Kui puhtalt söödustatistika põhjal järeldusi teha, siis oli Albaania ja Eesti U21 meeskondade mõõduvõtt üks aegade õiglasemaid viike.

Nimelt oli InStati tehtud statistika meeskondade puhul müstilisel kombel praktiliselt sama. Albaania tegi kokku 477 söötu, millest omadeni jõudsid 406 ja kokku andis see protsendiks 85. Eestil olid vastavad numbrid 477 ja 404 ning ümardatuna samuti 85 protsenti. 

Kui minna natuke sügavuti ja võtta aluseks poolajad, siis tegi Albaania esimesel kolmveerandtunnil kokku 268 söötu, millest täpsed olid 88% ehk 235 passi, Eestil omakorda 270/232 ehk 86%. Teisel poolajal olid seega Albaanialt 209-st söödust täpsed 171 (82%) ja Karel Voolaidi hoolealustel 207-st 172 (83%).

Märkimisväärset vahet ei tule sisse ka siis, kui vaadata mitteründavaid sööte, ründavaidsööte ja võtmesöödud. Kodumeeskond suutis anda kõik mitteründavad söödud kohale ehk 123/123, Eestil läks üks aia taha ning statistikasse jõudsid numbrid 124/123. Ründava suunitlusega söötude osakonda valitses taas minimaalse vahega Albaania - 337-st passist jõudsid kohale 278 ja Eestil omakorda 336-st 275. Protsendid praktiliselt identselt 82%. Võit tuli Eestile võtmesöötude lahtris. Meie tulevikumehed toimetasid 17-st katsest kohale kuus ja albaanlased viis.

InStati andmetel olid Eesti parimad 0:0 viigimängus Märten Kuusk ja Matvei Igonen, kelle reitinguks vastavalt 240 ja 234. Kuusk oli eriti võimas õhus, kui ta kõik kaheksa duelli võitis, Igonen aga tegi koguni seitse tõrjet.