Naistejalgpall on Skandinaavias tõelise au sees – ei möödu ühtki suurturniiri, ilma et vardasse tõmmataks mõni ristiga lipp. Näiteks nagu Rootsi oma. See sinikollane, mille all mängib rahvusvahelisel areenil Hammarby IF, keda Eesti meisternaiskond Tallinna FC Flora 2020. aasta alustuseks 1:0 võitis. Vaid kolm hooaega hiljem krooniti Hammarby Rootsi parimaks.

• Lugu ilmus esialgselt detsembrikuu Jalkas.

Need killud on faktid, mis tänapäeval ühte lõiku justkui mahtuma ei peaks. 2013. aastal murdis Pärnu JK küll Meistrite liigas põhiturniirile, kuid tänapäevase alagrupiturniiriga süsteemi juures pole Eesti klubid selle lävelegi jõudnud. Üldiselt piirdutakse mõne üksiku mänguga eelringides, kus on ka võitu raske kirja saada. Ja siis on Hammarby, kes näiliselt tõusis Florale alistumise järel tuhast ning mängis sel hooajal klubi ajaloos esimest korda eurosarjas, alagrupis olid nii FC Barcelona kui Manchester City.

Neid on saatmas üle terve maailma tuntust koguv fännipunt, kes ei taha teha vahet naiste- ja meestejalgpallil. "Mu süda põleb, tahtes võrdsust jalgpallis. Ma tahan, et naistetiimid mängiksid samale hulgale rahvale, ma tahan, et tribüünidelt kostaks laul, seda saatmas trummid ja suured värvikad tifod. See on unistus, milles Hammarby praegu elada saab," on Simon Sandström, klubi üks esifännidest, öelnud rahvusvahelisele avalikkusele, kes näitab Rootsi naistejalgpalli vastu välja aina suuremat huvi.

Teerajaja, kes kaotas sihi

Hammarby naiskonna juured ulatuvad aastasse 1970, kui Christer Molander ehk Molle võttis kätte ja lõi klubile naistejalgpalli osakonna. Esialgu koosnes tiim neidudest, kes olid jalgpalli toksinud vaevu aastakese, ent see Mollet ei morjendanud ning ta pani naiskonna välja juba järgneval aastal alanud Rootsi meistrivõistlustele. Sealt edasi hakkas Hammarby oma eduloo verstaposte mängleva kergusega püstitama: vaid kolm aastat hiljem juhendas Molle Rootsi naiste A-koondist esimeses ametlikus mängus (0:0 viik Soomega), millest võttis osa neli Hammarby pallurit. Nende seas Ann Jansson, kes lõi 1974. aastal samuti Soome vastu rootslannade kõige esimese koondisevärava.

Hoolimata teatavast pioneeristaatusest ning 1985. aastal võidetud kodumaistest kuldmedalitest ei suutnud Hammarby, keda võib hellitavalt kutsuda Bajeniks, end Rootsi vutimaastikul tõeliselt kehtestada. Mängiti küll pikalt kõrgseltskonnas, aga kohtadele, millega hoobelda polnud võimalik. Tagatipuks haagiti endale 2010. aastate alguses kahe liiga vahel pendeldes külge jojo-klubi staatus, mis kadus uueks aastakümneks. Hooaeg, mil Hammarby jäi hooajaeelses ettevalmistusmängus Florale 0:1 alla, oli neile Rootsi esiliigas viimane.

Et mõista, kuidas on 2020. aastal Rootsi esiliigas hõbemedalid võitnud ning osalt Rootsi vutilegendile Zlatan Ibrahimovicile kuuluv Hammarby teinud mõne hooajaga nõnda suuri samme, pole alustuseks vaja teha suurt muud, kui sobrada rahakoti kallal. Selle eest vastutas mõnda aega kohalik ärimees Mikael Andersson, mõnes paigas tuntud ka kui Mr Big Spender (tõlkes härra Suur Laristaja), kes hakkas klubi toetama naiskonna tippseltskonnaga liitudes.

