"Ta hakkas mind puudutama ja võttis minult süütuse," ütles endine tippjalgpallur Mia Belle Trisna kolmapäevases saates "Õhtu!". 2008. aastal kõigest 14-aastaselt jalgpallitreeneri ohvriks sattunud Trisna mainitud "tema" on 2007. aastast Eestis tegutsev brasiillane Fredo Getulio Aurelio, kes Trisnast 40 aastat vanem.

Eesti jalgpalli saabus Aurelio 2007. aastal, kui asus toona Esiliigas mänginud Nõmme Kalju peatreeneriks ja tõi endaga kaasa ka mõned brasiillastest jalgpallurid. Kontakt Kaljuga oli tekkinud rannajalgpalli kaudu – Soomes elanud Aurelio käis kaasmaalastega Eestis võistlustel ja rannajalgpalli mängis toona ka Kalju president Kuno Tehva.

1954. aastal sündinud Aurelio CV muljetavaldavaim fakt oli kuulumine 2003. aastal U17 vanuseklassi maailmameistriks tulnud Brasiilia noortekoondise treeneritetiimi. Lisaks oli ta treeneritööd teinud Tais ja erinevates Soome madalamate liigade klubides.

Kalju lõpetas 2007. aastal Esiliiga alles kuuenda kohaga, aga tõusis ikka Meistriliigasse. Nimelt olid neli neid edestanud võistkonda kõrgliigaklubide duublid, kes tõusta ei saanud. Iseseisvatest klubidest oli Kalju paremuselt teine ja toonase juhendi järgi polnud kuues koht takistuseks üleminekumängudele kvalifitseerumisel. Seal alistati FC Kuressaare ja tõusti kõrgliigasse.

Kalju saabumine Meistriliigasse käis korraliku tulevärgi saatel, kus mängis olulist osa Aurelio ja brasiillastest mängijate tarnitud eksootika. Fraasid nagu "pean vist black mama kohale kutsuma ja paluma tal voodoo'd teha, et mehed terveks saaksid" olid ajakirjanduse jaoks tänuväärne materjal ja muutsid Aurelio hõlpsasti tsiteeritavaks.

Teda kutsuti erinevatesse jalgpallistuudiotesse ning kui oli vaja eksperthinnangut Brasiilia jalgpalli kohta, oli Aurelio selle andmiseks Eestis autoriteet number üks. Aurelio oli Brasiilia jalgpalli mitteametlik suursaadik ja samas ka sambajalgpalli importöör, sest Kalju kõrgliiga algusaastatel seal mänginud rohked brasiillased jõudsid Eestisse tema kaasabil.

Sambajalgpalli importis Aurelio ka platsile, sest tema juhendatud meeskonnad tiheda kaitsemänguga silma ei paistnud. Samas polnud tulemused üldse kehvad. Tema juhendamisel alustas Kalju 2008. aastal oma debüüthooaega vägevalt, viigistades FC Floraga ja alistades FC TVMK. "Ge-tu-lio! Ge-tu-lio!" oli hüüd, millega Kalju fännid oma peatreenerit nende märgiliste saavutuste järel platsilt ära saatsid.

Hooaja lõpetas Kalju viienda kohaga, aga tõusis lõpptabelis TVMK laialimineku tõttu neljandaks ning pääses eurosarja. 2009. aastale mindi vastu suuremate lootustega, aga kohaks oli taas viies. 2010. aasta hooaega alustati Aurelio juhendamisel, aga maikuus tõusis peatreeneriks Karel Voolaid. See ei tähendanud aga, et brasiillane oleks Kaljust kadunud. Abitreeneri või väravavahtide treenerina on ta seal figureerinud enamiku eelmisest kümnest aastast.

Selle aja jooksul on Aureliost kujunenud Kalju maskott. Mees, kes on Hiiu staadionil peetud kodumängudel alati kohal ja alati valmis juttu ajama. Mis seal salata – ajakirjanikud said tema käest aegajalt Kalju siseelu kohta teada detaile, mida mujalt ei kuulnud.

Peatreeneri kohalt taandumine ei tähendanud, et Aurelio oleks Eesti jalgpalliorbiidilt või avalikkuse tähelepanu alt kadunud. Ta oli endiselt jõuliselt pildis. Näiteks kui Kalju 2013. aastal Meistrite liiga eelringis Soome tippklubi HJK konkurentsist lülitas, värvis Aurelio oma pea blondiks ja lubas, et kui järgmises ringis Poznani Lech alistatakse, toonib ta oma lokid roosaks.

Kui häda oli käes, pöörduti Kaljus mitmel puhul Getulio poole

Samas pole Aurelio olnud Kalju juhtkonna silmis pullitegija ja tujutõstja, kes jalgpallimeeskondadele ikka ära kuluvad, vaid hinnatud spetsialist. Kui klubi 2015. aasta sügisel Sergei Terehhovi peatreeneri ametist tagandas, usaldati meeskond hooaja lõpuni just Aurelio hoole alla. Eesmärgiks oli esikolmikukoha tagamine, et pääseda eurosarja. Selle töö tegi Aurelio ära.

Loogiliseks lahenduseks oli ta Kalju jaoks ka edaspidi. Kui nõmmekad eelmise aasta sügisel ligi kuu aega kestnud koroona-isolatsioonist väljusid ja Premium liigas FCI Levadiaga kohtusid, pidid peatreener Marko Kristal ja abitreener Sergei Terehhov isolatsiooni tõttu kohtumist kodust jälgima. Meeskonda juhendas Aurelio.

Aus on öelda, et Aurelio on olnud Kaljus kõrges hinnas. Näiteks käesoleva aasta jaanuaris klubi väravavahi treeneri positsioonist rääkides mainis president Tehva muu jutu sees, et Aurelio on selles rollis end õigustanud, sest oli väravavahtide treener nii 2012 kui ka 2018 ehk aastatel, kui Kalju tuli Eesti meistriks.

Lisaks erinevatele rollidele Kalju esindusmeeskonna juures oli Aurelio 2000ndate lõpus mõnda aega nii Eesti ranna- kui ka saalijalgpallikoondise peatreener. Rannajalgpalli juurde naasis ta mõne aasta eest, kui asus 2017. aastal BSC Thunderi juhendajaks.

Aurelio on Kaljus töötatud aastate jooksul olnud enamasti moel või teisel seotud ka klubi naiskonna tegemistega sõltumata sellest, mis tasemel see parasjagu on tegutsenud. Viimastel aastatel on Aurelio olnud Kalju naiskonna peatreener.