A. LE COQ PREMIUM LIIGA
MEESTE KOONDIS
NAISTE KOONDIS
EESTLASED VÕÕRSIL
SOCCERNET
12. oktoobril 1492 jõudis Christoph Kolumbus pärale Uude Maailma. 21. juulil 1969 astus Neil Armstrong esimese inimesena Kuu pinnale. 16. septembril 2021 alustab FC Flora esimese Eesti jalgpalliklubina eurosarja alagrupimängu. Ons tegu liialdusega? Kui jah, siis kõigest väikesega, sest mis selles Kolumbuse mereretkes siis nii erilist oli?!
Eesti jalgpalli jaoks on 2021 olnud hea aasta, sest kaks pikalt hinge närinud kripeldust on edukalt maha kriipsutatud. Esmalt võitis Eesti meeste A-koondis Balti turniiri, mida polnud pärast iseseisvuse taastamist kordagi suudetud. Seejärel murdis FC Flora esimese Eesti jalgpalliklubina eurosarjas alagrupiturniirile, kui jõudis vast loodud Konverentsiliigasse.
Igasugused arvamused, justkui oleks Konverentsiliiga näol tegu jalgpallilise humanitaarabi, mudaliiga või muul moel väheväärtusliku keskkonnaga, kuhu jõudmine ei vääriks suurt tunnustust ja imetlust, on asjatundmatud ja/või pahatahtlikud.
"Minu karjääris on see tähtis sündmus, sest ma pole kunagi varem alagrupiturniiril mänginud. Veel tähtsamaks teeb selle asjaolu, et jõudsime siia Eesti klubiga, mida pole ju varem juhtunud," märkis päev enne kohtumist Flora kapten, 37-aastane Eesti jalgpalli elav legend Konstantin Vassiljev.
Võrreldes senisega laiendati alagrupiturniiri kogevate klubide ringi 16 võrra (varem 32 klubi Meistrite ja 48 Euroopa liigas, nüüd 32 klubi nii Meistrite, Euroopa kui ka Konverentsiliigas), mis pole kaugeltki devalveerivana mõjuv hulk. Euroopa klubijalgpalli kandepind on viimase aastakümne jooksul järjekindlalt laienenud ning Konverentsiliiga asutamine oli selle loogiline tagajärg.
Eesti klubijalgpall jõudis sihile 29. katsel. 1993. aasta suvel osales esimese Eesti jalgpalliklubina eurosarjas Tallinna Norma. Aasta hiljem tegi debüüdi rahvusvahelisel areenil FC Flora, kui UEFA karikasarja esimeses eelringis kaotati Taani klubile Odense nii kodus kui ka võõrsil 0:3. Järgnes ootus, mis osutus oluliselt pikemaks, kui 1994. aastal karta osati.
Vahemikus 1994-2018 osales Flora eurosarjas 24 korda (vahele jäi 2014. aasta suvi) ja kui välja jätta 2006. aastal Oslo Lyni üle saavutatud võit, ei õnnestunud mitte kordagi mitte ühestki vastasest jagu saada. Flora euroedutus oli asjaolu, mille üle visati lisaks konkurentidele nalja ka omade seas. Eriti pärast 2016. aastat, kui osati kaotada Gibraltari klubile Lincoln Red Imps.
Muudatuse alguseks võib pidada 2017. aastat, kui üheks aastaks peatreeneripingile naasnud Arno Pijpersi juhtis meeskonna Eesti meistritiitlini. Euroopas kukuti esimesel tõkkel välja nii toona kui ka järgmisel aastal, aga ilmnesid märgid mängulisest edasiminekust. Flora ei rapsinud, vaid liikus sihikindlalt välja valitud kursil.
2019. aastal saadi kätte esimene tasu, kui Euroopa liiga eelringis alistati Serbia klubi Niši Radnicki ja jõuti mängudeni Frankfurti Eintrachtiga. Saadi küll kaks 1:2 kaotust, ent Saksamaa Bundesliga meeskonna vastu näidatud südikas jalgpall mõjus värske puhanguna mitte ainult Flora, vaid terve Eesti klubijalgpalli kontekstis.
