Soccernet.ee toimetus valis Soome vastu teise järjestikuse võidu võtnud Eesti koondise parimaks mängijaks kaitseliidri tugitala Joonas Tamme.

• Hinda ka ise Eesti koondise mängijaid!

Eesti alistas Helsingi olümpiastaadionil EM-finaalturniiriks valmistuva Soome 1:0, kohtumise ainsa värava lõi 59. minutil penaltist Rauno Sappinen. Eelnevalt oli soomlaste karistusalas vea vääriliselt kukutatud äärekaitsja Artur Pikk.

Thomas Häberli kasutatav 5-3-2 asetus lubas Eestil ajuti mängu kontrollida ja ehkki palli vallati soomlastest vähem, kogunes mõlema meeskonna arvele pealelööki peaaegu võrdselt (10:9 Eesti kasuks). Eestlased said oma pealelöökidest raamide vahele aga kolm, samas kui soomlased vaid ühe.

Tegu oli Eesti teise järjestikuse võiduga, sest mõned päevad varem oli Balti turniiriraames alistatud Leedu koondis. Samuti oli tegu teise järjestikuse võiduga soomlaste üle, kuna põhjanaabritest saadi jagu ka 2019. aasta alguses Kataris peetud maavõistluses. Eestit ootab nüüd ees Balti turniiri otsustav kohtumine Lätiga, mis peetakse neljapäeval Tallinnas.

Soccernet.ee toimetuse hinded:

Karl Jakob Hein – 7. Vähe tõsist tööd, aga sellegipoolest kindel esitus. Kõige ärevam hetk sündis siis, kui Märten Kuusk oleks jälle äärepealt talle omavärava löönud, aga Hein tõi sellegi palli hea tõrjega alumisest nurgast ära. Kuna oli vahepeal vigastusega kimpus, paistis mängukogemuse puudus mõnes momendis kerge rabedusena välja, näiteks tõrjus ühe karistuslöögi üsna ohtlikult enda ette, aga isegi seda arvestades mõjus väravas endiselt kindla ja rahulikuna. Nullimäng on nullimäng!

Taijo Teniste – 6. Väljendit "tegi oma ära" võib Teniste kohta endiselt südamerahuga iga mängu järel kasutada. Peale oma tavapäraste karistusalas elevust tekitavate pikkade audivisete millegagi eriti silma ei paistnud, aga eks see olegi kaitsjale kompliment. Seekord võib lisaks kiita selle eest, et tuli koondisesse vigastuspausi järel ja vähese mängukogemuse pealt, aga välja ei paistnud see küll kuskilt. Kaitses kindel ja tõusis õigetel hetkedel ka julgelt rünnakule. Raudvara.

Mängu parim Joonas Tamm – 8. Suur, tugev ja enesekindel, kerkis keskkaitsjatest enim esile. Kontrollis mängu nii esimesel kui ka teisel korrusel. Mitte ühtegi halba momenti ega valearvestust ei meenu, rasvaseks plussiks on julge vastase karistusala lähedale tõusmine ja palli võitmine rünnakul, mis lõppes Eesti kasuks määratud penaltiga.

Märten Kuusk – 7. Kõvasti enesekindlam etteaste kui Leedu vastu. Söödueksimusi kogunes vähem ning suutis kolmest keskkaitsjast keskmisena hästi mängu siduda ja teisi juhendada. Võimaliku omavärava olukorra üle võib ju nalja visata, aga tegi seal tegelikult seda, mida pidi tegema, lihtsalt kukkus veidi õnnetult välja. Lisaks suutis rünnakul mitu korda aktiivselt silma paista.

Karol Mets – 7. Teist mängu järjest on Mets leidnud hea tasakaalu sisemise põlemise ja välise rahu vahel. Sellistel tegutsedes süstib ta ka ülejäänud kaitseliini kindlust. Temagi kohta võib tarvitada lauset, et tegi oma töö eeskujulikult ära. Hetkeseisuga on kaitsekolmik Mets-Kuusk-Tamm ilmselgelt Eesti parim võimalik tagaliin, kes üksteist hästi toetab ja täiendab. Eeskujulik segamets!

Sander Puri – 6. Kahetine mäng. Ühelt poolt võis jääda mulje, et ei saanud soomlaste ühe teravama mehe Pyry Soiriga kuigi hästi hakkama ja Mets pidi palju aitama. Ka soomlaste üks ohtlikumaid võimalusi, mille Pohjanpalo meie õnneks luhta lasi, tuli Puri äärelt antud tsenderdusest. Teisalt aga olid soomlased hästi aru saanud, et Eesti taktikast tulenevalt on just ründavama äärekaitsja rolli täitnud Puri selja taga tühi tsoon, kuhu tasub sööte anda, ning seda üritati ka järjepidevalt teha, mis pole kaitsemängija süü.

Üldplaanis torkas silma Puri rahulik tegutsemine palliga mängides. Väljakule jäetava energia poolest meenutab 23-aastast meest, aga mingitel olulistel hetkedel lööb välja 33-aastase mängija kogemus, mis lubab õigel hetkel palliga tõusta ja teisalt õigel hetkel seda hoida, et anda ülejäänud meestele hetk energia taastamiseks.

