Kas üks jalgpallur saab olla asendamatu? Võimalik, kui tema nimi on Rodri. Hoopis tähtsam on aga tema värske roll meeletu koormuse alla pandud tippmängijate eestkõnelejana.

Vähemalt Manchester City peatreener Pep Guardiola kasutas hispaanlasest rääkides just seda sõna. "Kui meeskond peab mängima kaua-kaua ilma maailma parima poolkaitsjata, on see suur hoop. Aga jalgpallis juhtub selliseid asju. Minu ülesanne on leida lahendus, et oleksime sama võitlusvõimelised nagu eelmistel aastatel. Peame jätkuvalt suutma vastastele peavalu valmistada," kõlas Guardiola hinnang Rodri äsjasele põlvevigastusele.

Süütu kohavõitlus Arsenali mehe Thomas Parteyga lõppes Rodri jaoks pühapäeval ootamatu valukarjatuse ja murule vajumisega. Et 21. minutil platsilt ära longanud hispaanlase põlvega juhtus midagi tõsist, oli algusest peale selge. Aga kui tõsist?

Rodri lendas kohe Barcelonasse, et näidata jalga põlvevigastustele spetsialiseerunud Ramon Cugatile, kes on Guardiola soovil varemgi City mängijaid ravinud. "Üks arst ütleb, et asi on kehv. Teine, et pole nii hullu midagi. Ootame," kõlas Guardiola esmane hinnang.

Kolmapäeva lõunaks oli pilt siiski selge – Rodri rebestas põlve eesmist ristatisidet ja teda ootab pikk mängupaus. Kui pikk täpselt, ei tahtnud City endiselt avalikustada, aga võttes arvesse, et põlvesidemete vigastusest taastumine võtab kuid, on õhus isegi variant, et sel hooajal hispaanlast enam väljakutel ei näe.

🚨🇪🇸 Rodri arrives in Barcelona to meet dr. Cugat for further tests after his serious knee injury.@victor_nahe 🎥 pic.twitter.com/6fGLCPufot — Fabrizio Romano (@FabrizioRomano) September 23, 2024

"Kui kaotame asendamatu mängija, peame leidma lahenduse ühtse meeskonnana. Suutsime seda näiteks eelmisel hooajal, kui jäime viieks kuuks ilma Kevin De Bruynest. Samuti olime kolm kuud ilma Erling Haalandita. Ma leian selle lahenduse, meil on valikuvõimalusi," tõotas Guardiola ise.

Ent kuidas?

Guardiola seni suurim proovikivi

Eelmisel hooajal jäi Rodri eemale viiest City mängust. Meeskond kaotas neist neli. Viimase pooleteise aasta jooksul on ta klubi ja koondise eest mängides platsilt kaotajana lahkunud täpselt ühel korral! Enamgi veel – pärast seda, kui Rodri 2019. aasta suvel Atletico Madridist Inglismaale kolis, on City ühes temaga peetud mängudest kaotanud vaid 11%. Ilma temata peetud kohtumistes on seevastu kaotajana platsilt lahkutud sisuliselt igal neljandal korral (24%).

𝐑𝐨𝐝𝐫𝐢 𝐎𝐮𝐭? 🚑

Since his Premier League debut in August 2019, Manchester City have lost a third of their league games without Rodri in the side (7/21).

If reports of Rodri's season-ending injury are true, can City's title rivals capitalise on their misfortune? — Opta Analyst (@OptaAnalyst) September 23, 2024

Nimetagem seda asendamatuseks või lihtsalt suurepärasuseks, ent suvise EM-finaalturniiri parimaks mängijaks nimetatud poolkaitsja on ka üks peamisi kandidaate oktoobris välja antavale Ballon d’Orile. Kõik, kes ootavad pikisilmi City langemist, ütlevad veendunult – Rodri puudumise korvamine on Guardiola jaoks senise City-karjääri suurim proovikivi. De Bruyne ja Haaland on küll fantastilised mängijad, ent väravaid suutis City lüüa ka enne norralase saabumist ja söödumeistreid on meeskonnas teisigi.

Skeptikud märgivad seevastu, et helesiniste valitsemisaeg võib vabalt jätkuda ka ilma hispaanlase abita. EM-finaalis saadud reielihase vigastus tähendas, et hooaja algul tuli Cityl neljas mängus ilma Rodrita hakkama saada. Tulemus? Inglismaa superkarika võit ja kolm võitu liigas väravate vahega 9:2.

City kohanemisvõime on olnud märkimisväärne, rõhutab The Athleticu ajakirjanik Sam Lee. Seitse hooaega tagasi, kui toonane kapten ja kaitseliini tugitala Vincent Kompany vigastada sai, koguti lõpuks üle 100 punkti ja võideti tiitel. Sergio Agüero lahkus ja tipptasemel puhast ründajat polnud? Tiitel. Saabus Haaland koos kõhklustega, et teda tuleb mõnda aega meeskonda sobitada? Tiitel.

