Faktiliselt peetakse Eesti ja Türgi vaheline MM-valikmäng Aasias. Bosporuse väin lõikab hiigelsuure Istanbuli kaheks osaks, millest üks asub Euroopas ja teine Aasias. Teisipäevane mäng toimub ida pool, ligi 50 000 inimest mahutaval Fenerbahce staadionil.

Türgi suurimas linnas Istanbulis elab jämedalt 10 korda rohkem inimesi kui Eesti riigis kokku. Euroopa ja Aasia vaheline piir ei ole ainult formaalne, sest Bosporusest läänes on linnapilt idast selgelt uhkem ja jõukam ning isegi pisut puhtam, kuigi üldpilt Istanbulis on üsna räpane. Prügi visatakse kõhkluseta maha, koerad jooksevad mööda tänavaid, tihedale asustusele pakuvad vaheldust tühermaad ja mahajäetud lagunenud hooned. Tänavad on kitsad ja liikluses valitseb anarhia – kiirteel seismine või vajadusel isegi tagurdamine on türklase jaoks loomulik tegevus ning signaal on autojuhi parim sõber. Võõrkeeli oskavaid kohalikke tuleb otsida tikutulega ja isegi kui kellegi leiad, räägib ta inglise keelt heal juhul keskmise Eesti põhikooliõpilase tasemel. See kehtib ka taksojuhtide, müüjate ja teiste teenindavate ametite kohta.

Eesti koondis asetseb ja mängib Aasia poolel, kus olukord on kraadi võrra hullem kui "Euroopas". Samal ajal mõtlevad aga türklased ise metropoli staatusele vastavalt igati suurejooneliselt. Suveolümpiat endale tahtvas linnas ei paista eesootav jalgpallimäng küll kuigi hästi välja, aga eks selleski on süüdi üldpildi massiivsus. Detailides võetakse kõik suurelt ette – näiteks Türgi koondise mängueelne pressikonverents peeti luksusliku hotelli pirakas saalis ning sellest toodeti ka telepilti. Pooletunnisele pressikale eelnes veerand tundi heliproovi, kokku ei hoitud ainsagi pisiasja pealt. Peatreener muigas küsimuse "Milliste Eesti mängude videosid olete vaadanud?" peale, öeldes et neil on skautide meeskond, kes käivad mänge kohapeal vaatamas.

Fenerbahce staadion on küllalt modernne (kuigi mängueelsel treeningul võis seal kohata pingiridade vahel uidanud kassi) ja tõotab kujuneda tõeliseks põrgukatlaks, sest see on väga kompaktne. Tribüünid seisavad kohe väljaku kõrval ning ka teised korrused ei jää murust kaugele. Sinikollased tribüünid võivad küll pigem eestlastele kodused tunduda, aga türklased loodavad täita need punavalgete särkidega peaaegu täisstaadioni ulatuses. Mängule oodatakse umbes 40 000 pealtvaatajat, kelle sekka mahub poolsada Eesti fänni.

Sooja on Istanbulis päevasel ajal varjus stabiilselt 26 kraadi ringis ning kuna taevas on pilvi hõredalt ja päike kütab halastamatult, siis tähendab see parajat sauna. Õnneks läheb pimedaks juba kaheksa paiku õhtul ning temperatuur langeb seejärel märgatavalt, nii et kell üheksa algavas mängus ei ole sinisärklaste jaoks olud nii harjumatud.

Eesti koondis paikneb Aasia poole keskuse kandis soliidses nelja tärni hotellis. Pressikonverents peeti väikeses saalis ilma igasuguse uhkeldamiseta. Koondislased rääkisid, et on näinud videost Türgi mängu Hollandiga.

Taaveti ja Koljati võrdlus on kohane nii koondiste taseme, riikide suuruse kui ka suhtumise poolest. Kas Eesti meeskonnal on sisu, et teha suuruse vahe tasa tarkuse ja distsiplineeritusega, näeme teisipäeva õhtul.