Nii kõva vastasega polnud ükski Eesti klubi kohtunud pikki aastaid. Ja tõdemus, et Eintrachti vastu suudeti ka ise jalgpalli mängida, kosutas ja turgutas. Et seda kõike suudeti ainult Eesti jalgpalluritest koosnenud koosseisuga, purustas mõnede kohalike jalgpallitegelaste kultiveeritud mõtteviisi, nagu oleks rahvusvahelise edu saavutamine võimalik ainult rohkete leegionäride abil.
2020. aasta tõestas, et 2019 polnud valehäire. Koroonaepideemia tõttu eritingimustes mängitud eurosari – tavapärase kodus-võõrsil süsteemi asemel selgus edasipääseja alati ühest mängust – tõi Florale võidud Islandi ja Malta meistrite üle ning pääsme Euroopa liiga play-off'i, kus kohtuti Zagrebi Dinamoga. Horvaatia pealinnas anti vapper lahing, aga kaotati 1:3.
Eurosarjade reform, Konverentsiliiga asutamine, eelmistest eurohooaegadest kasvanud ambitsioon, talvel liitunud kogenud koondislased Henrik Ojamaa ja Sergei Zenjov, Flora meeskonda koondunud küpsus ning ligi kolm aastakümmet kestnud pakitsus tähendasid, et tänavust eurohooaega alustas Flora selge sihiga jõuda alagrupiturniirile.
Tänu eelmiste aastate headele tulemustele saadi Meistrite liiga esimeseks eelringiks asetus, mis kasutati ka ära. Vastaseks loositi Malta klubi Hibernians, kellest saadi kindlalt 5:0 jagu (kodus 2:0, võõrsil 3:0). Too võit andis Florale tõotatud maale jõudmiseks kolm katset. Seljatada tuli veel üks vastane ja ongi asi tehtud.
Varssavi Legiale kaotati võõrsil 1:2. Kodus lõi Sergei Zenjov värava, mille saamatu kohtunikebrigaad ebaõiglaselt tühistas, Flora kaotas 0:1. Järgmine vastane oli Nicosia Omonia, kellele jäädi võõrsil alla 1:0, aga kodus saadi Rauno Sappineni väravatest 2:1 võit. Edasipääseja otsustas penaltiseeria, mille Flora paraku kaotas.
Alles jäi üks katse, kus vastaseks Shamrock Rovers. Kodus peetud avamängus pidi Flora tegutsema ilma võistluskeeldu kandnud kaitseliini liidri Märten Kuuseta ning lubas nii 2:0 kui ka 3:1 eduseisus vastasel ühe värava tagasi lüüa, aga võitis ikkagi 4:2. Dublinis kontrolliti mängu, löödi kontrarünnakust värav – Sappinen, kes muu! – ja jõuti 5:2 koguskooriga sihile. 27 aastat pärast esimest eurosarjamatši.
Kaheksa eelringides peetud kohtumise kokkuvõte on muljetavaldav. Flora lõi seal kokku 13 väravat, jäädes nullile vaid kahes matšis. Mitte ühtegi kohtumist ei kaotatud rohkem kui ühe väravaga ning mis kõige tähtsam – ei ainsatki lagunemist või kehva esitust. Üks asi, mis näitab võistkonna klassi, on nivoo, mis iga ilmaga välja mängitakse. Flora puhul oli see eelringides sümpaatselt kõrgel.
Alagrupiturniir on aga uus ja hoopis tõsisem katsumus. Vastasteks KAA Gent (Belgia), Belgradi Partizan (Serbia) ja Famagusta Anorthosis (Küpros). "Suur väljakutse, mille eel oleme elevil. Iga jalgpallur mängib selle nimel, et jõuda nii kõrgele kui võimalik. Meil on nüüd šanss osaleda detsembrini eurosarjas ja me ei taha olla niisama head sparringupartnerid, vaid ka väljakul tegusid teha, et meie mehed saaksid end laiemale maailmale näidata," sõnas Vassiljev.
