Eelmisel nädalal jõudis Eesti Jalgpalli Liit lõpuks esimese reaalse töövõiduni jalgpalli puhastamiseks üha sagedamini kahtlustusi tekitavatest kihlveopettustest, kirjutab Dannar Leitmaa tänases Eesti Päevalehes.

Liidu poolt said pika võistluskeelu Tartu Maag Tammekas mänginud Artur Ossipov ja äsja hingusele läinud TVMK-st ka Eesti koondisse jõudnud Vladislav Gussev.

Jalgpalliringkondades levib aga üha enam arusaam, et mängudega sahkerdatakse massiliselt ja mõnes klubis lausa süsteemselt.

„Usun, et asi on väga hull,” hindas meistriliiga eelviimase klubi Tallinna Kalevi peatreener Aavo Sarap. „Arvan, et kahes-kolmes meistriliiga klubis on asi süsteemne. Tean, et ka kohtunikud pole puutumatuks jäänud.”

Küsimusele, kas ka Tallinna Kalevis on kihlveopettustega probleeme olnud, vastas Sarap niimoodi: „Kas sa lehti ei loe või?”

Nimelt algas just Kalevist tänavune kõige enam kõlapinda tekitanud kihlveopettuse juhtum, kui hooaega kesiselt alustanud Sillamäe Kalev võitis Tallinna nimekaimu 5:2. Kahe tallinlase tegevust pidas Sarap nii kahtlaseks, et järgnenud avaldusest algatas politsei kriminaalmenetluse.

Kogemata või mitte?

TVMK tänavune peatreener Sergei Ratnikov ei tee oma meeskonnas toimunust saladust. „Kümnest kaotusest, mis me tänavu saime, olid vähemalt kuus väga kahtlased. Siia võib lisada veel ka osa viike,” sõnas Ratnikov.

„Need mängud olid tõesti imelikud.” Ratnikovi sõnul mõjusid sellised mängijad meeskonnavaimule laastavalt. „Poisid vaatasid riietusruumis kahtlustatavatele mängijatele imelikult. Samas ei või ju tegelikult teada, kas mängija eksis kogemata või mitte,” ütles Ratnikov.

TVMK pallur Sergei Terehhov tunnistas samuti, et läinud hooajal oli platsil mehi, kes tegid kõik, et hoopis vastased võidaksid. Klubi sattus juba mullu uurimisasutuste luubi alla, kui euromäng Espoo Honka vastu kulges väga omapärast rada pidi.

Platsil olnud Terehhov meenutas mängu järgmiselt: „Juba enne mängu tuldi riietusruumi ja öeldi, et meie vastu on suuri summasid pandud. Enne kui õieti mängukski läks, lasi meie kaitsja vastase lihtsalt läbi ja soomlased läksid juhtima.”

Teise poolaja keskel suutis Terehhov ise mänguseisu viigistada, kuid seejärel möödus vaid mõni minut, kui tallinlaste kaitseliin lasi juba soomlased kahel korral täiesti vabalt löögile. „Kaitse seisis lihtsalt paigal. Jalgpalliinimesed näevad ju kohe ära, kui inimene mängib lolli,” lausus Terehhov.

Narva on pettuste kasvulava

Mitu Päevalehte konsulteerinud jalgpallurit ja treenerit vihjasid võimaliku kihlveopettuste kasvulavana piirilinna Narva klubile Trans. Kahtlustusi jagas ka järgmisest aastast Narva lootsi kohale asuv Ratnikov.

„Olen kuulnud, et seal on rühm ebaausaid mängijaid, aga ma olen kindel, et minu käe all nad meeskonnast kaovad,” sõnas Ratnikov. Ka Aavo Sarap toob meistriliiga viimase hooaja kurioosumina esile Narva väravavahi Sergei Ussoltsevi. „Kui muidu nii aeglane Ussoltsev hüppab Transi euromängul kiirelt kolm korda pallilt eest, siis ajab see juba muigama,” ütles Sarap.

„Lisaks teenis ta tänavu rumala punase kaardi, kui Trans ootamatult Levadia vastu eduseisu sattus.” Kõnealune mäng Levadiaga lõppes Transile 2:7 kaotusega ja Ussoltsevi teenetest otsustati seejärel sootuks loobuda.

Tänavuse hooaja keskel oli Soomes kihlveopettuste skandaali segatud endine Transi mängija Aleksandr Kulik, kes vallandati seejärel päevapealt. Narva Transi president Nikolai Burdakov avaldas arvamust, et selliste kahtlustega peab tegelema politsei.

„Oleksin väga rõõmus, kui need kõlakad ja kahtlused lõpuks selgeks tehakse,” sõnas Burdakov. „Kulikuga meil varasemast ajast küll mingeid probleeme polnud ja Ussoltsevi vallandamise taga olid muud põhjused.”

Väga keeruline tõendada

Põhja politseiprefektuuri kriminaalosakonna vanemkomissari Priit Pärkna sõnul tulevad signaalid enamasti jalgpalliliidult.

„Hetkel saame rääkida ühest konkreetsest menetlusest, mille raames asju uuritakse,” ütles Pärkna. „Avaldusi väga tihedalt ei tule, sest tegemist on latentse kuritegevusega, mis ennekõike on tõendamise poolelt väga keeruline kuritegu.”

Viimaste aastate jooksul on Eesti meistriliiga mängud jõudnud ka Aasia kihlveokontoritesse, millest annavad tunnistust pidevalt mängudel käivad asiaatliku välimusega vaatlejad.

Samas tunnistas üks anonüümseks jääda soovinud jalgpallur Päevalehele, et leidub mängijaid, kes kasutavad ennustamisel just neid kontoreid. „Eesti politsei on piisavalt heade kontaktidega organisatsioon, et meil ei tohiks olla võimatu saada andmeid ükskõik millisest maailma otsast,” lubas Pärkna.

Kannik: petturil pole midagi kaotada

• Endine jalgpalliliidu president Indrek Kannik arvab, et probleem süveneb. „Kihlveopettuseid on olnud paljudes riikides, aga peab arvestama, et Eesti-taolises väikeses jalgpalliriigis, kus liiguvad rahasummad on kümneid ja sadu kordi suurtest jalgpalliriikidest väiksemad, on riskid väiksemad. Vahelejäämise korral on konkreetsel mängijal palju vähem kaotada kui tema kolleegil suures jalgpalliriigis,” ütles Kannik.
• „Kokkuleppemängude kahtlusi oli palju ka 1990. aastate esimesel poolel, aga taust oli teine – kui nüüd on tegu kihlveopettustega, siis tollal lihtsalt müüdi mänge – üks klubi ostis teiselt või teise klubi mängijalt mängu ära,” sõnas Kannik. „Aga see oli pigem pärand Nõukogude jalgpallist.”

Vaata ka:
Petulohe esimene pea raiuti maha