Omajagu sõltub siiski ka konkurentidest. Pühapäeval avapoolajal 11 mehega 11 vastu mängides näitas Arsenal, et suudab valitseva meistriga sammu pidada. Ning näiteks viie aasta eest võiski just Aymeric Laporte’i vigastus ja sellega kaasnenud vajadus Fernandinhot keskkaitses mängitada olla see kaalukeel, mis tiitli suurepäraselt esinenud Liverpoolile andis. Guardiola ei ole pigem mees, kes tahaks sellistes küsimustes asju juhuse hooleks jätta.

Seega, kiireloomuline lahendus number üks – Rodrile tuleb leida asendaja City ridadest. Talvise üleminekuakna avanemiseni on veel üle kolme kuu, selle aja sisse jääb Cityl mitukümmend kohtumist. Paberil olnuks kaitsva poolkaitsja kohale parim asendus Kalvin Phillips, aga teda ei usalda Guardiola juba ammu. Seetõttu on Phillips ka praegu laenul Ipswichis, kust City ei saa teda enne jaanuari tagasi kutsuda.

Kas Guardiola otsustab kasutada kahte alumist poolkaitsjat? Sel positsioonil on üle keskmise hästi hakkama saanud John Stones, kes võib vajadusel vajuda oma loomupärasemale positsioonile keskkaitsjana ning liikuda isegi äärekaitsjaks. Kuid Stones pole kaitsva keskväljamehena tegutsenud üksinda, seega oleks loogiline eeldada, et koos temaga paneks Guardiola ikkagi platsile ka Mateo Kovacici, kes Rodrit pühapäevases mängus vigastuse järel asendas.

Matheus Nunes? "Peame suutma Rodrist jäänud tohutu tühimiku täita sõltumata sellest, kes tema asemele asub. Olen mänginud äärel ja number kümne kohal, aga Lissaboni Sportingus ka keskväljal, nii et olen iga positsiooniga tuttav," lausus Nunes mõne päeva eest ise. Samamoodi pole selle rolli täitmine tavapärane Ilkay Gündogani ega ka Bernardo Silva jaoks, kes on sarnaselt Nunesele küll ründavama suunitlusega, aga on Guardiola käe all vajunud tarvidusel ka keskvälja põhja. Ning mitmekülgsete mängijate sekka kuulub ka 19-aastane Rico Lewis.

Rico Lewis was trying to get Matheus Nunes to smile after he scored his first Man City goal 😄 pic.twitter.com/UAexYsE2a4

— B/R Football (@brfootball) September 24, 2024

Pikaajaline lahendus number kaks – City kasutab jaanuarikuist akent ikkagi täiendusteks. Statistikat koguva Opta andmete põhjal on Euroopa tippliigades Rodrile kõige sarnasemad mängijad Declan Rice ja Federico Valverde, aga kuna City kumbagi vastavalt Arsenalist ja Real Madridist ilmselgelt kätte ei saa, tuleb vaadata mujale.

Leon Goretzkal pole Bayernis praegu parimad ajad. Ent kas ta on kaitsetöös sama hea kui Rodri? Suvises EM-finaalis pidi Rodri samuti avapoolaja järel platsilt lahkuma ja siis paigati tema puudumine edukalt Martin Zubimendiga. Poleks üllatav, kui City tema 62-miljonilise väljaostuklausli talvel aktiveeriks, aga samas on juba käinud Real Sociedadi uksele koputamas ka teised suurklubid.

Adam Wharton? Inglismaa koondisega EM-il käinud, kuid pingile jäänud 20-aastase poolkaitsja eest tuleks ilmselt Crystal Palace’ile välja käia kopsakas summa. Ja kas Wharton üldse tahab enda arengu huvides Citysse kolida? Newcastle’is on end heast küljest näidanud Bruno Guimaraes, aga brasiillase lepingusse lisati suvel 100 miljoni naela suurune väljaostuklausel.

Jätkuvalt finantsraskustega võitleval Barcelonal oleks alati raha vaja ja hüppeliigese vigastusest taastuva Frenkie de Jongi eest kannataks küsida kopsakat summat. Aga kust leida asendaja? Ning lisaks on alati võimalus, et nurga tagant hüppab välja mõni must hobune nagu näiteks Pierre Lees-Melou. Bresti eest hea hooaja teinud prantslane on Opta põhjal Rodrile väga sarnane mängija, kelle trumbiks on pallivõitmised ja vaheltlõiked.

