Eesti parim Valgevene vastu - Vlasi Sinjavski (3)
Eesti koondis sai reede õhtul oma selle MM-valiktsükli esimese võidu, kui alistas kodusel A. Le Coq Arenal 2:0 Valgevene. Soccernet.ee toimetus valis mängu parimaks äärepoolkaitsja Vlasi Sinjavski.
Eesti valdas avapoolajal palli 66% mänguajast, sooritas seitse pealelööki ja teenis 12 kornerit, ent ei suutnud ülekaalu tabamusteks vormistada. Juhtvärav saadi kätte alles 58. minutil, kui Erik Sorga lõi peaga võrku Henri Anieri poolt talle toimetatud palli.
Valgevene aktiviseerus kaotusseisu jäämise järel, ent kokkuvõttes Eesti jaoks ülemäära ohtlikuks ei muutunud. Mängu lõppseisu lõi üleminutitel tabloole Sergei Zenjov, kes sai kaitsjate selja taha hea söödu Taijo Tenistelt, mille järel ründaja väravavahist mööda triblas ja mänguvahendi väravasse veeretas. 2:0 võiduga tõusis Eesti tabelis nelja punkti peale, Valgevene ette neljandale kohale.
Soccernet.ee toimetuse hinded:
Karl Jakob Hein – 6. Väravavahil ei olnud liiga palju tööd, aga kui oli vaja sekkuda, tegi seda hästi. 43. minutil säras supertõrjega, mis pani fännitribüüni laulma "Hein on ees, kas näed sa?!". Paarile tsenderdusele läks veidike ebalevalt ja ebatäpselt. Üldiselt aga suudab oma oleku ja juhendamisega lisada kaaslastesse kindlust. Söödumängus näitas tavapärast kindlust.
Märten Kuusk – 6. Keskkaitsja ei mänginud sedapuhku mitte tavapärase keskmise, vaid hoopis parempoolse mehena. Jäi seal võib-olla tavapärasest vähem silma, aga kaitsja jaoks on seegi pigem positiivne nähtus. Suures plaanis oli kindel, aga eelkõige esimesel poolajal rabistas veidi ja eksis ootamatult palju söötudega. Jättis endale mitteomaselt ka teisel poolajal ühe väga hea võimaluse väravaks vormistamata.
Joonas Tamm – 7. Toimis kaitseliini keskmise lülina väga-väga hästi. Sai seal nii oma kiiruse, tugevuse kui võimsuse maksvusele panna. Valis hästi positsiooni, klaaris mehiselt vastaste tulemisi ning võitis palju palle tagasi. Tegi ka ühe suurepärase bloki. Soliidne esitus.
Karol Mets – 7. Kui vahepeal on kaitseliini liidriks nimetatud Kuuske, siis Valgevene vastu oli nii mänguline kui ka olekuline liider Mets. Värske Sofia CSKA keskkaitsja oli duellides sisuliselt alistamatu. Palliga mängus oli Mets kindel ja samal ajal ambitsioonikas. Kui esimese poolaja lõpus ei järgnenud Eesti survele pealelööke, võttis ise ette ja tulistas väga kaugelt hirmsa puraka värava suunas. Lisaks näitas, et suudab ka triblada. Mehine etteaste!
Maksim Paskotši – 6. Tavapärane keskkaitsja sai nüüd ka koondises võimaluse paremkaitses, kus on mõnel puhul Tottenhami esinduse eest mänginud. Oli näha, et ega tal veel sel kohal liiga palju kogemusi ei ole, mis väljendus halbades kohavalikutes ja kõhklevates otsustes ründefaasis. Ent mida mäng edasi, seda paremini kohanes. Kaitsefaasis oli kokkuvõttes korralik. Rünnakul on kõvasti arenguruumi. Samas nägime, mis on tema trumbid: isegi kui on ebalev või eksib, suudab kiiruse ja tahtega kompenseerida ja heastada. Sai kaaslastelt kõvasti õpetussõnu ja küll needki talle marjaks ära kuluvad.
Konstantin Vassiljev – 6. Eesti sai avapoolajal mängu üle tõsisema kontrolli, kui Vassiljev vajus madalamale, et mängu ehitada. Lõpuks oligi tema see, kes kujundas mängupilti ja dikteeris tempot. Ent endale mitteomaselt tuli sisse ka tehnilist praaki koos sööduvigadega. Meeskonna liidrina on siiski endiselt täiesti asendamatu, mille kõrval teeb ka oma atškood, triblingud, petted ja ohtlikud pealelöögid ära. Otsis nii ristnurka, olümpiaväravat kui ka oleks võinud standardite järel saada kirja kaks väravasöötu, ent ei Sorga esimene pealöök ega Kuuse sooritus ei maandunud võrku.
