"Nagu auto ei saa ilma ratasteta sõita, ei saa klubi ilma kogukonnata olla" (2)

Klubid hindavad kõrgelt vabatahtlike panust. Foto: Imre Pühvel

Tundub, et kui veel mõni aasta tagasi oli Eesti vutimaastikul pesitsevate klubide põhieesmärk publikunumbri kasv, siis praegu räägitakse peaasjalikult kogukonnast ja selle kaasamisest. Mida "kogukonna" all aga üldse mõeldakse? Värskes Jalka numbris uuriti järgi.

Kogukonna mõiste on meie jalgpallis hetkel nii kuum, et tänavu kevadel kaitses Tartu ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni tudeng Marthi Lepik bakalaureusetöö teemal "Kogukonna arendamine jalgpalliklubis FC Flora". Seal viitab Lepik sotsioloogidele, kes on leidnud, et kuna kogukonna tähendus on ajaloos väga palju muutunud, on kogukonnale põhimõtteliselt võimatu ainuõiget üldtunnustatud definitsiooni anda. Jalgpalliliit kirjeldab kogukondi sisemise, välimise ja vaimsena (uuri altpoolt kõrvallugu). Kuidas näevad kogukonda meie vutitegelased? Tartu JK Tammeka tegevjuht Kalle Paas leiab, et "kogukonda" on aeg-ajalt kasutatud ka moesõnana.

"Sõna lihtsalt sõna pärast kasutada pole mõtet, see on enesepettus," usub ta. "Tähtis on, mis sel sõnal sisuliselt taga on, klubil peab olema tegevuskava. Kogukond on inimesed su ümber, kogukond on klubi kõige olulisem osa, kogukond on igavikuline. Kogukonnast lähtub kõik muu – nagu auto ei saa ilma rataste või mootorita sõita, ei saa klubi ilma kogukonnata olla. Kui haldusüksusel on elanikkond, siis klubi on virtuaalne haldusüksus ning selle virtuaalse haldusüksuse elanikkond ongi kogukond."

Paas seletab, kuidas kogukondlikkus tähendab seda, et inimesed, kes klubi teenuseid tarbivad, on kaasatud ka klubi paremaks muutmisesse. Ehk lapsevanem mitte ainult ei maksa kuumaksu, vaid vajaduse korral ajab oma masinale hääled sisse ja viib väikesed juntsud võistlustele. Näiteks toob ta ühe lapsevanema, kes ostis hiljuti tervele rühmale uue treeninguvarustuse – alustades särkidest, lõpetades kilejopede ja seljakottidega! Kogukondlikkuse ühed nähtavaimad viljad on ilmselt vabatahtlikud, keda tavalisel Tammeka kodumängul on umbes viis ning kes panustavad oma aja selleks, et teised saaks võimalikult hea jalgpallielamuse.

REKLAAM

"Kogukond on ju igal klubil olemas, ka passiivsel klubil," arutleb Rakverest pärit asjapulk. "Iseküsimus, mida klubi sellega ette võtab ja kui palju ta inimesi aktiveerida üritab."

Vabatahtlikkus pole ainult noortele

Hea näide kogukondlikust tööst on esiliiga B klubi FC Elva. Eesti taasiseseisvumispäeval peetud FC Elva jalgpallifestivalilt käis läbi 600–700 inimest (neist 340 jäi jälgima mõõduvõttu FC Kuressaarega) ning suurüritust aitas korraldada ligi 70 kohalikku inimest. Klubi tegevjuht Marek Naaris on rõõmus selle üle, et kui vanasti olid vabatahtlikud pigem noored, siis viimasel ajal on tiimi tegemistega liitunud kohalikud täiskasvanud, kellele on vabatahtlikkus juba muutunud nende elu osaks. Kõigile, kes huvi üles äratavad, otsitakse kõige paremini sobiv töö. Nii kirjutab Elva projekte üks müügitaustaga eesti keele filoloog. Kuigi volontääre jagub ning publikunumbri poolest ei saa esiliiga B satsidest Elvale keegi vastu, näeb Naaris kogukonna suurendamises küllaga potentsiaali.