Rodri vigastuse teise tahu mõistmiseks tuleb pöörata aega nädala võrra tagasi. Enne Meistrite liiga avamängu Interiga küsiti hispaanlaselt, kuidas ta suhtub tippmängijate kasvavasse mängukoormusesse. "Oleme streigile lähedal," vastas Rodri. "Kui nii edasi läheb, pole meil muud võimalust. Enamik mängijaid arvab nii."

Vähe on mehi, kes seda ise Rodrist paremini mõistaksid. Eelmisel hooajal mängis ta City ja Hispaania koondise eest kokku 63 mängu, alanud hooaja lõpuks oleks aga ees oodanud veel klubide MM. Kui tuleval suvel juuli keskel algav turniiri samuti tänavuse hooaja lõppu liita, tähendaks see 11 kuu pikkust hooaega.

On mõistagi saatuse iroonia, et mõni päev pärast öeldut just Rodri ise vigastuse ohvriks langes. Teisalt pole see üllatav, kui arvestada, et ta oli äsja – ja võib-olla mitte veel täielikult? – taastunud eelmisest vigastusest. Täit tõde teavad muidugi vaid City arstid, kui nemadki, ja isegi kui oletused peaksid tõele vastama, ei avaldata seda kunagi.

Muidugi võib tegu olla ka lihtsalt ebaõnnega, sest jalgpallurid kipuvadki aeg-ajalt vigastada saama ning tihti juhtub see kõige ebaloogilisematel hetkedel. Ometi leidis Rodri avameelne seisukohavõtt otsekohe toetajaid. "Tal on õigus," kuulutas Real Madridi väravavaht Thibaut Courtois, kes lõhkus ise alles tänavu märtsis põlve ja naasis väljakule mitu kuud hiljem.

Ühtlasi pareeris Hispaania striimeri Ibai Llanose saates vestlemas käinud belglane kiirelt kriitikute potentsiaalse vastuargumendi. "Jah, ma tean, mida inimesed ütlevad: te teenite väga suuri summasid, ärge vinguge. Seegi on tõsi. Kuid peame mingi tasakaalu leidma, sest niimoodi jätkates jäävad parimad mängijad mängudest kõrvale."

Kas ainult raha maksab?

Rodrile ja Courtois’le sekundeerisid teiste seas Guardiola, Barcelona kaitsja Jules Kounde, Aston Villa kapten John McGinn, Liverpooli väravavaht Alisson, Chelsea peatreener Enzo Maresca ja isegi La Liga president Javier Tebas. Ent rahvusvahelist jalgpalli suunava FIFA ja UEFA joon on vastupidine.

"Lihtne on meid rünnata, aga üks asi on küll väga lihtne. Kui mängid vähem, siis ka teenid vähem," viis UEFA president Aleksander Ceferin juba kaks aastat tagasi Gazzetta dello Sportile antud intervjuus jutu rahale. "Kurtma peaks tehasetöölised, kes teenivad 1000 eurot kuus!"

The 12 clubs from Europe to compete at the 2025 FIFA Club World Cup in the U.S. is set 🔒 pic.twitter.com/L7vFJ0k1L2 — CBS Sports Golazo ⚽️ (@CBSSportsGolazo) April 17, 2024

Pole mingi saladus, et ka 32 meeskonnaga klubide MM, mis tuleva aasta juulis USA-s käima lükatakse, on suuresti ajendatud kasumist. City, kes mängis muuseas vaid 49 tundi pärast Arsenaliga kohtumist ehk teisipäeva õhtul juba liigakarikas Watfordiga, võib hooaja käigus pidada kuni 75 kohtumist – seda muidugi juhul, kui nad lisaks koduliigale kõigis sarjades finaali jõuavad.

Lisagem siia kümmekond koondisemängu ning mõne mehe koormus võib augustist juulini olla 85-mänguline. See teeks keskeltläbi ühe mängu iga nelja päeva tagant, mida on ilmselgelt üle mõistuse palju. Rodri sõnul jookseb ühe hooaja piir 40-50 mängu juurest, selle ületamine toob kaasa väsimuse ning ühes sellega tasemelanguse ja vigastusohu kasvu. Mängijate ühenduse FIFPro hinnangul ei tohiks jalgpallur hooaja jooksul mängida üle 55 kohtumise.

POV: You play for Man City and Spain

Rodri's 2023/24 season was relentless — and he’s not alone. Players face an exhausting cycle of non-stop matches with barely any time to recover.

A thread 🧵 pic.twitter.com/BYzktpcGVK — FIFPRO (@FIFPRO) September 7, 2024

Aga ikkagi, streik? On see üldse reaalne, kui koondama peaks niivõrd paljusid eri riikides – ja mis siin salata, ka eri palgatasemetel – mängijaid, et sel tõeliselt mõju oleks? Viimased pool aastat annavad siiski aimu, et käegakatsutav pööre võib olla toimumas.

