Sel aastal toimuva Eesti Jalgpalli Liidu üldkogu eel on valimisvõitlus presidenditooli nimel hoo sisse saanud. Kolmapäeval esitles presidendikandidaat Ragnar Klavan oma programmi ja tutvustas osa oma tiimist. Programmi ja sõnavõttude jooksul kõlasid või jäid kõlama ka mitmed etteheited praegusele administratsioonile, mistap andsime sõna ka istuvale presidendile Aivar Pohlakule, kes vastas küsimustele kirjalikult.

Klavani programm oli suures osas jaotatud kuueks peamiseks tegevussuunaks: avatud juhtimine ja läbipaistev koostöö; fookus treeneritel; taristu areng; innovatsioon ja tehnoloogia; majanduslikult edukad klubid; multisport ja liikumisharrastus. Tiimiliikmetest tõi ta välja endise rekordinternatsionaali Martin Reimi, endise koondise väravavahi Mihkel Aksalu, IT-ettevõtja Andres Birnbaumi, endise kaitseväe juhataja Martin Heremi ja tippametniku Sandra Särava. Klavani kampaaniat aitavad vedada samuti prominentsed tegijad: äsja sügisel Kersti Kaljulaidi EOK presidendiks aidanud Taavi Linnamäe ja Tiit Riisalo.

Ragnar Klavan väitis nii oma pressiüritusel kui programmis, et EJL-i finantsjuhtimine on olnud läbipaistmatu – üheks peamiseks etteheiteks on 2024. aasta eelarvemiinus, mis tema sõnul mõne kuuga 500 000 euro pealt 1 500 000 euroni kasvas. "Kui küsisin, kas mind oleks võimalik sellest muutusest rohkem valgustada, vastati mulle, et neid dokumente ei saa mulle saata, sest need võivad "rändama minna". Need ei ole asjad, mis suunaks seda kõike läbipaistvuse poole. Lõpuks ma neid dokumente ei näinudki, mis on huvitav, kuna olin ju juhatuse liige." Kuidas seda väidet kommenteerid? Kas ja miks ei saadetud toona alaliidu juhatusse kuulunud Klavanile mainitud dokumente?
Eelarvet puudutavale kirjavahetusele eelnes olukord, kus Ragnar hakkas juhatuse otsuste juures küsima endale täiendavaid dokumente ilma sisulise vajaduseta. Esimese sellise pärimise peale palusin peasekretäril saata talle soovitu, aga teise sarnase olukorra puhul öeldi mulle, et me ei tohi nii oma lepinguid e-maili teel laiali saatma hakata ja ma vastasin Ragnarile, et soovi korral võib ta minna liidu kontorisse neid vaatama. Kui sellele järgnes e-maili teel küsimus eelarvedokumentide kohta – selle oli kasutatud terminite järgi koostanud ilmselgelt keegi teine - siis kolleegidega nõu pidades kirjutasin Klavanile, et teema on arutlusel mõne päeva pärast juhatuse koosolekul ja lisasin, et me ei soovi finantsdokumentide ringlemaminemist.

Minu vastusele reageeris Ragnar stiilis "sellisel juhul on meil suuremad probleemid" ja nii oligi – ilma usalduseta ei toimi maailmas ükski suhe.

Juhatuse koosolekul selgitasime Ragnarile, et kui talle saabub väljapoolt mingisugune informatsioon, siis soovitame tal tulla ja teha endale kas sekretariaadis või vastava juhatuse liikmega rääkides olukord selgeks, peale mida on tal võimalik kujundada oma hoiak ja saada aru, kas küsimused on adekvaatsed või mitte.

Eelarve olukorrast antakse juhatuse liikmetele detailne ülevaade igal koosolekul, jalgpalliliidu asepresidentideks on endine ja praegune pangajuht – see peaks olema piisav platvorm vajalike vastuste saamiseks nii-öelda oma maja seest.

Kõnealusel koosolekul eelarve arutelul Ragnaril küsimusi ei olnud.

Miks kasvas eelarve puudujääk mõne kuuga miljoni euro võrra?
Ragnar eksib – miinus kasvas 500 000 pealt ligikaudu 1 200 000 euro peale ehk siis ca 700 000 euro võrra (2024. aasta lõplikud täpsed tulemused on veel selgumisel) millest 300 000 oli teoreetiline valuutakursi muutus ehk siis tegelikult kasvas miinus 400 000 võrra, millest koosolekul väga selgelt ka räägiti. Suuremad muutujad olid esialgsest suurem kodu- ja välisvõistluste arv, kohtunike tasude minemine planeeritust üle ja EM-finaalturniiri toomine ETV ekraanile.

Rõhutan, et eelarve on alati prognoos ja lõplik number muutubki kõige rohkem aasta lõpul, tavaliselt tuuakse alles siis sisse valuutakursi mõju jne.

Ühe ette heidetud episoodi kohaselt määrati värskelt Aleksandra Ševoldajeva naiste koondise peatreeneriks juhatusele teadmata ja ootamatult. Kui juhatuse liikmed selle kohta pärisid, olevat sa vastanud, et pidid kiirelt reageerima. Miks selle olukorraga nii läks?
Naiste koondise peatreeneri teemaga on alati tegelenud peasekretär ja UEFA naiste jalgpalli juht Anne Rei koostöös spordiosakonna juhi ja minuga ning juhatus on sisuliselt tegelenud vaid ettepaneku kinnitamisega. Küsimus polnud selles, et Aleksandra Ševoldajeva kandidatuuriga seoses olnuks mingi probleem, vaid tema ametisse määramise protsessis tuli arvestada ka, et selles rollis oli eelnevalt juhatuse liige Anastassia Morkovkina. Tõsi, tagantjärele mõeldes oleks selles olukorras saanud tegutseda paremini.

Ühe etteheitena kõlas, nagu oleks jalgpalliliit FIFA ja UEFA poolt tulevat infot klubide eest varjanud või infot mitte jaganud. Näitena tõi Klavan välja olukorra, kus nad soovisid klubina teada, milliseid arenguid on UEFA poolt naiste jalgpallis oodata – EJL oli vastanud, et pigem ei hakka midagi muutuma, aga varsti tuli UEFA poolt uudis, et naiste jalgpalli investeeritakse miljard eurot. Kas jalgpalliliit ei ole klubidega selles vallas olnud aus ja läbipaistev?
Jalgpalliliit on klubidele informatsiooni jagamisel olnud avatud, andes informatsiooni ka teadaolevatest planeeritavatest muudatustest enne kui viimased dokumentide näol saabuvad. UEFA otsus investeerida naiste jalgpalli miljard eurot on meie klubide naistevõistkondade majandamisega seotud minimaalselt. Selle raha mõju on 15 000 eurot meie meistri osalemisele naiste Meistrite liigas, kusjuures solidaarsusrahad teistele meistrivõistlustel osalevatele klubidele jäid samaks (ca 10 000 eurot klubi kohta) ja ei mõjuta mitte kuidagi JK Tallinna Kalevi naiste võistkonna toimimist, mida saigi Ragnarile öeldud.

Kõnealusest miljardist tõstetakse EM finaalturniiril osalevate koondiste ning seal koondisi esindavate mängijate klubidele makstavaid summasid, samuti naiste Meistrite liiga põhiturniiril mängivate klubide tasusid. Samuti loodi naiste teine klubisari (mis ei puuduta Eesti võistkondi, välja arvatud teatud edukuse juures meistrit). Rõhutan, et jutt käis hooaja 2025 JK Kalev naiskonna rahastamise võimalustest.

Tundub, et siinkohal on oluline ka asja laiem taust – 2023. aasta hooaja eel teavitas JK Tallinna Kalev, et neil ei ole esindusnaiskonna jaoks ei raha ega treeningruumi Kalevi staadionil. Tegime otsuse toetada klubi esindusnaiskonda treening- ning mänguaegadega Sportland Arenal ühe hooaja jooksul, st anda need klubile tasuta, sest naiste Meistriliiga komplekteerimine oli ohus. Hooaja 2024 lõpul teavitas JK Tallinna Kalev jalgpalliliitu, et likvideerivad järgmiseks hooajaks klubi esindusnaiskonna, sest nad ei suuda seda rahastada. Arutasime olukorda peasekretäriga ja tegime Klavanile-Lindperele ettepaneku istuda koos nende esindusnaiskonna peatreener Kätlin Heinaga jalgpalliliidus maha ning otsida lahendusi. Koosolekul vaatasime üle naiskonna eelarve ning seal sündis kokkulepe, et naiskond jätkab mängimist klubi nime all, kuid oma rahadega.

Kahjuks pean sellel kohal ütlema välja ka minu kõige suurema mure seoses Ragnar Klavani kandideerimisega EJL-i juhiks – viimastel aastatel ei ole meil olnud klubi, keda jalgpalliliit oleks pidanud sedavõrd palju organisatsiooniliste küsimustega aitama kui JK Tallinna Kalev. Kusjuures abi küsimine on käinud pidevalt koos jutuga, et Ragnar aitab klubi juhtimisel minimaalselt ning näeme isegi, et mees ei esinda klubi ühelgi klubi juhtidele mõeldud üritusel. Ma ei kujuta ette, kuidas saaks selliselt panustades juhtida jalgpalliliitu, sest ametikohaga käib kaasas kogu valdkonna vastutus ja vedamine ning siiamaani on Eesti Jalgpalli Liidu initsiatiivil toiminud võistkonnaalade ühised tegevused.

Kusjuures eriti veider oli olukord, kus istusime Joel Lindperega jalgpalliliidus nädal tagasi, 23. jaanuaril ning panime paika klubi litsentseerimiseks vajalikke viimaseid nüansse ...

Korduvalt käis läbi vajadus ja plaan suurendada treeneritele mõeldud rahalisi (aga mitte ainult rahalisi) toetuseid. Milline on sinu seisukoht selles küsimuses?
Kui jutt käib riiklike treeneritoetuste suurendamisest, siis loomulikult toetame seda. Paraku sõltub kõnealune mitte meist, vaid EOK-st. Kui peetakse silmas tehnilise osakonna töötajate palkasid, siis need on organisatsiooni mõistes keskmisest kõrgemad ja oleme arutanud, et me peame noortekoondiste treenerite ja teiste spetsialistide palkamisel lähtuma Eesti üldisest palgaloogikast, mitte jalgpalli kui valdkonna positsioonist globaalsel palgaskaalal.

Taristut puudutavates punktides mainiti seda, et Klavani tiimi eesmärgiks on luua kaalutletud taristuinvesteeringute otsuste raamistik ja põhimõtted. Millistel alustel ja kaalutlustel on EJL praegu taristuinvesteeringuid teinud?
Oleme viinud juba mõni aeg tagasi investeeringud taristusse minimaalseks ja teeme seda vahel vajaduspõhiselt. Samas on mõned ammu-ammu tehtud otsused realiseeritud alles hiljuti, nagu Hiiu staadioni kattevahetus ning võimalik sisehalli ehitus Lasnamäele. Ka JK Kalevi Raja tänava halli investeeritud 2,2 miljonit (1,5 miljonit ühekordne investeering + 0,7 miljonit 15-aastane laen) oli ühekordne otsus tunnustamaks Ragnar Klavanit tema karjääri eest ning andmaks talle võimalus mängijakarjääri järgseks eneseteostuseks. Samal põhjusel loovutas jalgpalliliit saneerimisprotsessi kaudu Ragnarile kontrolli JK Tallinna Kalevi üle.

Taristuinvesteeringute asemele tulid investeeringud klubidesse – Eliitliigade transporditoetus, noormängijate stipendiumid, noortetööjuhtide projekt ning UEFA sarjades mittemängivate Premium liiga klubide solidaarsusmakse – ning Arte akadeemiasse.

Jalgpalliliit ei suuda oma rahaga enam märkimisväärselt muuta meie taristu olukorda ja see pole ka õiglane ega mõistlik, see on elementaarne riigi ja omavalitsuste kohustus. Nii keskendusimegi kõigepealt hallide rajamisele koostöös riigi ja omavalitsustega – see oli meie suurim vajadus – ja mõne aastaga oleme saavutanud siin läbi jalgpalliliidu initsaitiivi riigi ja omavalitsuste poolt mitmekümne miljoni euro suuruse investeeringu ja suure arengu.

Käivitame praegu uut Eesti jalgpallilise infrastuktuuri arengukava ning alates sügisest alustame koos Targo Kaldoja ja Tõnu Sireliga ringkäiku mööda maakondi ning linnu, et kirjeldada koos kohalike klubidega omavalitsustele jalgpallilise infrastruktuuri vajadusi ning pakume selleks ideid ja tehnilisi lahendusi. Igale kohtumisele eelneb selle planeerimine koos kohaliku klubi või klubidega.

Klavani tiimi kuuluv Martin Reim sõnas, et tema hinnangul sinu persoon pigem pidurdab jalgpalli arengut, sest läbipaistmatus ja kahtlasus peletab inimesi ja sponsoreid meie jalgpalli juurest eemale. Kuidas sa sellele väitele vastad?
Martin kõneles sellestki, kuidas ta sooviks väga olukorda, kus tema klubil oleks ette teada, millal saabub jalgpalliliidu investeering infrastruktuuri. Vastus tema ja ka sinu küsimusele on lihtne – see toimub just praegu läbi Viimsi jalgpallihalli ehituse. Halli ehitatakse EJL-i poolt käivitatud riikliku halliehituse programmi raames, milleni jõudmiseks Viimsis tegi EJL minu isikus – kõnelen mina-vormis küsimusest lähtuval põhjusel - väga konkreetset koostööd nii riigi kui valla juhtidega. Ka Martin oli protsessis osaline – läbi selle, et soovitasime minna Viimsis valimistele ühe kindla erakonna nimekirjas ning käia valimislubadusena välja jalgpallihalli ehitus. Mul on veidi piinlik seda juttu sellises detailsuses rääkida, aga kahjuks pean ennast kaitsma.

Lisan ka, et Eesti Jalgpalli Liidu sponsormaht on aastal 2025 üle 900 000 euro.

Üheks kõlanud teemaks oli ka mängijate üleminekuid puudutavate reeglite küsimus. Kõlama jäid väited, nagu oleks praegu kehtiv reglement ajale jalgu jäänud. Kas nii on?
Mulle on räägitud, et Ragnarit on motiveeritud kandideerima muuhulgas ideega tühistada üleminekute registreerimistasud, et mõned klubid saaksid oma akadeemitesse tuua teistest mängijaid ilma selleks kulutusi tegemata.

Kas Klavani programmis oli ka häid mõtteid ja ideid, mille kasutuselevõttu kaaluks ka sinu juhitav jalgpalliliit?
Kõik seni öeldu on pealiskaudne, üldine, suhtekorralduslik ning on näha, et Ragnar ega tema tiim ei tea jalgpalli toimeloogikast ja seostest kuigi palju. Jalgpalliliidu rahad on juhitud läbipaistvalt ning klubidele info andmisega tegelevad liidu kõik üksused, tehes seda igapäevaselt ja põhjalikult.

Treenerite tasustamise kohta vastasin eespool. Jah, olen nõus, et treenerid on jalgpalli arengu üks võtmekohti. Meie iga euro kasutamise efektiivsus on väga kõrge. Staadionite järgmisele tasemele viimine on valdavalt omavalitsuste teema ja seda tegevusplaani kirjeldasin samuti eespool. Klubid käivad ühise laua taga mitu korda aastas – demotiveeritust ei ole kohanud.

Klubide litsentseerimisprotsessis tegeleme jätkusuutlikkuse teemaga juba mitmendat aastat, paraku ei ole jällegi Ragnar Klavanit klubijuhina näinud ühelgi individuaalsel kohtumisel, kus on arutatud tema klubiga seotud tegevusi, väljakutseid ja lahendusi. Keskmise taseme tõstmise vajadusest oleme rääkinud dialoogkohtumistel liigamudelite arutelu juures korduvalt. Innovatsioon – meil on ERIS ja RefPal, plaanide nimekirjas on ühtne skautimisplatvorm. Olen nõus, et mängijad peavad jõudma võimalikut kaugele.

Mainin ka, et jalgpalliliidu praegu kehtiv arengukava saab tänavu uuenduse, kus kõik eelpool mainitud valdkonnad saavad põhjaliku analüüsi käigus mõõdetavate eesmärkidega veelkord sõnastatud.