Foto: Imre Pühvel

"Meie mängijad on küll koolides ja noortetrennides käinud, aga neil puudub tavaliselt selleks oma initsiatiiv," tunnistab Naaris. "Peame ka treenerites rohkem motivatsiooni leidma, nemad on meie näod, nemad peaks kõigile inspiratsiooni jagama. Palju jääb selle taha, et treener arvab, et tema töö on lapsi treenida ning kõik muu peab keegi teine tegema."

Kui Flora sisemine kogukond hõlmab klubiga seotud inimesi, füüsiline kogukond elanikke kesklinnast kuni tehnikaülikoolini, siis vaimse kogukonna moodustavad inimesed, kes leiavad Floraga ühise puutepunkti. Kitseküla au ja uhkuse vaimne sõnum võiks kõlada kui "klubi mõtlevale ja tundvale inimesele". Flora on kogukonnale ligemale pugenud näiteks tänu perepäevadele, lasteaia- ja koolikülastustele (tänavu korraldati Kristiine lasteaedade spordipäev), tüdrukute ühistreeningutele, Uue Maailma tänavafestivali külastamisele, lastevanemate koosolekutele ja ultrafännidega kohtumistele.

Selle hooaja edulooks nimetab Flora president Pelle Pohlak vabatahtlikke. Väiksematel kohtumistel on neid kohal viis, suurematel mängudel lausa 10–11. Peale matšidel aitamise korraldavad nad näiteks erinevaid laagreid, turniire ja ka perepäevi.

"Nad panustavad absoluutselt kõige juures, neilt tuleb täiesti hindamatu abi, nad aitavad märkimisväärselt kokku hoida nii ajalist kui rahalist ressurssi," tänab Pohlak.

Suur huvi oma klubi abistamise vastu tuli välja kahe hooaja vahel läbi viidud kogukonnaküsitluses. Alguses soovi avaldanud 40 vabatahtlikust on praeguseks püsivaks jäänud umbes pooled.

Sel aastal on tribüünidele vähem publikut jõudnud kui mullu. Foto: Brit Maria Tael

Hea tööga vähem publikut? 

Huvitav paradoks on see, et kui kolm klubi kiidavad oma järjest paranevat kogukonnatööd, siis samal ajal on keskmine pealtvaatajate arv võrreldes eelmise aastaga langenud. Tartu Tammekal on see 3. oktoobri seisuga 295 (mullu 424, tunamullu 320). FC Elva kodumänge on tänavuse 32 vooru järel keskmiselt külastanud 210 inimest matši kohta (2015. aastal 219, 2014. hooajal 267). FC Flora saldo on 401 (eelmisel kahel hooajal vastavalt 633 ja 747). Kuidas olukorda seletada?

Pelle Pohlak tõdeb, et üks oluline faktor on kindlasti suvel toimunud EM, kuid mainib sedagi, et sellest aastast alates hakkas Flora kogukonnatööle rohkem tähelepanu pöörama. Tegevus on kaldunud selle poole, et kõnetada inimesi, kes klubi juures juba olemas on, ning lühiajalist kasu toovad turundusnipid on pigem teisejärgulised. Mõeldakse jätkusuutlikule tulevikule.

"See allapoole jõnks oli teada ja klubi oli kukkumiseks valmis," sõnab ta. "Et see nii suur on, on võibolla natukene üllatus. Olukord on nagu rabas – kui pehmelt astud, jõuad kaugele. Sa võid teha küll suurema hüppe, aga siis vajub kummik rabast läbi ja sa jääd kinni."

Floraga on ühel nõul ka Elva boss Marek Naaris. "Me tahame, et iga inimene tahaks ise meie mängule tulla, mitte et me peaks neid 1000-eurose kinkekaardiga meelitama," ütleb ta. "Me tahame, et FC Elva läheks inimestele korda. Et inimesed teaksid, et Elva mängupäeval tuleb minna omasid toetama. Seda suhtumist tahame luua."

