Eesti parim Helsingi Kreenholmi-murul - Alex Matthias Tamm - Soccernet.ee

Eesti parim Helsingi Kreenholmi-murul - Alex Matthias Tamm

27. MÄRTS 2024 11:50

Soccernet.ee

Alex Matthias Tamme neljas koondisemäng tõi talle esimese värava. Foto: Liisi Troska / jalgpall.ee

Eesti koondis otsis pärast Poolale suurelt kaotatud sõelmängu lohutust põhjanaabrite juurest, keda oli kolmel viimasel korral võita suudetud. Seekord jäi maavõistluses siiski 2:1 peale Soome.

Luup peale | Soome oli parem, aga Eesti mängis üle pika aja jalgpalli. Ja asjad läksid hägusemaks!

Eesti alustas kevadiselt künkliku muruga Helsingi olümpiastaadionil hästi ja tegi esimese korraliku pealelöögi juba mõnekümne sekundi möödudes, kuid poolaja keskpaigas kaldus initsiatiiv aina selgemalt Soome kätte. 30. minutil teeniti Markus Poomi vea järel penalti, mille Karl Jakob Hein küll tõrjus, ent lööja Fredrik Jensen jõudis ise esimesena tagasipõrkunud pallini ja avas ikkagi skoori. Kaheksa minutit hiljem eksis Eesti kaitsetöös taas ja väravaesise segaduse tulemusena läks lõpuks protokolli kirja Heina omavärav.

Teisel poolajal elavnesid taas ka Eesti rünnakud ning 62. minutil jõuti sihile. Henri Anier teenis nurgalöögi, suunas seejärel Poomi antud palli peaga väravaesisele ning õiges kohas oodanud Alex Matthias Tamm sai kirja karjääri esimese koondisevärava. Paraku ei õnnestunud Eestil allesjäänud pooltunni jooksul viigitabamust kätte saada ning vastu tuli võtta 1:2 kaotus.

Soccernet.ee toimetuse hinded:

Foto: Brit Maria Tael

Karl Jakob Hein – 5. Kokkuvõttes ei olnudki tal üleliia palju tööd ja selleks väheseks, mida teha tuli, oli valmis. Penaltitõrjetega hakkame juba suisa harjuma ja patt oleks ju nuriseda, aga kuidas see "lauapall" niimoodi tagasi värava ette põrkas? Teine värav läks protokollis küll tema nimele, aga segadus sai alguse kaugelt enne Heina pallipuuteid.

Kristo Hussar – 5. Kogemuste puudumist arvestades oli ehk isegi üllatavalt enesekindel. Kahetine mäng, kaitses tema pealt kohati kärises, näiteks teise värava puhul, kuid samas kompenseeris paljutki innuka tahtmisega. Oli ilmselt üks, kes peatreeneri vaheajakõnest julgust sai, sest teisel poolajal toetas rünnakut palju aktiivsemalt ja oli üldse märksa rohkem pildis.

Märten Kuusk – 5. Seda tagaliini vaadates pidanuks olema liider ja klubivahetuse järel tekkinud mänguaeg ning kasvanud enesekindlus paistsid välja ka, aga siis tuli jällegi sisse ootamatuid vigu. Suurima prohmaka järel jagus vähemalt kogenud mängija oidu vastane kohe vea ja kaardiga maha võtta. Pigem jäi siiski silma positiivsete liigutustega.

Foto: Liisi Troska / jalgpall.ee

Maksim Paskotši – 5. Näis, et Poola-mängu ebaõnnestumine painas teda veidi, tahtis (eelkõige endale?) üsna palju tõestada. Kohati isegi liiga palju, mis tingis vigu. Üldiselt oli tema hoiak siiski eeskujulik. Käis mõlema ääre pool abistamas, kui vaja, aga ehitas lihtsa eksimusega vastastele ka kolmanda värava, mis õnneks küll suluseisu tõttu ei lugenud.

Erko Jonne Tõugjas – 5. Kohati kindel, kohati ebalev nagu kogu Eesti meeskond. Ei peljanud kehamängu ja võitles tublisti õhus, samas kippus palliga olles seda liiga kiiresti kaaslastele sokutama. Ent kui arvestada, et võrreldes Kuuse ja Paskotšiga on tal A-koondise kogemust ning kaaslastega üksteisemõistmist tohutult palju vähem, püsis kenasti ansamblis.

Artur Pikk – 6. Esimese kümmekonna minutiga oli juba teinud äärelt mitu head tõusu ning jaganud paar head tsenderdust. Siis hoog veidi rauges ja hakkas ka praaki sisse tulema, aga üldiselt hoidis taset kuni väljavahetamiseni. Kripeldama jääb teise värava olukord – näis, et kaotas korraks enda selja taga olnud mehe täiesti ära.

