Thomas Häberli saabumine väljaku äärde on tõstnud Eesti kosmilistesse kõrgustesse (0)
Viimastel aastatel on Eesti koondise käsi käinud üpris kiduralt. Mullu ei võidetud ühtki mängu, 2019. aastal vaid kaks maavõistlust, millele järgnesid mitmemängulised kaotuste seeriad. Täna on seis teine.
Kui Thomas Häberli selle aasta alguses Eesti koondise peatreeneriks sai, ütles jalgpalliliidu president Aivar Pohlak: "Iga riigi esinduskoondises mängitakse tulemuse peale ja kuigi mingitel perioodidel võivad ka ülesehituslikud tähendused omada suuremat rolli, jääb tulemus primaarseks. Selle kaudu tuleb hinnata ka kõiki teisi aspekte, muuhulgas näiteks meeskonna komplekteerimist."
Tänaseks 47-aastase šveitslase jaanuarikuine Marbella treeninglaagri koosseis vallandas Eesti vutiüldsuses laialdase arutelu. Esialgu lunastajana siinsesse jalgpalli vastu võetud Häberlist sai osa fännide seas kärmelt marionett. Kui kätte jõudsid märts ja esimesed tõsised mängud, langes treener koos oma personali ja suure osa mängijatega koroonaisolatsiooni. Eesti küll mängis (ja kaotas Tšehhile, Valgevenele ja Rootsile) Häberli juhtnööridest lähtuvalt, ent sadade kilomeetrite kaugusel hotellis teleri taga juhendamist on raske päris asjana arvestada.
Too märtsikuu on seejuures veel tänaseni Häberlil hingel. Ka reedese Valgevene alistamise järel kahetses ta, et tal polnud siis võimalust Eestit tüürida. Kahetses põhjusel, et võtmata jäid punktid, mis olid tegelikult laual ja mis kuluksid täna tabeliseisu arvestades marjaks ära. Aga nagu ütles eile treener isegi: see on minevik, mis tuleb selja taha jätta ning keskenduda eesootavale.
Häberli debüteeris lõpuks juunis Balti turniiril 1:0 võiduga Leedu üle. Järgnes maavõistlus Soomega, kus põhjanaabrid saadeti EM-finaalturniirile samuti kaotusega. Häberli kolmas mäng väljaku ääres tõi Eestile kolmanda järjestikuse võidu ja taasiseseisvunud Eesti esimese Balti turniiri karika. Septembris viigistati võõrsil EM-il pallinud Walesiga, eile saadi esimene võit punktimängudes pärast 2018. aasta sügist.
Jalgpalliüldsuses - fännide, ajakirjanike, koondise enda seas - valitseb täna positiivne foon, millesarnast pole olnud aastaid. Eesti mängib korralikult, lööb väravaid ja mis kõige tähtsam - pakub emotsioone. Häberli koosseisuvalikud ei pälvi enam erilist arutelu, sest treener vastutab tulemuste eest ja kui need tulevad, pole ju põhjust kobiseda.
Aga kas kogu see täna jalgpalli ja Eesti rahvusesindust ümbritsev aura on põhjendatud või lihtsalt oskuslike nõksudega tekitatud kujutelm? Statistika reedab, et Häberli on tõstnud Eesti meie mõistes kosmilistesse kõrgustesse.
Thomas Häberli on Eesti koondist väljaku äärest juhendanud seitsmes mängus. Neist kohtumistest on Eesti võitnud neli, viigistanud ühe ja kaotanud kaks. See teeb Häberli võiduprotsendiks 57,1, mis on konkurentsitult kõrgeim näitaja iseseisvuse taastanud Eesti perioodist. Kõige lähemal oli neile numbritele Tarmo Rüütli oma esimesel koondise juhendamise ajal pärast Teitur Thordarsoni lahkumist, kui ta aastatel 1999-2000 tüüris Eestit kaheksas mängus, millest võitis neli ja viigistas kaks, saades võiduprotsendiks 50.
Rüütli võiduprotsent Eesti jalgpalliajaloo seni suurima saavutuseni viinud perioodil (2008-2013), mil koondis jõudis EM-i play-off'i, oli 79 kohtumise järel 30,4. Võite ja viike kokku teenis ta 40, ühe võrra rohkem kui kaotuseid.
Magnus Pehrssoni võiduprotsent aastatel 2013-2016 oli 33,3 (11 võitu, 8 viiki, 14 kaotust) ja Martin Reimi sama näitaja perioodil 2016-2019 oli 36,1 (13 võitu, 8 viiki, 15 kaotust). Karel Voolaidil jäi 14 kohtumisega võiduarve avamata, kui 10 kaotuse kõrval sai Eesti kirja 4 viiki.
Seega Reimi ajastu lõpust koos Voolaidi perioodi ning segase koroonamärtsiga oli Eesti 19 mängu järjest võiduta. Ja nüüd on seitsmest matšist võidetud neli ...
Eesti on Häberli käe all löönud nende seitsme kohtumisega kaheksa väravat, endale on lastud seitse, millest viis virutas Belgia ühe korraga. Eesti on sel perioodil teinud kaitses neli nullimängu, hoides kuival Leedu, Soome, Walesi ja Valgevene. Ühe värava lõid Läti ja Põhja-Iirimaa.
Teisisõnu positiivne foon koondise ümber ei ole lihtsalt juhus või ettekujutus: Eesti ongi seni Häberli käe all mänginud erakordselt hästi ja tulemuslikult. Seda kinnitavad viimased tulemused.