Kalle Paas mainib samuti Euroopa meistrivõistlusi ning lisab, et publikulangus ei olene ainult klubidest enesest. Eelmine aasta oli kõigile väga edukas ning keeruline on aina kasvada ja kasvada.

"Ega see, mis meid siia tõi, ei pruugi alati edasi viia," mõtiskleb Paas. "Pealegi, kui klubil on palju noori, kui klubi teeb mitmel rindel head tööd, siis pole publikulangus suur miinus. Ega klubi põhiülesanne olegi endale fänne kasvatada. See peab tulema inimese enda seest, kui ta tunneb, et talle meeldib klubi suhtumine, värvid ja mängijad. Meie ülesanne on see, et võimalikult paljud inimesed teaks Tammekat ning peaks meid vingeks nähtuseks."

Kalle Paas. Foto: Imre Pühvel

Aivar Pohlak kogukondadest

"Kirjeldame kogukondi sisemise, välimise ja vaimsena – sisemise kogukonna moodustavad klubi täiskasvanud ja noormängijad ja nende pereliikmed, samuti tõsifännid; välimine ehk füüsiline kogukond tekib territooriumi kaudu, kus klubi tegutseb, ja vaimne kogukond moodustub klubi tegevuse põhimõtetest ja klubi väärtustest. Mõistagi langevad väiksematel territooriumitel tegutsejate juures mõned asjad kokku ja näiteks Pärnus, Viljandis või Rakveres on see nii füüsilise ja vaimse kogukonnaga, aga juba Tartus see nõnda ei ole ning Tammeka ja Santose jaoks eksisteerib võimalus vaimsetes tähendustes eristumiseks, nagu see oli kunagi Tammeka ja Merkuuri puhul."

Tekst ilmus esimest korda 2015. aasta viimases Jalkas.
Infoneti nõrkuseks vabatahtlikud

Kuigi Tallinna FC Infonet on sel aastal näidanud suurepärast mängu, pole publikuhordid Punasel tänaval asuvat Infoneti Lasnamäe staadionit üles leidnud. Premium liiga 32. vooru järel oli Infoneti keskmiseks 227 inimest mängu kohta, mis sel hetkel andis neile publikutabelis seitsmenda koha. Nende ees oli 228 silmapaariga liigatabeli punane latern Rakvere JK Tarvas. Aeg-ajalt kostab arvamusi, et kuigi Lasnamäel on inimesi murdu, ei suuda Infonet neid kaasata. Mida arvab sellest Infoneti spordidirektor Dmitri Skiperski?

"Öeldakse, et Lasnamäe on rahvaarvu poolest suuruselt teine linn Eestis," alustab endine jalgpallur. "Minu arust on väikestes kohtades inimesi kergem kaasata kui suures Tallinnas. Raske öelda, kas me kaasame inimesi vähe või palju. Praegu nähakse Infoneti ja tervet suurt Lasnamäed koos, kuid on täiesti võimalik, et tulevikus üritame keskenduda pigem staadioni läheduses elavatele inimestele. Meie eesmärk on kogukonna kallal töötada, et inimesed tunneksid end osana Infoneti perest."

Infoneti publik. Foto: Brit Maria Tael

Hetkel peab Skiperski Infoneti nõrkuseks just tööd vabatahtlikega. Neid on vähe.

"Me tegime talvel oma lastevanemate seas küsitluse ja lõpus oli küsimus, kas oleksite huvitatud vabatahtlikuna aitama," alustab mees. "Huvi oli ikka väga väike, ainult mõned inimesed olid nõus. Inimesed pole harjunud tasuta oma aega panustama. Eks see vabatahtlike kultuur on Eestis alles tekkimas, Flora on ka alles viimasel ajal inimesi leidnud. Küll leiame meiegi."

