RCD Espanyol de Barcelona, katalaani keeles Reial Club Deportiu Espanyol, asutati 28. oktoobril 1900. aastal Barcelona Ülikooli inseneriteaduse üliõpilase Angel Rodriguez’i poolt, kes tuli sellele ideele pärast seda, kui ta oli näinud inglise ja kataloonia meremeeste vahelist sõprusmängu.

Algselt asus klubi Sarria piirkonnas, nagu ka kohalik rivaal FC Barcelona. Alguses oli klubi tuntud ka kui Sociedad Espanola de Football. Tegemist on esimese klubiga Hispaanias, mis asutati hispaanlaste poolt, vastukaaluks teistele klubidele, mis asutati peamiselt inglaste poolt.

Alguses oli klubi vormiks helekollane särk, püksid olid igal mängijal individuaalselt valida. Klubi asutaja üks sõpradest omas tekstiiliäri ja tal oli külluses üle jäänud kollast materjali. 1901. aastast mängis klubi valgetes särkides ja sinistes pükstes ning klubi oli tuntud kui Club Espanol de Futbol. Klubil läks hästi, kui võideti 1903. aastal oma esimene karikas - Copa Macaya (Championat de Catalunya) ning järgnevalt mängiti Copa del Rey karikale. Muide Copa del Rey karikasarjas esimene väravalööja oli Espanyoli mängija Ponz, seda siis 1902. aastal. Huvitav on fakt, et kõik Espanyoli mängijad olid üliõpilased.

1906. aastal klubi tegevus seiskus tänu majanduslikele raskustele ja ka sellele, et mängijaid klubil lihtsalt polnud piisavalt ning enamus veel klubisse jäänud mängijaid liitus X Sporting Club’iga. See klubi võitis Championat de Catalunya kolmel hooajal järjest, 1906-1908. a. 1909. aastal klubi taaselustati ja nimeks sai Club Deportivo Espanol ning 1910. aastal võeti rakendusele hetkel kehtivad klubi värvid, mis on austusavaldus admiral Roger de Lluriale. 1912. aastal andis kuningas Alfonso XIII klubile tiitli Real ning sealtmaalt tunti klubi kui Real Club Deportivo Espanol. 1914. aastal oli klubi esimest korda välismaal turneel, Portugalis.

23. aprillil 1916.aastal tegi oma debüüdi Espanyoli värvides noor 15-aastane Ricardo Zamora, legendaarne Hispaania väravavaht. Kuid Zamora läks tülli ühe klubi direktoriga, mille tulemusena 1919. aastal Zamora lahkus FC Barcelonasse, kust ta siiski 1922. aastal tagasi tuli.

14. aprillil 1923.aastal avati Sarriá staadion. Avamängus võidetakse U.E. Santsi 4:1 ja staadioni avavärava lõi Espanyoli mängija Tonijuan.
1926. aastal tegi klubi turnee Lõuna-Ameerikasse, et maksta Sarriá staadioni ehitus kinni.

1928. aastal oli klubi La Liga asutajaliige. Huvitav on asjaolu, et ka La Liga esimese väravalööja au kuulub Espanyoli mängijale- "Pitus" Pratsile. 1929. aastal võideti oma esimene Copa del Rey, kui finaalis oldi üle Real Madridist 2:1. Sel ajal mängis klubis Ricardo Saprissa, kes emigreerus hiljem Costa Ricasse, kus aitas asutada Deportivo Saprissa klubi.

1931. aastal, kui Hispaaniast sai jälle vabariik, võeti vapilt kroonikujutis ära. 1932/33 hooaeg oli Espanyolile samuti edukas, mil saavutati meistrivõistlustel 3.koht.

Teise Hispaania vabariigi ajal kandis klubi nime Club Esportiu Espanyol, mis oli katalaanipärane nimi. Siiski pärast kodusõda muudeti nimi tagasi Real Club Deportivo Espanol. 40ndatel on klubi suures kriisis, millest tuldi välja alles kümnendi lõpul. 1951. aastaks on klubil 16900 toetajat ning treeneriks tuleb Alexander Scopelli, kes tõi kohe ka uue hingamise klubisse.

1961.aastal sai Espanyolist esimene Hispaania klubi, mis suundus turneele uuele mandrile - USA-sse ja Kanadasse. 13. septembril 1961.aastal mängib Espanyol oma esimese ametliku mängu Euroopa karikasarjas, mil võidetakse Hannoveri 1:0.
1962.aastal ajaloos esimest korda klubi langeb meistriliigast välja 2. divisjoni, kust siiski järgmisel hooajal tagasi tõustakse. Klubiga liitusid sellised tähed nagu Kubala (1963.aastal) ja di Stefano (1965.aastal).

Dekaad lõpetati järjekordse langusega 2. divisjoni, kust järgmisel hooajal siiski tagasi tõusti. 1973. aastal saavutati meistriliigas 3. koht ja esimese Hispaania klubina suundutakse Kaug-Ida turneele, mille käigus külastatakse Filipiine, Hong-Kongi ja Taid.

1982. aasta maailmameistrivõistlustel oli Sarria staadion mänguväljakuks kolmele mängule: Brasiilia-Argentiina, Brasiilia-Itaalia ja Argentiina-Itaalia. 1989. aastal langeb Espanyol kolmandat korda oma ajaloos 2. divisjoni. Samal aastal toimuvad klubi esimesed demokraatlikud presidendivalimised, mille võidab Julio Pardo.

1993. aastal langeb Espanyol neljandat korda oma ajaloos 2. divisjoni.
Katalaanipärane nimi võeti klubi poolt uuesti kasutusele 1995. aastast. 1997. aastal tuli klubil majanduslikel põhjustel Sarria staadion maha müüa ja klubi kolis Estadi Olimpic de Montjuicile, mis mahutab 56000 pealtvaatajat.

Klubi maskotiks on papagoi- Periquito.

Klubi on võitnud Copa del Rey 1929, 1940 ja 2000. aastal. Hetkel ehitatakse uut staadionit Cornella/El Prat piirkonnas. Kuigi Espanyol on pidevalt olnud FC Barcelona varjus, ollakse siiski kindlalt kuue edukama klubi hulgas Hispaanias.