimad olid Jude Bellingham, Federico Valverde ja mõistagi Vinicius.

Pärast eelkirjeldatud jonnituuri käis 25-aastane brasiillane klubi presidendi Perezi jutul. Järgnes vabandus – kuid vaid meeskonnakaaslaste ja klubi ees. Alonsot ei maininud Vinicius kordagi nimepidi. Mängijale lähedal seisvate allikate kinnitusel polnud see sugugi juhuslik.

Real Madrid otsustas Viniciust vihapurke eest mitte karistada. Tähtmängijatele andis see signaali, olgu tahtlikult või tahtmatult – meile on niisugune käitumine lubatud.

Peatreener või presidendi lemmikud?

Novembris kaotati Meistrite liigas Liverpoolile ja oldi hädas Olympiacosega, liigas lepiti viiki nii Rayo Vallecano, Elche kui ka Gironaga. Detsembri alguses kaotati kodus 0:2 Celta Vigole ja Bernabeu publik vilistas kodumeeskonna halastamatult välja. Alonsot, kes oli andnud kohtumise eel mängijatele kaks vaba päeva, tabas samuti kriitikarahe.

Kolm päeva hiljem jäädi alla ka Manchester Cityle, aga kaotus ilmestas veel ühte probleemi, millega Alonsol tuli rinda pista. Seitse mängijat vaevles vigastuse küüsis, teiste seas jäi Manchesteris pingile Mbappe. Juba mullu tekkis Ancelotti treeneritetiimil konflikt Perezi soosikute hulka kuuluva füüsilise ettevalmistuse treeneri Antonio Pintusega. Alonso üritas Pintust kõrvale lükata, kuid Perez leidis lemmikule uue rolli "meeskonna esituste eest vastutava direkotrina". Viimane ametinimetus ja -koht loodi just Pintuse jaoks.

Alonso jaoks viimasteks jäänud nädalatel hakkas Pintuse roll taas aina enam kasvama. Samuti naasis meeskonna juurde teine Perezi soosik, kogenud arst Niko Mihic. Nüüd, Arbeloa kõrval, on mõlemad jälle treeneritetiimi täieõiguslikud liikmed.

Nagu The Guardiani ekspert Sid Lowe märgib, pole Vinicius sugugi ainus mängija, kes jättis sotsiaalmeedias Alonsole tavapärase hüvastijätupostituse tegemata. Et mõnele mehele vangerdused ei meeldi, on tavapärane. Et näiteks Valverde nurises äärekaitsjaks nihutamise üle avalikult ja ajakirjanduses, enam tingimata mitte. Lowe’ iroonilisel hinnangul peegeldab selline käitumine mustrit, mis on Real Madridi mängijatele ammu omaseks saanud: "Kõik need juhised, video vaatamised, pikad treeningud ... Kelleks ta ennast peab – peatreeneriks või?"

First day at Real Madrid for Álvaro Arbeloa as new head coach. 🤍🔙

Antonio Pintus, back as part of the staff.@SQuirante @DAZNFutbol 🎥 pic.twitter.com/CUhV2DbVMl — Fabrizio Romano (@FabrizioRomano) January 13, 2026

Oleks väga vale öelda, et Alonso ei püüdnud teha kompromisse ja olukorraga kohaneda. Ta kärpis mängijatele antavate juhiste hulka ning mitmes mängus meenutas pilt rohkem Ancelotti päevi, kus Real rõhus eeskätt vasturünnakutele. Bernabeu näis endiselt olevat treeneri selja taga – võidumängudes Sevilla ja Real Betisiga vilistati pigem kaitsetöös laisaks jäänud mängijatele.

Aga Real Madridist loeb vaid ühe mehe arvamus. Alonso pole viimase kümnendi jooksul esimene peatreener, kes kiirelt sule sappa saab. Rafael Benitez pidas kümme hooaega tagasi vastu veel vähem ehk kuus kuud, rääkimata Julen Lopetegui 14-mängulisest kiirvisiidist 2018. aastal. Tagantjärgi on märgiline, et Perez esines viimastel nädalatel küll endale omaste vihaste tiraadidega põhivaenlaste ehk La Liga, Barcelona ja UEFA aadressil, kuid ei teinud kordagi avaldust, milles oleks ühemõtteliselt oma klubi peatreenerit toetanud.

Perezi autokraatia kasuks räägib Real Madridi viimase veerandsajandi edukus. Klubi 15 Meistrite liiga karikast pea pooled ehk seitse on võidetud tema ametiajal. Ometigi on üks asi Perezile võitudest veel tähtsam – lojaalsus. Alvaro Arbeloa valimine uueks juhendajaks peegeldab seda suurepäraselt.

Alonso enda maikuised sõnad mõjuvad praegu prohvetlikult. Ta teadis, kuhu hüppab, ent hüpet tegemata jätta samuti ei saanud. "Et kerkida Real Madridi peatreeneriks, peab juhtuma kaks asja. Esiteks peavad nemad sind tahtma. Teiseks pead sa ise sinna tahtma. Ja viimane juhtub peaaegu alati," lausus Alonso, kui klubi teda ametlikult esitles.

Kuu aega tagasi küsiti Pep Guardiolalt enne Reali ja City vahelist mängu, millist nõu ta Alonsole annaks. Katalaan kasutas väljendit "que mee con la suya", mis on hispaania keeles mõnevõrra vulgaarne, aga mille mõtet saab tõlkida kui "aja oma asja". Sõpra ühelt poolt nii toetanud kui ka teisalt kaitsnud Guardiola pidas silmas, et olulisi otsuseid peab Alonso suutma langetada ise, mitte kuulama klubi juhatust ja presidenti. Alonso püüdiski, aga see mägi osutus tema jaoks liiga kõrgeks.

