Hiljutisel MM-il suurüllatajaks kerkinud Maroko kandideerib taas MM-finaalturniiri korraldajaks, olles liitunud Hispaania ja Portugali ühispakkumisega võtta enda kanda 2030. aasta MM-i toimumine.

Esialgu oli hispaanlaste ja portugallaste kolmandaks partneriks Ukraina, kes ühines pakkumisega oktoobris, kuid Venemaa jätkuv sõjategevus Ukraina riigi pinnal on sellele plaanile praeguseks kriipsu peale tõmmanud. Teisipäeval toimunud FIFA kongressil ei tehtud ukrainlaste taandumise kohta küll ametlikku avaldust, ent BBC andmetel valmistab lisaks sõjale otsustajate ringi muret ka viis, kuidas Ukraina Jalgpalli Liitu on viimastel aastatel juhitud.

Maroko tegi hiljuti lõppenud 2022. aasta turniiril ajalugu, jõudes esimese Aafrika koondisena poolfinaali. Seal kaotati siiski Prantsusmaale ning seejärel jäädi kolmanda koha mängus alla ka Horvaatiale.

Nüüd andis Maroko kuningas Mohammed VI lubaduse toetada seitsme aasta pärast peetava finaalturniiri korraldamist, märkides oma kirjas, mille riigi spordiminister FIFA kongressil ette luges, et Maroko geograafiline asukohta võimaldab neil ühendada Aafrika ja Euroopa, Vahemere põhja- ja läänekalda ning Aafrika, Araabia ja Euroopa kultuurid. "See lubab meil kõigil näidata enda parimat külge - segu nutikusest, loovusest, kogemustest ja vahenditest," ütles kuningas.

Maroko kandideeris ka 2010. aasta MM-i korraldajaks ja jõudis lõppvoorugi, ent kaotas häältega 10:14 Lõuna-Aafrikale. Hilisemad paljastused on kinnitanud, et lõuna-aafriklased maksid FIFA tollasele asepresidendile Jack Warnerile ja teistele täitevkomitee liikmetele kümme miljardit dollarit altkäemaksu. Raha saamist tunnistas 2015. aastal toonane täitevkomitee liige Chuck Blazer, kusjuures ühe raporti järgi sai Maroko toona tegelikult Lõuna-Aafrikast ikkagi rohkem hääli, aga sellegipoolest tunnistati võitjaks viimane.

Üks kõva konkurent

Hispaania, Portugali ja Maroko ühine kandidatuur ei ole 2030. aasta MM-i puhul ainus ning isegi mitte soosik. Selleks peetakse Argentina, Uruguay, Paraguay ja Tšiili ühist pakkumist, mille kaks esimest riiki esitasid FIFA-le juba 2017. aastal. Kaks aastat hiljem liitus Paraguay ja viimasena 2020. aastal ka Tšiili. Lõuna-Ameerikas toimus MM viimati 2014. aastal, kui võõrustaja rollis oli Brasiilia.

Kolmandana on praegu laual Kreeka, Egiptuse ja Saudi Araabia ühine pakkumine, ent selle eduvõimalusi hinnatakse madalateks. Põhjuseid on mitu - esiteks tuleks see taas korraldada talvel, teiseks muretsetakse Saudi Araabiaga seotud spordipesu ja mainekahju pärast, kolmandaks on Kataris toimunud turniirist möödas liiga vähe aega, et korraldamisõigus taas Aasiasse anda, ning neljandaks mäletab Kreeka veel väga hästi 2004. aasta suveolümpiamängude korraldamisega kaasnenud finantskriisi, mis riigile praeguseni muresid põhjustab.

Viimaste aastate jooksul on laual olnud veel pakkumisi, kuid praeguseks on neist loobutud. Näiteks Inglismaa otsustas keskenduda koos Iirimaaga hoopis 2028. aasta EM-i korraldusõiguse püüdmisele, samuti ei saanud asja Kreeka, Rumeenia, Bulgaaria ja Serbia ühisest kandidatuurist.