Euroopa jalgpallis on Florat juba tähele pandud, sest tegu on ainsa klubiga 96 alagrupiturniirile jõudnu seas, kelle koosseisu kuuluvad ainult kodumaised jalgpallurid. Ainulaadne tõik peab olema uhkuse allikas. Kui Eestis on Flora valitud teed korduvalt pilgatud (kadedusest?), siis Euroopas kohatud rivaalid avaldavad selle suhtes varjamatult imetlust.
Omonia peatreener, mängijapäevil Manchester Unitedi keskkaitsjana kulda ja karda võitnud norralane Henning Berg ütles pärast penaltiseerias saavutatud võitu: "Flora on hea meeskond. Tean, et neil ei ole üleliia suurt eelarvet ja nad mängivad oma riigi mängijatega. Peaksite olema uhked, et neil on selline tase ja selline mentaliteet. See, et nad suutsid Legiale niisugust survet avaldada ja meidki raskesse olukorda panna, näitab, et nad teevad väga palju asju õigesti."
Ainult Eesti jalgpalluritele toetumine oli asjaolu, mida tõstis Flora puhul esile Roversi vastu peetud kohtumiste ajal esile Iirimaa jalgpalliajakirjandus ning sama peab paika ka Belgia puhul. Kaasaegses klubijalgpallis jääb niivõrd jõuliselt vastuvoolu ujumine paratamatult silma. "See on imeline otsus ja lähenemine," sõnas Belgia kolleeg siinkirjutajale, kui oli kuulnud, et Flora on otsustanud taotleda edu ainult iseendale seatud raamidesse mahtudes.
Kallaste ja Ojamaa pigem põhikoosseisu ei kuulu
Konverentsiliiga alagruppide võitjad pääsevad otse 1/8-finaalidesse, teise koha omanikke ootab 1/16-finaal, kus vastaseks mõni Euroopa liiga alagrupiturniiril kolmanda koha saanud klubi. Edasi pääseb seega kaks paremat, aga esimese koha väärtus on selgelt suurem.
Kuuest mängust koosnev võistlus on aga kodus-võõrsil duellist hoopis erinev, sest pakub võimalust nii vigade paranduseks kui ka näiliselt juba saavutatu mahamängimiseks. Lisaks nõuab see võistkonnalt kohanemist tempoga, kus eurosarjamängud ei toimu järjest, vaid paarinädalaste pausidega, mille vahel tuleb fookus sättida koduliigale (või paljude Flora jalgpallurite puhul ka Eesti koondisele). Kõik see on Flora ja Eesti klubijalgpalli jaoks uus ja põnev olukord.
Kumbki võistkond ei lähe tänasele kohtumisele vastu ideaalse koosseisuga. Genti ridadest puudub vigastuse tõttu meeskonna kapten ja mängujuht Vadis Odjidja-Ofoe. Flora keskkaitsja Henrik Pürg on endiselt vigastatud.
Vasakkaitsja Ken Kallaste ja vasakäär Henrik Ojamaa on peatreener Jürgen Hennu sõnul küll valikus, aga äsja vigastustest taastunud. Soccernet.ee hinnangul nad pigem põhikoosseisu ei kuulu, vaid võimaluse saavad Rauno Alliku ja üle-eelmisel nädalal koondisedebüüdi teinud Marco Lukka.
FC Flora peatreener Jürgen Henn: "Ei ole näinud põhjust ega vajadust midagi teisiti teha. Graafik on olnud ju tihe. Oleme järginud väljakujunenud rutiini. Infohulk ja nüansid, mida võistkonnale selgeks teha, on natuke eriline ja teistsugune.
