Eesti tšempion Tallinna Flora kaotas tänavu naiste Meistrite liiga eelringis oma mõlemad mängud. See sobitub hästi üldisesse konteksti, sest Eesti klubinaiskondadel ongi läinud senise 24 eurohooaja jooksul päris masendavalt, kui välja arvata üks Pärnu JK sähvatus 2013. aastal.

Eesti klubinaiskonnad on pidanud praeguseks kokku 66 euromängu, millest on võitnud ainult 10, normaalajal viigistanud 4 ja kaotanud 52. Väravate vahe normaalajal on 56:233.

Eestit on esindanud ainult kolm erinevat naiskonda: täpselt pooltel (12) hooaegadel Pärnu JK, viimasel 7 järjestikusel hooajal Tallinna Flora ning 5 korral Tallinna Levadia (endise nimega Tallinna TKSK Visa).

Pärnu teenis 38 mänguga 7 võitu, 2 viiki ja 29 kaotust (väravate vahe 34:141). Levadial ja Floral on mängude arv täpselt võrdne (14), aga Flora on saanud 2 võitu, 2 viiki ja 10 kaotust (vv 14:32), Levadia on piirdunud vaid 1 võidu ja 13 kaotusega (vv 8:60).

22-mänguline kaotusteseeria lõppes suurima võiduga

Eesti klubide esimest väravat tuli oodata neljanda mänguni (selle lõi Aljona Sasova), esimest võitu aga koguni 23. mänguni! Alguses kaotati järjest 22 kohtumist (aastatel 2002-2009) - nende sekka ei sattunud isegi ühtegi viiki. 2008. aastal ei lubanud Levadial ajaloolist punkti võtta Eesti juurtega Austraalia poolkaitsja Aivi Luik, kes lõi 90+1. minutil vastasvõistkonna Kaluši Naftohimiku (Ukraina) 2:1 võiduvärava.

Eestlannade esimese võidu teenis Levadia lõpuks 2009. aastal, kui alistas Osijeki (Horvaatia) lausa 4:1 ja seda vastaste väljakul. See on aga jäänud siiamaani Eesti klubide kõige suureskoorilisemaks võiduks. Ja Ave Pajo kolm väravat tolles matšis on tänapäevani Eesti klubide mängijate ainsaks kübaratrikiks.

Kõige vingema eurohooaja pani kokku Pärnu 2013. aastal, kui alistas Thessaloniki PAOK-i (Kreeka) 3:1, viigistas Vantaa PK-35-ga (Soome) 0:0 ja võitis Biljanini Izvorit (Põhja-Makedoonia) 3:1. Tänu nendele tulemustele saavutas Pärnu kaheksa neljaliikmelise valikgrupi peale kokku edukaima teise koha naiskonnana pääsu Euroopa 32 parima klubi hulka!

Loos tõi Jüri Saare juhendatud tiimile Meistrite liiga 1/16-finaalis vastu ei kellegi muu kui tiitlikaitsja Wolfsburgi (Saksamaa). Nii lõppes Eesti naiskondade tänaseni edukaim eurohooaeg kahe tänaseni kõige suurema keretäiega - Wolfsburg võitis Pärnut skooridega 14:0 ja 13:0.

Väravamasinaks Morkovkina

Positiivses mõttes märkimisväärseks saab pidada ka Eesti klubide viiemängulist perioodi aastatest 2017-2019. Antud viiest kohtumisest kaks esimest võideti - Pärnu alistas nii RFS-i (Läti) kui ka Anenii Noi (Moldova) 2:0 - ning see on jäänud seni ainsaks korraks, mil Eesti naiskonnad on võitnud kaks euromängu järjest. Nendele kahele mängule lisandus kohe otsa veel kolm järjestikust kohtumist, milles skoori avasid eestlannad, aga kõigil kolmel korral suutsid vastased seisu enda kasuks pöörata. Eriti valusaks kujunes nendest viimane, milles Flora läks Vantaa PK-35 vastu 2:0 juhtima, hoidis veel 85 minuti täitudes 2:1 eduseisu, kuid lahkus lõpuvile kõlades A. Le Coq Arenalt 2:3 kaotusega.

Praegu on Eesti esindaja Flora jäänud võiduta kaheksas euromängus järjest. Sellesse perioodi jäävad ka kaks ainsat Eesti klubide kohtumist, mis on läinud viigi järel lisaajale. Flora kaotas 2023. aastal lisaajal ukrainlannade Poltava Vorsklale (normaalaja 3:3 viigi järel 3:4), kuid võitis 2024. aastal RFS-i vastu penaltiseeria. Kahjuks polnud penaltitele läinud matšis enam edasipääsu mängus. Kuid rõõmsalt võib välja hõigata, et Eesti klubid on võitnud 100% oma penaltiseeriatest (1/1)!

Väravalööjatest on aegade jooksul kõvasti säranud Anastassia Morkovkina, kes skooris Pärnu kasuks üheksal erineval eurohooajal (vahemikus 2004-2017) kokku 14 korda. Eesti klubide paremuselt teiseks väravakütiks on Flora ründaja Getter Saar, kellel on Morkovkinast juba tükkmaad vähem tabamusi - 6. Järgneb Pajo 4 väravaga.

Saldo positiivne nelja riigi vastu

Eesti klubid on mänginud naiste eurosarjas 34 erineva jalgpalliriigi klubide vastu. Kuna Flora kaotas tänavu 1:4 lätlannade Riia FC-le, siis jäi järele vaid 4 riiki, kelle esindajate vastu on eestlannadel võitude-kaotuste suhe positiivne: Montenegro (2:0), Fääri saared (2:1), Horvaatia (1:0) ja Põhja-Makedoonia (1:0). Võitude-kaotuste suhe on nüüd tasakaalus Läti (1:1) ja Moldova (1:1) vastu.

Kõige rohkem mänge (5) on Eesti klubid pidanud Sloveenia esindajate vastu, kellelt on saanud ka kõige rohkem kaotusi (4). Kreeka satside vastu on tehtud 4 mängu, millest kaotatud 3.

Õnneks pole Eesti meistri kaotused viimasel ajal enam nii suureskoorilised kui vanasti. Viimase 22 mängu kõige suuremaks allajäämiseks on 0:5 ja suuruselt teiseks 1:4. Alguses esimese 22 mängu sekka mahtusid aga tulemused 1:9, 0:7, 0:7, 1:8, 0:6, 0:6, 1:7.