Suured egod, suur president

The Athletic vestles mitme allikaga, kes olid nõus oma mõtteid jagama rangelt vaid anonüümseks jäädes. "Probleem ei olnud Xabis," sõnas üks neist. "Mbappe, Bellinghami ja Viniciuse üheaegne väljakule mahutamine on võimatu. Nende kolmega ei ole võimalik tasakaalus olevat meeskonda luua." Teine lisas torke mitme mängija liigsuure ego kohta ja kolmas märkis, et "see meeskond ei huvitu treenimisest".

Märtsis 79-aastaseks saav Perez on olnud viimastel aastatel küll tervisega hädas, aga teda ei murdnud isegi koroonaviirus. Veel vähem on kellelgi tekkinud mõtet, et klubi peaks hakkama talle asendajat otsima. "Mõte Madridist ilma Florentinota kuulub ulmevaldkonda. Võime spekuleerida, aga keegi ei kujuta ette, kuidas mõni teine inimene peale Florentino Perezi saaks seda klubi juhtida," nentis üks siseringi kuuluja hiljuti.

Esimest korda valiti Perez klubi presidendiks 2000. aastal, kui ta tegi teoks julge tõmbe ja tõi Luis Figo otse Barcelonast suurima rivaali juurde. Järgnesid Zinedine Zidane, Ronaldo ja David Beckham. Samuti sättis Perez klubi rahaliselt kindlale vundamendile, müües maha vana treeningkeskuse ja laiendades hüppeliselt ülemaailmset turunduspotentsiaali.

Et Ramon Calderon kuus aastat hiljem ohjad üle võttis, oli samuti vähemalt osaliselt Perezi otsus. 2009. aastal oli ta tagasi ja tugevamana kui kunagi varem. Enam pole kellelgi klubi juhtkonnas piisavalt karismat ega isikuomadusi, et Perezi ideid kahtluse alla seada. "Juhatuses ei hakka ükski inimene talle ütlema, et ta võiks ekslik olla. Kui ta ruumi astub, hüppab 20 inimest püsti ja hakkab talle tooli istumise alla sättima või veepudelit tooma ... otse öeldes tema talda lakkuma," torkas üks endine klubi juhatusse kuulunu The Athleticule.

See ei tähenda, et Perezil poleks minevikus ega praegugi olnud inimesi, kelle arvamust ta kuulab. Pikaajaline tegevdirektor Ramon Martinez, jalgpalliagendid Jorge Mendes ja Ernesto Bronzetti ning praegune peaskaut Juni Calafat on olnud mehed, kelle sõna Perezi jaoks maksab. Kuid ta on ikkagi president ja spordidirektor ühes isikus, kes teab kõige paremini, milliseid mängijaid klubi peaks ostma ja kuidas mängima.

Perezi karisma trumpab üle isegi parimad treenerid. Benitezisse ja Lopeteguisse – ning nagu nüüdseks selge, siis ka Alonsosse – ei olnud tal täit usku. Zidane’ile päästsid töö kolm järjestikust Meistrite liiga tiitlit ning isegi kogenud diplomaat Ancelotti oli lõpuks mees, kes vajas Perezi silmis väljavahetamist. Alonso on Perezi ametiaja jooksul juba 11. peatreener, kes ei pidanud klubis vastu kahte aastatki.

Projekt? Mis see veel on?

Real Madridi juhendaja töö on endiselt tippjalgpalli väljakutsuvaim amet, märgib BBC Hispaania jalgpalli ekspert Guillem Balague. "Madridi kutsele ei vasta keegi eitavalt, isegi mitte need, kes mõistavad väga hästi, et individuaalsele särale rajatud kultuuri muutmine tänapäevaseks kollektiivsuseks, kus kõik teevad pressi ja kõik kaitsevad, on ütlemata keeruline," nendib Balague.

Arbeloa eilne debüüt tõi kaasa senise hooaja kõige häbiväärsema lüüasaamise, toonitades veelgi enam, et probleem polnud peatreeneris. Esiliiga viimaste sekka kuuluv Albacete tahtis rohkem, pingutas rohkem ja saigi rohkem kätte, lükates Real Madridi 3:2 võiduga karikasarjast välja. "Ent kui hooaja lõppedes on Real Madrid ikkagi võitja, võime ühiselt leppida tavapärase järeldusega," märkis Balague. "Mõni peatreener sobib vaid teatud klubidesse. Ja mõni klubi keeldub üldse peatreeneri käe alla paindumast."

Protsess, projekt ja pikk plaan ei ole väljendid, mida Real Madridis mõistetaks. Või õigemini on neil seal hoopis teine tähendus. Nagu Arbeloa esimeses peatreenerina antud intervjuus ütles: "Meie eesmärk on võita, võita, võita ja siis veel kord võita."

***

Allikad:

• Xabi Alonso’s Real Madrid sacking: The full inside story, from Perez’s power to Vinicius Jr’s outburst Mario Cortegana & Guillermo Rai, The Athletic.
• Why Alonso's reign is over at Real Madrid Guillem Balague, BBC Sport.
• Xabi Alonso failed to control Real Madrid’s egos in brief and bitter reign Sid Lowe, The Guardian.