Tuleb tõdeda, et jalgpallijumal on viimasel ajal vutisõbra vastu helge olnud. Nii kodus kui välismaal on näha saanud stsenaariumeid, mille kirjutamises võiks kahtlustada ulmekirjanikke. Kui kaua asjad nii jätkuvad?

Mingi aeg tagasi tekkis võitmatu tunne. Kui ma enne mõnd vutimatši mõtlesin, et kumb meeskond võidab, siis üldiselt läks ennustus ka täppi. Jalgpall käis loogilist rada pidi, kus paberil suurem ja tugevam võttis oma. Viimasel ajal mänge vaatama hakates ja oma peas eeldusi luues eksin aga tohutult.

Alustame eilsest. Verinoorel Monacol oli vaja üle mängida rahakas Manchester City ja edukas, seni alati oma klubiga Meistrite liiga veerandfinaali jõudnud Pep Guardiola. Monaco tegi unelmate alguse, mängis seejärel end piltlikult öeldes rahast tühjaks ja viimase lükkena pani kogu oma varanduse lauale ning võitis jackpot'i. Ma ei salga: 3:1 värava ajal lendasid ka minu kaks rusikat võidukalt taeva poole. Sest see oli lihtsalt vägev!

See, kuidas sigakehvalt mänginud ja 10 Sevilla mehe vastu hädas olnud jalgpalliromantikute lemmik Leicester edasipääsu tagas, tundub siiani uskumatu. Ja kuidas mu nimekaim taas penalti ära võttis ... selliseid asju saab juhtuda ainult jalgpallis (see on tegelikult ka fakt, sest penalteid mujal ei lööda; vt ka karistusvise, vabavise).

Siin ei ole praegu mõtet isegi rääkida Barcelonast, kes PSG vastu tänavuse aasta jalgpalliime korraldas ja siis nädalavahetusel Deportivo La Corunalt vastu pükse sai. Ega ka Leicesteri eelmise kevade tegudest või sellest, et Portugal on valitsev Euroopa meister. See on kõik ulme, mille autor võiks olla George Orwell või Indrek Hargla.

Kodumaistele fantaasiasõpradele annavad inspiratsiooni Tartu Tammeka 2:0 võit valitseva meistri Infoneti üle ja seejärel viik Pärnu Vaprusega, Viljandi Tuleviku võit Sillamäe üle ja Paide häving Transile.

Ma ei hakka üldse mainima neid ülihiliseid ja mängu käiku mõjutanud väravaid, mida olen viimase nädala jooksul mitmeid ja mitmeid näinud. Kõik see viib vaid ühe mõtteni: jalgpall on rohkem elus kui kunagi varem.

Ei jõua ära oodata, mida toob reedene Meistrite liiga loos ja Premium liiga algav kolmas voor. Aga nuputan nüüd oma Premium liiga Fantasy koosseisu valmis ja loodan, et mingilgi määral veel ennustada oskan, kuigi eks üllatused ju meeldivad salamisi kõigile.

Loodan, et jalgpallijumal ei lähe veel niipea puhkusele ja näitab, et ka koondisejalgpallis on kõik võimalik. Või kui tal stsenaariumid otsa saavad, siis ehk võtab ühendust vutilembeste ja fantaasiast pakatavate kirjanike Mika Keräneni ja Contraga. Küll nad juba Santose kõrvalt ka Eesti rahvusesindusele mõne ime välja mõtleksid.