0:3 kaotusmängus Itaalia vastu oli Eesti koondise parimaks väravavaht Sergei Pareiko. Juba see ütleb mängu kohta nii mõndagi.

Pareikota võinuks skoor veelgi hullem olla. Avavärava juures omas ta võimalust päästmiseks, kuid enne ja pärast seda tegi mitmeid hiilgavaid tõrjeid ning teiste väravate juures polnud tal midagi teha.

Väljakul toimunu oli Eesti fännidele paras piin, sest Itaalia mitte lihtsalt mängis ise meisterlikult, vaid ei lubanud ka vastastel midagi ette võtta. Suurem osa ajast sunniti eestlased tulutult palli järel jooksma.

Eesti kaitseliin jäi kiirete ründajate vastu selgelt hätta, harjumatu keskväljapaar ei suutnud mingilgi määral kontrolli hoida ning ründefaasis jõuti väheste jõududega vaid väheohtlike kauglöökideni.

Peatreener Tarmo Rüütli ei leidnud videosid vaadates ega ka vaheajal itaallaste pidurdamiseks mitte ühtegi taktikalist relva.

Soccernet.ee toimetuse hinnangud:

Eesti parim Sergei Pareiko – 7. Tegi kõike seda, mida temalt oodati - mängis kindlalt joonel, sooritas mitmeid väga häid tõrjeid, oli kindel väljajooksudel. Aga sellest jäi ikkagi Itaalia vastu väheks, sest kaitsest lubati mehed liiga kergesti üks-ühele.

Jarmo Ahjupera – 6. Töötas ees korralikult ja püüdis tekitada rünnakul teravusi. Enamuse ajast küll ei suunatud palli isegi mitte tema lähedusse ja ka poolkaitse ei tõusnud nende ärapekstud pallidele järele, et oleks kellelegi edasi mängida.

Sander Puri – 6. Töötas platsil nagu ei keegi teine. Ründefaasis ei suutnud midagi säravat pakkuda, kuid kaitses tegutses silmapaistvalt ja mängis olukorrad lõpuni.

Enar Jääger – 5. Enamuse ajast suutis itaallastega sammu pidada, kuid ka temal jäi tihti kiirusest ja mängulugemisest puudu. Avavärava kaasa töönud söödupraak on andestamatu ja kisub muidu korralikku hinnet alla.

Sergei Zenjov – 5. Töötas ees kõvasti ja püüdis ka võimaluse avanedes väravale liikuda, aga itaallaste jõudude ülekaal oli alati vähemalt kahekordne ja seda ühte säravat liigutust seekord ei tulnud.

Tarmo Kink – 4. Tegutses ründes üsna nähtavalt ja sai paaril korral ka löögile, aga kaitsjate surve oli nii tugev, et korralikult väljamängitud löögivõimalusteni ei jõudnud. Äärel mängides jäi kaitsepanus väga nõrgaks ja ka tagumiselt ründajalt oodanuks sellises mängus keskväljale rohkem abi.

Dmitri Kruglov – 4. Rünnakuüritustes osales küll üsna tihti, aga midagi tulemuslikku korda saata ei suutnud. Kaitsesse ei jõudnud alati tagasi, mistõttu jäi Teniste kahe mehega silmitsi ja vajas abi niigi koormatud keskkaitselt.

Taijo Teniste – 4. Alguses oli rabe, sest ilmselgelt ei oodanud ta, et itaallased võiksid olla nii palju kiiremad kui baskid. Siiski kogus ennast kiiresti ja andis kõik, mis anda oli - Itaalia vastu jäi sellest lihtsalt väheks. Seekord lasi ennast just kehaga üle mängida.

Gert Kams – 3,5. Tõi äärele veidi värskust. Rabeles esimestel minutitel kõvasti ja suutis mõnel korral ka Itaalia mängu segada, aga lõpuni ei suutnud seda näidata.

Taavi Rähn ja Raio Piiroja – 3. Keskkaitsepaar jäi lühikeste itaallaste vastu selgelt aeglaseks. Palli lõikama tõustes mängiti tekkinud koridoridesse koheselt Itaalia ründajad. Ka ääri julgestades jäädi üldjuhul hiljaks, sest itaallased liikusid lihtsalt liiga kiiresti.

Kaimar Saag – 3. Tuli värskena sisse, aga jäi üsna märkamatuks, sest itaallased ei lasknud Eestil palliga mängida. Ühel korral tekkis ka värava ees võimalus, aga kolme vastase vahel ei suutnud palli hoida, et see löögiks vormistada.

Ragnar Klavan – 2. Jäi keskpoolkaitses täiesti nähtamatuks. Sarnaselt kaitsjatega jäi samuti tihti olukordadesse hiljaks. Sööte temalt praktiliselt ei tulnud. Näha oli ainult palli minemapeksmist, mida keskväljalt ei ootaks.

Martin Vunk – 1. Paraku tühi koht. Teise väravaga lõppenud rünnak sai alguse tema rumalast pallikaotusest. Lõpu eel testis Buffoni valvsust, sooritades Eesti ainsa postide vahele lennanud pealelöögi. Muus osas aga täiesti pildilt väljas.

Hinda ka ise Eesti koondise männgijaid!