Narva Transi jalgpalliklubi president Nikolai Burdakov rääkis intervjuus ajalehele Põhjarannik Narva jalgpalliajaloost ja tänapäevast.

20 aastat Narva jalgpallielu vedanud Burdakov - kes ühtlasi on ka transpordiettevõtte juht ja kuulub Narva linnavolikogusse - on linna jalgpalliellu panustanud kogu oma jõu, täites aastate jooksul kõiki kohustusi mängijast omanikuni.

Et Burdakovi mõista, tuleb kuulda tema lugu: "Sündisin Valgevenes väikses külas, kus oli kõigest 40-50 maja. Olin kas neljandas või viiendas klassis, kui paar aastat vanem seltsimees tõi meie külasse jalgpalli ja hakkasime kogu küla poistega palli taga ajama. Käisime jalgratastega naaberkülades mängimas."

"Kui pärast kooli sattusin elama Eestisse ja alustasin Narva autobaasis nr 13 tööd lukksepana, siis hakkasin mängima ettevõtte meeskonna eest, mis tegi kaasa linna teises liigas. Meil õnnestus saada paremaks, tõusime esiliigasse, võitsime Narva karika, pääsesime Eesti teise liigasse," meenutab Burdakov.

"Olin tookord selles meeskonnas kõikides ametites: nii mängija, kapten, organisaator kui treener. Narvas oli sel ajal mitmeid tugevaid klubisid, meie olime tugevuselt alles viiendad. 90ndate alguses aga kadusid teised meeskonnad ära. Eesti meistrivõistlustele jäime Narvast meie üksi ja oleme meistriliigas seda siiamaani."

"Jalgpall on kõikidele meie pere liikmetele oluline osa elust. Mu abikaasa, tütar, poeg – kõik aitavad kaasa. Isegi ämm, vaatamata oma enam kui 70 eluaastale, on kaasatud ja aitab vahel varustust parandada."

Klubi majanduspool on korras

"Hea on seegi, et oleme suutnud lõpetada iga hooaja võlgadeta ja viimastel aastatel oleme võitnud meistriliigas ka medali. Sel aastal läheb medalikohale jõudmine raskeks, sest oleme algusega väga palju kaotanud. Kuid püüame meie nõrku kohti tugevdada ja võitleme veel," rääkis Burdakov ja märkis, et unistab endiselt Eesti meistritiitli toomisest Narva.

"Me ei ole siiski eriti suur klubi. Oleme harjunud küllaltki tagasihoidlike vahenditega oma taset hoidma. Oleme õppinud läbi ajama nende võimalustega, mis meil on. Mõnel teisel klubil kuluks ilmselt sama tulemuse saavutamiseks märksa rohkem raha."

"Narva Transile ei alanud tänavune hooaeg edukalt. Saan aru, et meil pole õigust näidata selliseid tulemusi, seepärast on klubi juhina kõik mu mõtted suunatud sellele, kuidas meie mängu parandada, kuidas koosseisu tugevdada." Siinjuures tuleb tähele panna, et kuigi hooaja algus oli piirilinlastel tõesti kurb, siis hetkekurssi vaadates mängitakse hooaja lõpus ilmselt taas esinelikukohale.

Noori Narva ei meelita

Burdakov selgitas ka, kuidas toimub mängijate värbamine Narva ja kuidas nappidest vahenditest hoolimata tihti tugev koosseis kokku saadakse: "Tänu kogemustele, kuid ka altminekuid on ette tulnud. Näiteks tänavune hooaeg on üle pika aja esimene, kus meil pole kuidagi õnnestunud optimaalselt koosseisu leida."

"Mõtlesime, et oleks vaja muutusi, ja hakkasime sisuliselt uut meeskonda looma. Arvasime, et see tuleb meil kohe välja, aga kahjuks ei tule. Tunda annab mängijate teatud närvilisus, millest meil pole õnnestunud lahti saada. Aga hea, et vähemalt positiivsed tendentsid on olemas."

Transi peetakse tihti täisprofiklubiks, kuid Burdakov tunnistab, et ei suuda täita kõiki palgasoove: "Põhiliselt küll, kuid kahjuks ei saa me täita nende rahalisi soove sellises ulatuses, nagu nemad tahaksid. Kuid andekatele noortele pakume me trepiastet edasiliikumiseks. Kahjuks on noori provintsilinnas küllaltki raske hoida. Mujalt Eestist pärit noori siia mängima saada on ka keerukas."

"Näiteks meil on meeskonnas kaks 20-aastast küllaltki andekat poissi, aga neil on probleeme nii distsipliini kui ka valmisolekuga endast kõik anda. Ausalt rääkides annab tunda Narva mentaliteet, kus inimesed ei usu piisavalt oma võimalustesse. Ma räägin noortele, et teile pakutakse unikaalset võimalust, teil on treeningtingimused ja treenerid, tehke ainult tööd, tööd ja veel kord tööd ning olge kannatlikud, siis võivad avaneda uued võimalused."

Unistab eurojalgpallist Narvas

"Mul on ka unistus, et meil õnnestuks kunagi mängida euroliiga mänge Narvas, aga praeguse seisuga ma kahtlen selle täitumises. Minu arvates on linna juhtkond staadioni koha pealt õige aja käest lasknud," on Burdakov pettunud.

"Minu suur eesmärk on, et saaksime Narvas lõpuks korraliku treeningbaasi Kalevi staadioni näol. Selle peale on kulutatud palju aastaid, aga asi venib ja venib. Nüüd on rahaline pool paigas, aga riigihange nurjus. Tuleb uus hange. Loodan, et läheb paremini. Seda staadioni ootavad nii meie põhimeeskond kui noored ja nende vanemad."

Protsessi kiirendamiseks kandideeris Burdakov ka Narva linnavolikogusse. "Me oleme oma mõttekaaslastega saadikute seas saavutanud Kalevi staadioni rekonstrueerimise rahastamise. Algul kavatseti seda teha osade kaupa. Kui see oleks nii läinud, siis kes teab, millal see töö ühele poole oleks saanud."

EMil toetab Ukrainat ja Venemaad

Loomulikult ei saadud mööda ka Poolas ja Ukrainas toimuvatest Euroopa jalgpallimeistrivõistlustest. "Raske öelda, kes võidab. Kuid kui peaksin panuseid tegema, siis esikohale paneksin Saksamaa, teiseks Hispaania ja kolmandaks ehk Inglismaa."

"EMi mänge vaadates olen ikkagi tavaline jalgpallihaige. Mu päevad on niigi jalgpalli täis, aga nüüd veel eriti. Olles ise pärit Nõukogude Liidust, hoian ikka pöialt eelkõige sealt pärit koondistele – Venemaale ja Ukrainale -, kuna Eesti seekord veel finaalturniirile ei pääsenud," selgitas Burdakov.

Loe täispikka intervjuud siit!