Vladislav Kreida – 6. Alustas ebatavaliste kärnadega, siis oli hea, vahepeal lausa väga hea ja lõpus oli taas korra vastast üks-ühte lükkamas. Ei ole midagi teha, regulaarse mängupraktika puudus torkab silma ja väljendub mängutunnetuses. Muidu sidus rünnakuid vist isegi paremini kui muidu ja aitas rünnakuid üle viia. Kaitses säras ka aeg-ajalt oma spaagede ja pallivargustega. Aga vajaks stabiilset mänguaega, et soorituse tase 90 minuti lõikes ühtlasemaks muuta. Ilma eksimusteta, mis õnneks saatuslikuks ei saanud, oleks pälvinud oluliselt kõrgema hinde. Kokkuvõttes pole ju näiteks neli pallikaotust mitte mingi eriline number, aga kui neist kolm teed sa enda väljakupoolel ohtlikus tsoonis ...
Mattias Käit – 6. Käit oma tööraadiusega on ikka täiesti ulmeline. Näitas taas kiirust, julgust, tarkust ja aitas Eestil asju kontrollida. Töötab olukordades lõpuni ja sellega paikas ka mõne oma vea. Ei olnud viimase aja "karp lahti" tüüpi esitus, aga mängis korralikult. Sisse tulid mõned ebatavalised lohakused ja mustad puuted. Aga oleks tahtnud teda võib-olla ründefaasis isegi rohkem ja domineerivamas rollis näha, et tema trumpe veelgi enam ära kasutada.
Mängu parim Vlasi Sinjavski – 8. Vasakäär võis teha äkki oma karjääri parima koondisemängu. Väljakul nägi taas Sinjavskit, kes koondisesse tulles teenis kiirelt nii ohtliku mehe kuulsuse, et teda hakati kahe kaitsjaga võtma. Vahepeal oli selline Vlasi kadunud, nüüd aga tagasi. See, mida Sinjavski pakkus kaitsefaasis, oli fenomenaalne. Ta jõudis kõikjale ja töötas meeletu mahuga. Rünnakul triblas nii kahe kui kolme mehe vahelt läbi, rääkimata siis ühest kaitsjast möödumisest. Otsis kaaslasi, aga ka lööki - seekord veel resultatiivsuspunkte ei järgnenud, aga sedasi jätkates saab kindlasti midagi kirja.
Erik Sorga – 7. Suutis oma energia valdavalt õnnestumisteks vormida. Kui avapoolaja pealöök langes kaitsja saagiks, siis mis esimesel korral tegemata, see teisel tehtud. Suurepärane juhtvärav vabastas Eesti pingetest. On näha, kuidas naudib mängimist, aga ka võistkonna heaks töötamist. Rabas korralikult kaitsetööd. Võib-olla mingitel puhkudel tahaks näha isegi veel nahhaalsemat värava peale minemist, ent ka meeskondlikkus on voorus. On praegu vormis ja enesekindel ning see on oluline ka esmaspäeval, kui Walesi vastu ei saa kaasa teha ei Rauno Sappinen ega Henri Anier.
Henri Anier – 6. Võitis ootamatult vähe duelle, mis siis, et mängis viiese liini vastu, mis raskendab soorituste õnnestumise tõenäosust. Oli aktiivne, käis küsimas nii vastu kui liini taha ja sai palle ka, aga lõpp-produkti ootaks tema puhul rohkem. Lõpuks andis väravasöödu, mis oli Eesti jaoks väga oluline. Kollane kaart tuli küll kergelt, aga oli tegelikult välditav. Oli aru saada, et kaasnenud mängukeeld pahandas ka teda ennast.
Sergei Zenjov – 7. Mida veel tahta ühelt vahetusründajalt? Tõi väljakule värskust ja kiirust ning lõi värava. Sekkus sümpaatselt ja hindas tänu kogemusele eri olukordasid väga kaine pilguga. On aasta teises pooles tõusnud heasse vormi, millest enim kasu ongi tema võistkonnad saanud rahvusvahelisel tandril.
Taijo Teniste – 7. Arvestades, kui palju on tal olnud tänavu vigastusi, kui kehvalt on esinenud Tartu Tammeka ja kui vähe on Teniste viimasel ajal pallinud äärekaitses, siis ikka väga üle ootuste etteaste. Näitas, et pole oma rahvusvahelist taset tegelikult kuskile kaotanud ning vajab selle näitamiseks lihtsalt õiget keskkonda. Kaitsesse tõi rahulikkust, enesekindlust ja tarkust, rünnakul andis fantastilise väravasöödu Zenjovile.
Henrik Ojamaa – 6. Tõi väljakule vajalikke värskeid jalgu, mis olid kaitsetöös olulised. Esiti tundus, et vajus väljakul võib-olla liialt vasakule äärele, kus ta tavapäraselt mängib, aga jõudis kohaneda ka sellega, et lülitus kesktormaja kohale. Hea, kui on vahetusest võtta nii kogenud ja kvaliteetseid tegijaid.
Ken Kallaste – mängis hinde teenimiseks liiga vähe. Aga tema roll meeskonnas tundub olema vajalik ja oluline sõltumata mänguajast.