Rootsi meedia kirjutas, et nelja-aastane kogu kohaliku vuti mõistes ajalooline diil spordiklubi ja Anderssoni firma Huski Chocolate vahel olla väärt 34,5 miljonit kohalikku krooni ehk peaaegu kolm miljonit eurot. Ent juba teise aasta järel hakkasid asjad selgelt kiiva kiskuma ning Anderssoni firmad ühes Huski Chocolate'iga kokku vajuma, üks pankrotiteade teise järel. 2023. aasta lõpuks ehk kokkuleppe järgi viimase hooaja eel oli piim šokolaadijoogis – oli see ju Huski üks popimaid tooteid – täielikult pahaks läinud ning peasponsori lepingurikkumine viis rahaliselt miinusesse jäänud Hammarby uut kukrutäitjat otsima.

Nii naiste kui meeste tasandil Rootsi vaieldamatus tipus mängiva klubi õnneks ja rõõmuks läks uue kokkuleppe leidmine pigem libedalt ning võistlussärke hakkas suurelt ehtima tööriiete loomisele keskenduv rahvusvaheliselt tuntud ProJob Workwear. "Tegemist on stabiilse finantspartneriga ning kaubamärgiga, mis kannab suuresti neid väärtusi, mida peame südamelähedaseks ka Hammarbys. Tegemist on pikaajalise ja jätkusuutliku partneriga," rõõmustasid vastu näppe saanud rootslased. Ja pall veeres enam-vähem õnnelikult edasi, kuigi Bajeni jäi Anderssoni vusserdamisest tekkinud võlg saatma ning kohtuuksi kulutatakse tänaseni.

Kolme aastaga meistriks!

Hammarby alustas uut seiklust Damallsvenskanis ehk Rootsi kõrgliigas 2021. aastal. Et asjad läheksid tõusvas joones, hakati tiimi tugevdama mitme kogenud tegijaga – näiteks esimesel hooajal löödi käed aastaid Wolfsburgi võistlussärki kandnud ründaja Madelen Janogyga, 2022. aastaks saadi oma ridadesse koondist peaaegu 100 korda esindanud endine Chelsea ääremängija Jonna Andersson. Oli aru saada, et Hammarbyl oli tahtmist ja tänu ambitsioonikale sponsorlepingule ka vahendeid mängida kõrgetele kohtadele.

Rootsi naistejalgpallile üht nurgakivi laduda aidanud Hammarby naasis igal juhul kihvtilt. Kuigi lõplikuks tabelikohaks märgiti 2021. aasta hooajal alles seitsmes, lõid nad 10. oktoobril üle liiga publikurekordi: kui aastal 2008 oli Linköpingu ja Umea matši jälgimas rekordiliselt pisut üle 9400 inimese, siis uus tippmark oli suisa 18 537 inimest! Hammarby lihtsalt ei ületanud rekordit, vaid tõi muidu esindusmeeskonna (ja Djurgardeni) koduks olevale Tele2 Arenale kohale kaks korda sama palju inimesi.

"Millised kuradima vinged fännid! Kus me oleme terve oma elu mänginud?! Sellise rahvamassi nimel võiks jalagi murda. Ei, aga tõesti, me peame tegema kõike, et suudaksime nad tribüünidele tagasi tuua," oldi Hammarbys entusiasmist pungil. Ka järgnevatel aastatel suudeti paaril korral mängida ja võita (!) viiekohalise arvu peanuppude ees. Keskmiselt ligi neljale tuhandele pealtvaatajale esinev Hammarby inspireeris kõiki ning tegi Rootsi naistejalgpallile aina vägevamat nime.

Justkui selle kõige tasuks võitis Hammarby 2023. aastal Rootsi meistritiitli. Napilt küll: ka BK Häcken kogus 26 mänguga 59 silma, ent parem väravate vahe soosis kohalikke rohesärke. Sedagi millimeetri täpsusega, mis hoidis hingi kinni hooaja viimases voorus kuni mõlema lõpuvileni: vaid üksainus enam löödud tabamus asetas 8251 pealtvaataja – kellest ligi seitse tuhat olid bajare'd – ees 2:0 võidu teeninud Hammarby tabeli tippu ja jättis viis minutit hiljem 4:0 lõpetanud hõbedanaiskonna samale reale kolmandat hooaega järjest.