Hiljuti teatas Infonet, et ametlikus suhtluses kannavad nad edaspidi nime FCI Tallinn, kuna UEFA leidis, et peasponsorile viitav nimi on vastuolus UEFA Euroopa liiga reeglitega. Kas kaaluti ka kodulinnaosa kasutamist oma nimes?

"Arutasime seda, aga meile see mõte eriti ei meeldinud," kommenteerib Skiperski. "Lasnamäel on juba Ajax ka olemas. Me ei tahtnud end ikkagi Lasnamäe võistkonnaks kutsuda."

Kommentaarid

Jock Stein   •  
(82.131.68.***)
Mis kogukond?

Football (club) without fans is nothing!
puuh   •  
(91.195.246.***)
"Me tegime talvel oma lastevanemate seas küsitluse ja lõpus oli küsimus, kas oleksite huvitatud vabatahtlikuna aitama," alustab mees. "Huvi oli ikka väga väike, ainult mõned inimesed olid nõus. Inimesed pole harjunud tasuta oma aega panustama.

See põhjendus peab ikka väga hea olema. Mis pärast ma niigi nappi vaba aega peaksin pühendama tasuta tööle.

Sisene
LIVERPOOLI TABAS JÄLLE KRAHH
Jälle null, jälle kaotus, jälle krahh. Oleme ausad, Liverpooli mõõn on nüüd suuremat sorti kriis!
PÕNEV JALGPALLIÕHTU
Tunnikontroll | Kui palju mäletad lõppenud hooajast?
VÄLISMAAL TOIMUB
FLORA EDURIVI
Valus hoop: karm vigastus sunnib Eesti koondise ründaja sügiseni väljaku kõrvale
PREMIUM LIIGA
TUNJOVI SEIKLUS ITAALIAS
VÄRSKED VUTIJUTUD
Pikk ette (ja ise järele) | Kreida üleminek on Premium liiga kvaliteedikontroll
Soccernet.ee taskuhäälingu "Pikk ette (ja ise järele)" 98. saade keskendub Premium liigast välismaale murdmisele. Miks see on nii raske?
PIKK ETTE JA ISE JÄRELE
SOCCERNET TV
RISTNURK
VIIMASED PILDIGALERIID
Koht
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
Tallinna FC Flora
29
26
2
1
76:17
80
2.
Paide Linnameeskond
30
21
1
8
80:43
64
3.
Tallinna FCI Levadia
29
17
6
6
66:37
57
4.
Nõmme Kalju FC
30
14
7
9
52:31
49
5.
Tartu JK Tammeka
28
8
8
12
33:44
32
6.
Viljandi JK Tulevik
28
9
4
15
30:46
31
7.
Tallinna JK Legion
30
8
7
15
26:44
31
8.
JK Narva Trans
30
6
7
17
31:49
25
9.
FC Kuressaare
30
5
9
16
28:63
24
10.
JK Tallinna Kalev
30
5
5
20
20:68
20
PREMIUM LIIGA TALVISED LIIKUMISED

Premium liigas aset leidnud üleminekuid ja nendega seotud kuulujutte saad vaadata SIIT.

SILM PEALE!

Vaata siit "Silm peale!" värsket lugu!

https://www.zone.ee/
TEAD ROHKEM?

Aita Soccernet.ee kajastust paremaks muuta.

Saada uudisvihje uudised@soccernet.ee!

OTSEÜLEKANDED

Soccernet.ee selle nädala otseülekanded:

PREMIUM LIIGA TABEL
Tallinna FC Flora
80
Paide Linnameeskond
64
Tallinna FCI Levadia
57
Nõmme Kalju FC
49
Tartu JK Tammeka
32
Viljandi JK Tulevik
31
Tallinna JK Legion
31
JK Narva Trans
25
FC Kuressaare
24
JK Tallinna Kalev
20
SOCCERNETI FOORUM - FÄNNIDE KOHTUMISPAIK!

Räägi kaasa aktuaalsetel jalgpalliteemadel või muudel huvipakkuvatel teemadel! Külasta Soccernet.ee foorumit!

MENÜÜ
 
KESKKONNAD
FACEBOOK