Vladislav Kreida – 6. Üldplaanis tegi endale omaselt korraliku mängu, täiendavad Käidiga hästi teineteist. Sarnaselt Leedu mängule paraneb aina ka külma närvi hoidmise võimekus palliga mängus, mitte ainult kaitsefaasis. Samas jäävad kriipima esimese poolaja eksimused, kui kahel korral vastase jalale söötis. Praaki oli natuke rohkem kui oleme harjunud Kreidalt nägema.

Mattias Käit – 8. Äkki peaks selle mehe maratoonariks ümber õpetama, seal võiks suisa maailma esinumber olla? Mootor on igatahes võimas, jõudis jälle rabada tööd väga suure raadiusega ja olla kogu aeg liikuv. Eesti ründemängust suutsid soomlased ta natuke paremini välja lõigata kui leedulased, aga õnnestus mõnel korral jälle ka kauglööki proovida. On praegu selgelt igas mõttes tippvormis ehk osav, tehniline, kiire ja tark.

Konstantin Vassiljev – 7. Mis nipiga see mees ikkagi ajas jätkuvalt aina paremaks läheb? Mootor on endiselt vastupidav. Seekord ei käinud pall Eesti rünnakutel kaugeltki nii palju läbi tema nagu Leedu vastu, aga kogemuste ja mängutarkusega suudab ka sellisel juhul mänge mõjutada, kas või näiteks eduseisus tempot alla lüües. Ka standardolukorrad olid kõrgema kvaliteediga. Koondise seisukohalt on see ehk isegi parem, et nii tugevalt ühe mehe soleerimisele ei toetuta. Võrreldes Leedu mänguga oli kogu keskväli veidi tagasihoidlikum, samas tegi meeskond tervikuna ühtlasema etteaste.

Henrik Ojamaa – 6. Palliga seekord nähtamatu ja ühtegi väravavõimalust ei saanud, aga seda peamiselt põhjusel, et pall lihtsalt ei jõudnud temani. Küll aga aitas penalti teenida. Oli see nüüd treeneri antud ülesannete tulemus või lihtsalt kohusetunne, aga rassis kõvasti kaitses ja vajus kohati äärele üsna madalale appi. Ehk peakski teda koondise uues formatsioonis kasutama pigem ründava äärekaitsjana, mitte teise ründajana? Seekord igatahes ei õnnestunud tema tugevusi ära kasutada.

Rauno Sappinen – 7. Realiseeris kindlalt penalti ja võiduvärav kirjas! Mängu jooksul teda aga liiga palju ei leitud, duo Anieriga töötas selles mõttes paremini. Soome keskkaitsjad elasid tal küll ka korralikult seljas, lihtne tööpäev ei olnud. Avapoolajal noolis ise pressinguga hea võimaluse välja, kui soomlaste kaitsja eksis. Kas oleks pidanud selle ära lööma? Pigem tegi seal väravavaht Hradecky hea tõrje.

Artur Pikk – 7. Teenis penalti ja peaaegu teisegi, aga seda kohtunik Eesti kasuks ei vilistanud. Leedu vastu oli rabe ja mängupaus paistis välja, nüüd tundis end väljakul kõvasti mõnusamalt ning sulandus vahetusest sekkudes väga hästi kohe meeskonna rütmi. Töötas hästi mõlemal suunal, nagu ka mitu korda karistusalasse jõudmine tõestas. Kaitses suutis Soometsa vääratuse järel jõuda pika spurdiga olukorda päästma, kui Pukki söödule jala ette sai.

Markus Soomets – 6. Kohe pärast väljakule tulekut libastus-koperdas väga halvasti ja lasi Pukki jooksu, õnneks tuli sealt halb lahendus. Kosus küll sellest eksimusest ja täitis Kreida koha kokkuvõttes ära, kuid jäi duellides veidi pehmeks ja palliga mängus märkamatuks. Ei ole pärast vigastuspausi ilmselgelt veel parimas hoos, aga on aru saada, et Häberli usaldab teda.

Bogdan Vaštšuk – 6. Ei paistnud endale omases rollis silma, aga ongi raske paista, kui pall temani ei jõua. Suures plaanis andis kinnitust, et Premium liiga mehi saab rahulikult koondisemängus platsile vahetada ja nende pealt ei kärise. Põnev oleks näha teda mõnes sellises mängus, kus ta on rohkem rünnakusse kaasatud.

Henri Anier – 6. Seekord ei suutnud mängu eriti muuta, aga jällegi sama lugu mis teiste ründajatega – mida sa muudad, kui palli ei saa? Kohati jäi mulje, nagu vigastus oleks ikka liikumist veidi takistanud, aga vaevalt teda sel juhul oleks platsile pandud. Korra siiski sähvatas, kui ise äärelt värava ette madala ja terava tsenderduse andis, milleni jõudmisest Pikal napilt puudu jäi.