Väidan, et liiga on võrreldes eelmise hooajaga kõvasti nõrgemaks läinud. Ivar, tõid välja, et Tarvas sai eelmisel aastal ainult kolm punkti ja Pärnu on juba praeguseks rokem saanud. Aga see ongi põhjustatud sellest, et liiga alumine ots on sellel aastal ühtlaselt pask. Viljandi oli esiliiga kunn, aga nagu jälle näha, siis esiliiga ja PL tasemevahe on üüratu. Neil lisaks ju sisuliselt sama koosseisuga üks PL hooaeg all, aga tulemustes see pigem ei kajastu. Punktid punktideks, aga Viljandi on saanud sellel aastal nii 6-0, 7-0 kui 8-0 pakid, sama jõhkrad pakid on ka Pärnul. Paide hakkab ennast käima saama, aga lastud väravate arv on suur. Sillamäe on lihtsalt uskumatu, sealt ei oska mitte midagi oodata. Ühel päeval võivad kõigiga mängida, teisel päeval võivad Pärnult pähe saada. Tammeka on pigem kehvem kui eelmisel aastal, või siis samal tasemel. Veel enne eelmist vooru oli Viljandi ja Pärnu lastud väravate arv mängu kohta sama, mis Rakverel eelmisel aastal keskmiselt. Usun, et praegusele Pärnule teeks eelmise aasta Pärnu mäekõrguselt ära, sama lugu Paidega. Paide puhul on vähemalt see väga hea, et tiim on noor ja saab ainult paremaks minna, eelmistel aastatel mängisid seal ülejäägid, keda mujal vaja ei läinud.
Oletame et läheb nii: Pärnu kukub otse välja ja Viljandi säilitab koha üleminekumängudel üsna kindlalt. See tähendab, et järgmisel aastal on jälle üks peksupoiss Esiliigast ja Viljandi, kes pigem kuskilt tasemetõusu ei tee. Praegusest esiliigast lihtsalt ei ole kedagi tulemas, kes jalaga PL ukse lahti lööks ja kohe paugutama kukuks.
Kõik kippusid eelmisel aastal Tarvast maha tegema, aga praegusel hooajal on Tarva-suguseid tiime vähemalt kolm, seetõttu ei paista ükski neist liiga eredalt silma.

Olen nõus, et liigatasemes on võrreldes mullusega tagasiminek. Viljandi on tugevam kui Rakvere, aga Sillamäe, Pärnu ja Paide on nõrgenenud. Siinkohal on oluline, et kaks viimast teevad seda õige eesmärgi nimel, sest ei Paide ega Pärnu Linnameeskonna tulevik olnuks sama teel jätkates väga helge. Viljandi, ma julgen arvata, on siiski edasi läinud võrreldes 2015. aastaga, lihtsalt Joonas Tamme tasemega ründajat pole neil kuskilt appi võtta. Need pakid on ühelt teistsuguse taktika, teisalt muude asjaolude (tugevnenud vastased, suurem rõhk mängudele omasugustega/mängijate puhkamine) tulemus.
Olen nõus ka sellega, et järgmiseks hooajaks ei ole esiliigast midagi muutumas. Ka mitte ülejärgmiseks. Küll aga ehk aastaks 2020. Võrreldes varasemaga on ikkagi näha klubide süsteemset tööd, mis peaks ühel hetkel ennast ära tasuma.

2 kohtumist oli eelmisel aastal rakvere vs viljandi ja neist 2 võitis rakvere 1:0 ja 3:1 millest jutt mees?

Tarvas ja Tulevik kohtusid ametlikus mängus viimati hooajal 2014. Kui räägime meeskondade tasemevahest, siis see ei ole suur, aga Tuleviku kombel esiliiga domineerimisele ei ole Rakvere ligilähedalgi.