Kui uudis "põrguna näivalt pikkade minutite" järel viimaks kahetunnise autosõidu kaugusel pesitseva Norrköpingu koduks olevale PlatinumCars Arenale jõudis, lasi Hammarby ühes staadionile tormanud fännidega kõikvõimalikud emotsioonid, paberikahurid, šampanjapudelid ja muud kraanid valla – 38-aastase ootuse järel jälle tehtud! Ning mitme tuhande pealised pidustused toimusid Stockholmis asuva Medborgarplatsenini välja.

Ehk siis esimesel hooajal seitsmendaks jäänud ja seejärel viiendale kohale roninud Hammarby vihises raketina parimatesse võimalikesse kõrgustesse ja elas kahe uhke trofeeomanikuna – tol aastal võideti ka karikavõistlused – oma parimat elu. Seda unistust, mida teavad-tunnevad üksikud naistetiimid.

Mis siis nüüd?

Oli arvata, et finantsstress, muutused mängijate valikus ja peatreenerivahetus – endine tippmängija Pablo Pinones-Arce, kes tüüris naiskonda neli hooaega, lahkus Ameerikasse jalgpalli arendama ning asemele tuli varem näiteks Norra naiste A-koondist ligi kuus aastat juhendanud Martin Sjögren – panevad tiitlikaitsja elu tõsiselt proovile. Samal ajal kui aastaid hõbedaga leppima pidanud Häcken kavatseb teha uue sammu ja tõeliselt ebaõnnestunud hooaja seljataha jätnud Rosengard samuti.

Juba kaheksandaks mänguvooruks oli üsna selge, et neist viimasel on kõige selgem siht, ja nii lõpuks ka läks: 26 mänguga 99 väravat löönud Rosengard kogus 75 punkti, edestades igavese teise staatuse kandjat Häckenit 11 ja krooni kukutanud Hammarbyd 14 punktiga. Kuigi vahe oli lõpuks selge, ei lahkunud Bajen võitluseta – neli mängu enne hooaja lõppu tiitli kindlustanud Rosengardi ainus allajäämine tuli justnimelt Hammarby pärast, kui 20-aastane norrakas Cathinka Tandberg lõi oktoobri lõpus peetud 3:2 võidumängus kübaratriki.

Sama (koond)skooriga algas Rootsi 2023. aasta meistril Hammarbyl ka esimene Meistrite liiga hooaeg, kui alustuseks oli vastas Benfica. Asja võeti enam kui tõsiselt: Tele2 Arena tribüünidele lasti läbi kahe korruse lennukikujuline tifo märkimaks starti Euroopa suunas, mida oli kaema tulnud naiste Meistrite liiga kvalifikatsiooniringide rekordpublik – 12 062 pealtvaatajat. Jätkates temaatiliselt, saab kirjeldada, et Hammarby lennuk kaotas avalennuga ühe mootori – mäng kaotati 1:2 –, ent jõudis ühes tükis ikkagi sihtkohta: korduslahingus suudeti Tandbergi 90+5. minuti väravast end peale (2:0) ja seega alagruppi mängida.

"See on fantastiline, täiesti imeline! Me näeme oma silmaga, et naistejalgpall on nii paljuks võimeline. Jah, Hammarby on teerajaja, kes hoiab ajalooraamatuid aina uute peatükkide kirjutamiseks pidevalt ligi," saab klubi spordidirektori Johan Lageri esituses kokku võtta mõtted, mida Bajen sada protsenti esindab.

Vaid kaks kuud hiljem läkski lehekülje keeramiseks, kui Hammarby võõrustas 20 428 pealtvaataja silme all Inglismaa valitsevat hõbedatiimi Manchester Cityt. Need viis numbrit märkisid klubile riigisisest naistejalgpalli rekordit, mis mäletatavasti kuulus 2021. aastast samuti Hammarbyle. Ja usutavasti ei libise see näppude vahelt veel niipea.

Kuue euromänguga teenis Hammarby kuus punkti - kahe võidu eest Austria tiimi St. Pölteni üle. Tiitlikaitsjat Barcelonat ega Manchester Cityt Meistrite liiga D-alagrupis hammustada küll ei õnnestunud, kuid suured publikunumbrid (kodus City vastu 20 428 ja Barcelona vastu 18 746 pealtvaatajat) on Rootsi naistejalgpallile au tegev Hammarby igal juhul välja teeninud.

Jalka kõiki varasemaid numbreid saab lugeda siit.