Foto: Liisi Troska / jalgpall.ee

Martin Vetkal – 4. Alustas hea pealelöögiga, aga edaspidi oli omadega veidi laiali ja tundus, et ei saanud mängul päris täpselt ohjadest kinni – millal mida teha ja eeskätt millal kui palju riskida? Positsioon on muidugi nõudlik ja kuna oleme teda juba näinud enamat suutmas, jäi seekordsele mängule kerge pettumuse maik juurde. Teise värava puhul lasi vaid hetkeks Soome poolkaitsja liikumise silmist, aga sellest piisas.

Markus Poom – 4. Penaltiviga tõmbab paratamatult hinnet alla, sest see oli tegelikult isegi topelteksimus – kõigepealt lõi pallist mööda ja siis läks päästa püüdes vastast torkima olukorras, kus poleks enam vaja olnud. Kahevõitlustes jäi kohati passiivseks, samas heastas patte veidi hea nurgalöögiga, kust sündis värav.

Markus Soomets – 6. Alustas väga innukalt ja sellist kerget nahaalsust, kus vastane lihtsalt kätega eest lükatakse, tahaks tema esituses sagedamini näha. Oli näha, et ta otsib aktiivselt võimalusi mängus sees olla ja mängu mõjutada ning eriti avapoolajal õnnestus see hästi. Teisalt tuli sisse ka paar jämedamat eksimust, üks neist lõppeski ja üks võinuks lõppeda soomlaste väravaga.

Foto: Brit Maria Tael

Henri Anier – 6. Õpikumaterjal sellest, kuidas olukorrad järjepidevalt lõpuni mängida, isegi kui tead, et sealt ei pruugi midagi sündida. Aga võib! Parim näide sellest oli Eesti värav, millele eelnenud nurgalöögi sünd oli sajaprotsendiliselt Anieri teene. Oli mängus kogu aeg "kohal", kuigi palliga sai vähe tegutseda ja neil üksikutel hetkedel takerdus pigem kaitsjatesse.

Henri Anier: kui saan mängu, siis naudin, kui ei saa, siis teen tööd edasi

Alex Matthias Tamm – 7. Sai kohe hästi mängu sisse ja mida aeg edasi, seda mugavamalt end tundis. Selline rassimine ja must töö talle sobivad, lisaks oskas end värava puhul õigel ajal õigesse kohta sättida ehk näitas ründajavaistu. Jõudis veel paari pealelöögini, teenis vigu ja võttis rünnakuid enda kanda.

Alex Matthias Tamm: kui tulevad kaotused, tuleb need alla neelata ja uuesti proovida

Foto: Brit Maria Tael

Mihkel Ainsalu – 5. Tõi sekkudes mängu füüsilisust, mida tema sissevahetamisega ilmselt taotletigi, aga oli ka palliga märgatav. Karistuslöök healt positsioonilt jäi madalaks, kuid jätkuolukorras tegutses sihiga värava suunas. Suutis agressiivsusega veidi ka kaaslasi nakatada.

Vlasi Sinjavski – 4. Kui vahetusest sekkuv mees teeb kohe neli tehnilist praaki järjest, on see halb. Kui ta ääres seejärel riske enam ei võta, aga rünnakule ka suurt midagi pakkuda ei suuda, pole see kuigivõrd parem. Palli küll enam ei kaotanud, aga selleks teda ju platsile ei vahetatud. Kokkuvõttes Sinjavskile mitteomaselt ilmetu esitus.

Mark Anders Lepik – 5. Mees, keda alati justkui ei märka, aga kes on siis jälle õigel ajal õiges kohas. Samas tuleb neist kohtadest oma poolvõimalusi ka märksa paremini võimalusteks vormistada. Ühe löögi saatis healt positsioonilt kõvasti mööda, paaril korral õiget lööki ei tulnudki.

Kevor Palumets – 5. Sekkus energiliselt, ei peljanud kaitses vea piiril – ja kohati seda ka mõistlikul määral ületades – mängida. Ründepanus ja palliga mäng jäid samas kesiseks.

Foto: Liisi Troska / jalgpall.ee

Kaspar Laur ja Konstantin Vassiljev – mängisid hinde teenimiseks liiga vähe.

Vassiljev kinnitas meeskonna usku Häberlisse ja kiitis tahtmisest pakatavaid noori

Eesti koondis - 5. Konteksti arvestades (mängule tuldi ebaõnnestumise ja pettumuse pealt) suudeti vähemalt sisu näidata. Aga välja paistis seegi, et meeskonna enesekindlus on jätkuvalt habras, endale lasti lüüa kaks igati välditavat väravat ja individuaalseid lihtsaid eksimusi kogunes lõpuks taas omajagu, lihtsalt soomlased ei karistanud meid kõigi eest tabamusega. Kas tegu oli ühekordse sähvatusega või on see millegi pikaajalisema elementaarne vundament, peavad näitama järgmised koondiseaknad.

Hinnete legend: 10 - teiselt planeedilt; 9 - ulmeliselt hea; 8 - väga hea; 7 - hea, 6 - standardhinne, normaalne mäng; 5 - veidi alla ootuste; 4 - halb; 3 - väga halb; 2 - täiesti kohutav; 1 - tuleks kaaluda alavahetust.