Ei saa aru miks peab liiga graafiku nii pikaks ja tihedaks venitama. Hooaeg algab talvel ja lõpeb talvel (rahvast tribüünidel minimaalselt).
Mõnel nädalal on 2 mängu nädalas ja üks neist tööpäeval. Selge, et amatöörid ja poolprofid seda üle ei ela ja tulemus jääb kesiseks.

2 kohtumist oli 2017 viljandi vs rakvere ja neist 2 võitis viljandi 5:1 ja 3:1 millest jutt mees?

Millest jutt mees? A räägi, palju Tarvas möödunud hooajal KOGU HOOAJA jooksul premmis punkte ka kogus? Ja kui sa juba suu lahti teed siis räägi palju neid praegu Viljandil on? Ajah. Võitude arvust või ka rääkida.

Tänan, et teema üles võeti. Minu arvates on tegu strateegilise küsimusega Eesti jalgpallis. Tänane süsteem on selline, et selgelt soosib rikaste klubide säramist - mujalt tulevate rahade jagamine, meistrite liiga, euroopa liiga, rahaliselt lähedased suhted jalgpalliliiduga jne. on edufaktorid, mis toidavad. Nüüd on välismängijate max arvu suurendamisega antud lisatõuge rahaga edu ostmisele. Teiste sõnadega - oleme lähenemas lõuna euroopa jalgpallile (üksikud über rikkad klubid, kes kontrollivad noormängijaid, kohtunike tegevust jne.) ja kaugenemas nt saksamaa süsteemist (raha korjatakse rikkamatelt klubidelt ja surutakse jõuga püramiidi alla otsa). Pikemas perspektiivis on see tagasiminek, lühemas perspektiivis annab võimaluse "koort riisuda". Kui tahame sellist rasvast nelikut vers sparringupartnerid, siis võiks selle ka ausalt välja öelda. Teeme laiapõhjalise ning tugeva esiliiga ning las siis need tugevad mängijate importijad mängivad omaette.

Ma olen ise seda meelt, et uefa rahadest peaks olulisema osa jõuga ära korjama ja "püramiidi" alla otsa surma. See suurendab jalgpalli laiapõhjalisust ning viib meid mängijate importijatest pigem eksportijarteks. Täna on saldo pigem kaldumas just impordi suunale, kahjuks.

Selge on ka see, et need suured loputamised peletavad pealtvaatajaid eemale. See ei juhtu kohe, aga kui on juhtunud, siis pikaks ajaks.

Nõustun R-i kirjutatuga täielikult.

EJL strateegia tulemusel saavad kõik PL klubid profisatsideks aastal 2020. Lisaks arendatakse juba vol. 2 mehhanismi. Vahe on hetkel suur, aga EJL teab seda ning suure Tallinna neliku arengu jaoks on ka vaja tugevamat alumist poolt.

Pärnu kahjuks mängib ja poisikestega. Kalju ja Viljandi mäng oli naljakas. Alguses olid platsil poisikesed ja Kalju põkid. Peale 0:2 toodi väljakule Post ja Kähr ning mäng võrdsustus.

On õigus, et PL liigub palgalisteks ja see on igati super. Samas ma ei ole kindel, et see aitab lõhenemise vastu. Lõhe suureneb ja see on 2017 l eriti selgelt näha. Ma ei mäleta selliseid "pakke" eelmistest aastatest, vähemalt mitte sellises mahus. Selline võidurelvastumine tipu tugevdamisel ei ole minu jaoks ka investeeringu arusaadav. Investeerides välismängijatesse annab PL liiga sees eelise ja võib aidata rahalistele mängudele (samas ei too see Eesti jalgpalli tervikuna raha juurde). Teiseks võib see tasustatud mängijatega parendamine tuua rohkem tasustatud mänge (toob Eesti jalgpalli raha juurde). Kas see võimalik lisamängu kaudu lisaraha on suurem kui liigas tervikuna välismängijatesse investeeritud lisaraha? Kahtlen.

Ega häid lahendusi ei ole, aga selle peale peas mõtlema

rakvere sellist saunat pole saanud