Premium liiga hooaja jätkumine terendab horisondil üha selgemalt. Loodetavasti selgub võitja väljakul, mitte paberil. Ja kõik pääsevad ikka kenasti starti.

Poisina, kes kasvas üles traditsioonilistest Eesti jalgpallikantsidest mõõdukas kauguses, piirdus minu kokkupuude koduse vutiga suuresti koondisemängude (tele)vaatamisega. Eriti heal päeval õnnestus end füüsilisel kujul Lillekülla organiseerida, sügaval ajusopis peitub suisa mälestus ühest Kadriorus toimunud Levadia euromängust.

Suurt jalgpalli oli tegelikult kah vähe. Soome kanalid (ehk Premier League) ainult sahisesid ja kuigi sajandi algusest mäletan Mardisalu-Kanniku kommenteeritud Meistrite liiga õhtuid küll, kadusid needki kuskile ja asendusid mõned ajad hiljem pikslitest kubisevate striimidega. Õnneks näitas ETV suurturniire, mis sest, et kuu kestvat pidu tuli kaks aastat oodata.

Aga sporti näidati muidu ka. Premium liiga asemel olid nädalavahetused suuresti täidetud Lembitu Kuuse hääle ja suusatamise MK-etappidega - sajandi algus ei olnud ju teps mitte halb aeg suusasõber olla ja igal võimalikul hetkel sai muidugi Veerpalule, Maele, Šmigunile ja teistele kaasa elatud. Tõsiusklikult.

Nagu päris nostalgia kohe. Otepää MK-etapp Lembitu Kuuse kommentaaridega.

Kellele spordisõpradest on siis võõrad Tobias Angereri, Julia Tšepalova või Pietro Piller Cottreri nimed? Kes ei mäletaks pinget, kui Jaak Mael kohustuslikus korras jälle hemoglobiini mõõdeti? Jah, tagantjärele targana võime selle ajajärgu kohta oletada igasuguseid asju, aga loomulikult kõrget HGB-d veres ei tohiks nui neljaks keelatud ainete manustamisega siduda. Lubatud meetodeid kasutades seda näitu muidugi kõigutatakse. See pole saladus.

Hemoglobiini piirnorm, millega murdmaasuusatajad starti lubatakse, on meestel viimastel aastakümnetel olnud 170 grammi liitri kohta (g/l). Mael jäi karjääri jooksul tegemata kolm starti, sh 2007. aasta Sapporo MM-i 15+15 km suusavahetusega sõidus, kus mõõtmine andis tulemuseks 178 g/l. Aga Mae polnud ainus: näiteks Sapporos sai stardikeelu üheksa, aasta varem Torino olümpial lausa tosin sportlast. See ei olnud eestlaste "haigus".

Miks ma sellest kirjutan? Doping või HGB jalgpalli juurde justkui ei kuulu. Suurt neist vähemalt ei räägita. Mõõtmisest aga aastal 2020 küll - kui Premium liiga mängudega jätkatakse, tuleb mängijatel üks näit normi ajada. Kehatemperatuur nimelt. Nii on see praegu treeningutel ja saab olema ka mängudel.

Eesti Jalgpalli Liidu infojuht Mihkel Uiboleht selgitas: "Me nõuame, et kõiki oleks vähemalt ühe korra testitud [koroonaviiruse suhtes]. Me mõõdame igal treeningpäeval kehatemperatuuri ja kogu aeg jälgitakse mängijate üldist tervislikku seisundit. Kordustestile saadame mängija siis, kui ta tuleb trenni ja kehatemperatuur on näiteks 37,0."

37,0 - üldtunnustatud number, millest kokkuleppeliselt jääb ülespoole palavik ja allapoole hea tervis - on niisiis jalgpallurite 170 g/l. Termomeeter näitab rohkem? Starti ei pääse! Ei treeningule, ei mängule.

Ent sarnaselt hemoglobiinile kõigub kehatemperatuur omasoodu. Näiteks minul, "soojaverelisel", näitab kraadiklaas sageli koma-üks või koma-kaks alla piiri, ka 37,0 pole mingi haruldus. Veelkord lapsepõlve põigates mäletan, kuidas ühel talvisel jaanuarikuul tõi iga kraadimine ligi kolm nädalat järjest tulemuseks 37,1, kuigi enesetundel polnud justkui häda. Aga järelikult haige, järelikult ei saa starti!

Premium liiga mängijaks ma ei passi, aga tõenäosusteooria ütleb, et nendegi 300 mehe seas on mõne temperatuur loomupäraselt kõrgemapoolne. Ja kui muidu pole sellest lugu, siis lähinädalatel või -kuudel võib see valuliku maksahoobi anda. Kujutage nüüd ette: Kostja Vassiljevile mõõdetakse derbipäeval 37,0. Out.

Tippsportlaste organismid on sageli kõige tavalisemale külmetusele vastuvõtlikumadki. Mingisugune teine tõenäosusteooria kinnitab, et praegusel juhul ei peaks küsima mitte "kas", vaid "millal" (või "kes", kui soovite). Loodame muidugi parimat. Et jalgpall tuleb ja jääb.

Ja noh, Veerpalu ... Kui Mae saabaste täitmiseks pole palju vaja, piisab kergest külmetusest, siis Veerpalu jalavarjudesse saab küll astuda ainult mängija, kes kardetud koroonaviirusesse nakatub ja sellest siis vaikib. Kes halvemal juhul haiguse teistele edasi annab ja seeläbi spordiala sisuliselt maatasa teha võib.