Soccernet.ee taskuhäälingu "Pikk ette (ja ise järele)" 262. episoodis rääkisid Kristjan Jaak Kangur, Markus Jürgenson ja Ott Järvela muuhulgas Konstantin Vassiljevist, kelle arvates võib Venemaa võidu puhul Ukrainas saabuda rahu.

"Oleme jõudnud seisu, kus me tegelikult olime poolteist aastat tagasi. Aeg lendab kiiresti ja kipub ununema, aga samad küsimused olid õhus, kui oli Valeri Karpiniga foto jaoks poseerimine. See pilt polnud võib-olla nii oluline, kui sellele järgnenud reaktsioon või pigem selle puudumine. Tol hetkel küsiti ka, kas Vassiljevilt tuleks võtta kaptenipael või jätta ta üldse koondisest eemale. Ma isiklikult leian, et see pael ei ole nii oluline, vaid me räägime nendest väärtustest, mis kaasnevad koondislasega, kuigi kapteniroll lisab sellele eraldi nüansi," alustas Kangur.

"Koondislased valib ja kapteni määrab peatreener. Kui peatreenerile pole esitatud mingeid ettekirjutisi kitsenduste osas, siis valib ta meeskonna oma parima äranägemise järgi. Arvan, et see on väga mõistlik," lausus Järvela.

Ta lisas: "Eesti jalgpalli ajaloos on varemgi olnud näiteid ja pretsedente samadest väärtustest tulenevaid, kus peatreenerile on esitatud kitsendused - milliseid mängijaid ei tohi koondisesse valida. Hilisemad on kihlveopettused, mistõttu ei saa Maksim Podholjuzin esindada Eesti koondist. Veel hilisem oli Sergei Lepmets, kui ta läks tööle Venemaale, misjärel ütles jalgpalliliit, et nad ei näe võimalust teda koondisesse kutsuda.

Esmane pretsedent oli 90ndatel, kui FIFA oleks lubanud hallipassimehed Eesti koondisesse, aga jalgpalliliit tegi väärtustepõhise otsuse ja ütles, et ei saa. Vahepeal on kehtinud mitteametlik reegel, mis on ajas leevenenud - ilma eesti keelt oskamata Eesti koondisesse asja pole."

"Maailmas näeme, et selliseid otsuseid võtab vastu alaliit, mitte seda ei saa jätta treenerile. Eriti Eesti puhul välistreenerile, kellelt ei saa nõuda tajumist," ütles Kangur.

"Kuna praegu on Konstantin Vassiljevi Õhtulehe intervjuus öeldu tõttu kujunenud küsimus, mis ei puuduta sportlikke aspekte, vaid väärtusruumi, mida kujundab alaliit. Eesti Jalgpalli Liit kujundab väärtusruumi, mis valitseb ja ümbritseb Eesti jalgpalli. Selles küsimuses peab otsuse vastutuse võtma enda kanda alaliit," sõnas Järvela. "Kahjuks oleme näinud, et Eesti Jalgpalli Liit ei taha või ei kavatse seda teha. Presidendi Aivar Pohlaku esmane hinnang oli, et Vassiljevi küsimus peab jääma peatreeneri teha. See on vale lähenemine, selle otsuse peab tegema alaliit, kelle seas on kõige paslikum organ juhatus."

"Kui Vassiljev peaks juunikuus koondisesse kuuluma, siis see umbusaldus ja pahameel, mida too olukord külvaks Eesti jalgpalli suhtes, oleks enneolematu. Probleem on selles, et see on korduv. See pole enam ühekordne eksimus, vääratus või arusaamatus. Me näeme nüüd mustrit," lisas Järvela, kelle sõnul toob see kõik esile väga ebameeldivad ja kurvad saatused.

"Toon värske näite selle osas, mis toimub Ukrainas. Eelmise aasta novembris mängisid Sportland Arenal Flora ja Levadia. Tribüünil oli umbes 50 Ukraina sõdurit, kes olid Eestis väljaõppel ja tulid mängu vaatama, et oleks midagi helgemat. Minule teadaolevalt on neist meestest praeguseks elus vaid viis. Ehk mehed, kelle ainukene süü oli see, et nad kaitsesid oma kodumaad. Siis tuleb keegi rääkima juttu, mida on kuulda olnud ka alaliidu poolt, et see sõjateema pole nii must-valge," rääkis Kangur.

"Minu meelest väga must-valge," kostis Jürgenson.

Täispikk "Pikk ette (ja ise järele)" 262. osa: