Eesti Jalgpalli Liit avas võistkondade registreerimise neljandat hooaega alustavasse Rahvaliigasse. Registreerimine kestab kuni 1. aprillini.

Mullu osales Rahvaliigas rekordilised 144 võistkonda, kelle koosseisus tegi kaasa 2780 mängijat.

Rahvaliiga eesmärk on kaasata jalgpalli mängima neid mehi, naisi ja noorukeid, kes ei soovi või ei saa erinevatel põhjustel mängida kaasa Eesti meistrivõistlustel - olgu põhjuseks liiga suur koormus meistrivõistlustel, vähesed oskused või lihtsalt soov pingevabas õhkkonnas jalgpalli mängida.

Rahvaliiga olulisim printsiip on, et võimaluse saaksid kõik: iga küla või sõpruskond, kes soovib võistkonda välja panna, saab selle võimaluse. Oluline on ka see, et kasutatavate väljakute nõudmised ei ole ranged - praktiliselt iga küla- või kooliväljak sobib! Sõltuvalt väljaku suurusest on korraga ühes võistkonnas väljakul 7 kuni 11 mängijat. Kehtivad jalgpallireeglid, kuid suluseisu ei arvestata. Vahetused on vabad ja toimuvad keskjoone juures mängupauside ajal.

Vastavalt registreeritud võistkondade arvule moodustatakse Rahvaliiga piirkonnad, kus mänge peetakse maist kuni augustini. Piirkondade paremad pääsevad septembris kohamängudele. Eraldi võistlus on naiskondadele.

Osa võivad võtta kõik võistkonnad, kes järgivad juhendit ja registreerivad ennast Eesti Jalgpalli Liidu kodulehe kaudu (Rahvajalgpall -> Rahvaliiga -> Sisse logimine -> Võistkonnad). Registreerimisel tuleb märkida võistkonna nimi, esindaja koos kontaktandmetega, kodustaadion ja selle mõõtmed, väravate suurus ja mängijate arv väljakul.

Rahvaliigas võivad osaleda 1999. aastal ja varem sündinud mehed ja naised. Mängijate arv võistkonnas ei ole piiratud, nimelist registreerimist ei toimu. Igas mängus võib ühes võistkonnas osaleda kuni kaks Eesti täiskasvanute meistrivõistlustele registreeritud mängijat (välja arvatud meistri- ja esiliiga) ja kuni kaks mängijat, kes on sündinud hiljem kui 1999. aasta.

Lisainfo EJL-i kodulehel.