Genti ridadesse kuuluvad kvaliteetsed jalgpallurid ja peame olema valmis vastu võtma väga tugevat meeskonda. Neile meeldib rünnata ja nad võivad kasutada erinevaid asetusi. Peame olema valmis, et meie vastas on meeskond, kes võib meile avaldada tugevat survet.
Esmane ärevus ja elevus on nüüdseks vaibunud. Eurosarjakohtumistest on ju kogemusi kogunenud ning mitmed mehed on ka koondises mängides näinud suuremat ja teistsugust melu. See kõik pole midagi nii uut, et nõuaks väga palju kohanemist. Töötame normaalses rütmis ja töises õhkkonnas. Hetkel on kõik kontrolli all. Eks ole näha, mis mängupäeval saab."
Mis on Flora siht? "Miinimumeesmärk Konverentsiliiga alagrupiturniiril on oma tase välja mängida."
Genti peatreener Hein Vanhaezebrouck: "Meie eesmärk on alagrupiturniir läbida. Kui vaadata meie varasemaid esinemisi eurosarjas ja välja arvata mullune katastroof, siis oleme olnud edukad nii Meistrite kui ka Euroopa liigas. Seega arvestades meie klubi staatust lasub meil kohustus siit nelikust edasi pääseda. Kas esimese või teisena, eks näis.
Alagrupi keerulisusega olen samas kursis. Juba eelringide ajal rääkisin, et inimesed Belgias kipuvad ära unustama, et ka teiste riikide tase tõuseb. Meie saime raskustega jagu Poola hõbedameeskonnast Czestochowa Rakowist, Flora mängis Poola meistri Varssavi Legiaga tublisti ja kaotas kodus nii, et nende värav tühistati ebaõiglaselt.
Legiale probleemide valmistamine näitab midagi. Samuti kaotati Nicosia Omoniale alles penaltitega ning kui meenutame, et tugev Belgia klubi Antverpen sai omakorda sellest samast Omoniast jagu alles penaltitega, siis see kõik räägib Flora tasemest, mis on minu meelest hea.
Lisaks mängivad nad alagrupiturniiril esimest korda, mis annab meeskonnale kahtlemata palju jõudu juurde. Mäletan, et kui me esimest korda Meistrite liiga alagrupis mängisime, olime Lyoni Olympique'i vastu tund aega vähemuses, aga suutsime ikkagi viigi kätte saada (2015-16 Meistrite liiga hooajal).
Isegi, kui Flora mängijatel on koondisest rohkesti rahvusvahelisi kogemusi, siis klubirindel on see sündmus nende jaoks erakordne. See kõik teeb kohtumise meie jaoks raskemaks. Eelistanuksin kohtuda Floraga võõrsil hiljem, mitte kohe esimeses mängus. Ma ei alahinda ühtegi vastast. Kõigil kolmel ülejäänud võistkonnal on kvaliteeti, et meile raskusi valmistada."
* * *
16. septembril kell 19.45 A. Le Coq Arenal
Tallinna FC Flora - KAA Gent
Peakohtunik: Trustin Farrugia Cann
Abikohtunikud: Luke Portelli, Duncan Sultana
Neljas kohtunik: Philip Farrugia (kõik Malta)
Flora eeldatav algkoosseis:
Coolbeti koefitsiendid:
Flora võit - 8,50
Viik - 4,50
Genti võit - 1,43
Loe Soccernet.ee kokkuvõtteid Premium liiga hooajast 2024!
Soccernet.ee taskuhääling "Pikk ette (ja ise järele)" nii helis kui ka pildis!
Soccernet.ee pikemad intervjuud, reportaažid, persoonilood, arvamused ...
Nelja-aastase pausi järel naaseb naiste saali Meistriliiga, kõikidel soovijatel ei lubata osaleda
Soccernet.ee selle nädala otseülekanded:
Loe Soccernet.ee värskemaid eksklusiivlugusid:
Soccernet.ee heidab koostöös RefPaliga pilgu kohtunikemaailma. Mis on õige, mis on vale ja miks?