Juunis asusid Euroopa kaks suurt jalgpallurite ühendust, PFA Inglismaal ja UNFP Prantsusmaal, FIFA-t seaduslikul teel survestama, sest nende hinnangul kuritarvitab FIFA usaldust ja koostab rahvusvahelist mängukalendrit ühepoolselt, mängijate soove arvesse võtmata. Kuu aega hiljem esitas FIFA vastu Euroopa Komisjonile kaebuse ka 30 Euroopa riiki koondav liigade ühendus.

Näiteks USA profispordis pole seisakud sugugi haruldased. Korvpalligliiga NBA kemples mängijatega 1990ndate aastate lõpus korduvalt, viimati pandi mängud viieks kuuks seisma 2011. aastal. Pesapalliliiga MLB viimane lockout ehk sisuliselt streik leidas aset aga alles tunamullu. Ka NFL-is ja NHL-is teavad nii mängijad kui ka omanikud täpselt, mis nippidega ohjad enda kätte saada.

Samas on teisel pool ookeani tegu ühe liiga sisese asjaajamisega. Nagu märgib The Athletic, võib Inglismaa kõrgliigaklubisse kuuluv jalgpallur kaasa teha mängudes, mida korraldavad nii Premier League, Football League, Inglismaa Jalgpalli Liit, FIFA kui ka UEFA. Kellega seal siis vaielda ja kokkuleppele jõuda? Tõsi, praegu näib lüli nõrgim osa olevat seesama paljukirutud klubide MM, mis on esiteks uus ettevõtmine ning näib siplevat kergetes kasvuraskustes, sest aasta enne avalööki ollakse kerges hädas nii suurtoetajate kui ka ülekandepartnerite leidmisega. Ilmselt pole ka sugugi juhuslik, et mängijate ühendused ongi võtnud sihikule just rahvusvahelist kalendrit koostava FIFA.

"Kõik ei keerle ainult ümber raha ja turunduse. Küsimus on ka pakutava vaatemängu kvaliteedis. Ma mängin ju paremini, kui pole väsinud," märkis Rodri.

Moraalilugemisest hoolimata kehtib ilmselgesti jätkuvalt ka tõde "raha ei haise". Klubid võtavad UEFA ja FIFA pakutavad rahasummad meelsasti vastu ning korraldavad hooaja eel suurtel turgudel mitu nädalat kestvaid kontrollmängude turneesid. Inglismaa tippklubid Tottenham ja Newcastle käisid suisa pärast liigahooaja lõppu mängimas Austraalias, ehkki suvel ootasid ees nii Euroopa meistrivõistlused kui ka Copa America.

"Keegi ei taha röstbiifi ja Yorkshire’i pudingit igal õhtul ja pühapäeviti veel kaks korda!" tuletab The Athletic meelde legendaarse Brian Cloughi torisemist. Clough rääkis aastakümneid tagasi sellest, et Inglismaal hakati mänge sagedamini telerist näitama; tänapäeval oleme jõudnud nii kaugele, et pea igal õhtul toimub tippjalgpalliriikides ports mänge, rääkimata väiksematest liigadest.

Manchester City midfielder Rodri says professional players are “close” to going on strike due to the growing number of matches in the football calendar.

The 28-year-old faces the prospect of an 11-month long campaign if #MCFC reach the final of the inaugural FIFA Club World Cup,… pic.twitter.com/R9mhCoWs9J — The Athletic | Football (@TheAthleticFC) September 17, 2024

Kus on niisiis piir? Järgmine MM kasvatab mängude arvu 64 pealt 104 peale, Meistrite liiga laienes äsja 36 meeskonnani, klubide MM-ile sõidab 32 osalejat. Aina rohkem tõuseb pilti ka naiste jalgpall. Aga kui palju jõuavad mängijad mängida, telekanalid näidata ja vaatajad vaadata?

Kas mõistame probleemi tõeliselt alles siis, kui Rodrisid saab ühekorraga palju ehk maailma parimate mängijate vaatamise asemel peame kaasa elama sellele, kes kiiremini laatsaretist pääseb? Või peavad tippmängijad, kes on viimase kümmekonna aastaga õppinud karjääri venitama peaaegu 40-aastaseks saamise läveni, hakkama ühtejärge varakult lõpetama nagu värskeim näide, 31-aastasena saapad varna riputanud maailmameister Raphael Varane?

"Ühel hetkel jõuame murdumispunktini. Ent seni lööb raha kõik üle. Vajame jalgpalli kui rahamasinat. Ja süüdi oleme kõik üheskoos," resümeerib Tim Spiers The Athleticus.