Tallinna Kalevi spordidirektor Joel Lindpere selgitab oma klubi head esinemist Premium liigas, aga tunneb muret ka sellepärast, et klubisid langeb järjest vabatahtlikult kõrgemast seltskonnast. Äkki arvestatakse liialt Euroopa klubisarjadesse pürgivate klubidega, ehk peaks rohkem kuulama endisi välismaa klubides edukalt mänginud koondislasi?

• Lugu ilmus esialgselt detsembrikuu Jalkas.

Kalev sai võimalusest mängida esiliiga asemel Premium liigas teada vaid mõni nädal enne hooaja algust. Kas sellest tingituna tegite ettevalmistuses midagi teisiti või olite sunnitud hooaja jooksul midagi muudmoodi tegema?

Mäletan, et jalgpalliliidu president Aivar Pohlak helistas mulle 3. veebruaril. Meil olid plaanid esiliiga jaoks tehtud. Samas olime ka selleks uudiseks valmis, sest mingid kõlakad käisid. Peamine oli mitte hakata üle mõtlema ja rapsima ning anda aru, et eesmärgiks saab olla liigasse püsimajäämine.

Nõudmised esiliigas ja Premium liigas on küll erinevad, aga mängijate osas ei saanud me palju muuta. Meie klubi ei saa endale kiirkorras huupi mängijaid tuua ja neile suurt palka maksta. Muidugi vaatasime, kes on saadaval. Oli ka selliseid mängijaid, kes tahtsid varem Kalevisse tulla, aga Premium liigasse. Meil endil oli selliseid poisse, keda tahtsime kindlasti esiliigas kasutada, aga Premium liiga mängud olid nende jaoks liiga vara. Mingid muutused tuli sisse viia. Natuke loterii see oli.

Üks oluline täiendus oli üldkehalise ettevalmistuse treener Ilo Rihvk. Tema on suure töö ära teinud. Meil on noor meeskond, kus mõned vanad ja kogenud mängijad, ja see, et koosseis sai minimaalselt vigastusi, oli võtmekoht. Püsisime vormis hooaja lõpuni.

Nüüd, kus ettevalmistuseks rohkem aega - millal alustate ja kas saate lõppeva hooaja ettevalmistusest mõne tera kaasa võtta?

Väga palju on kaasa võtta. Saime ju kolme nädala ettevalmistusega hakkama ja sellest olukorrast on õppida palju. Kui oled sunnitud rutiinist välja tulema ja leidma lahendusi uudses olukorras, siis õpidki. Kui tulevikus võib see jälle juhtuda - ja just meie klubiga võib see juhtuda –, siis tean, mida ja kuidas teha.

Eesti Premium liiga on näidanud, et kui on süsteem, plaan ja taustajõud, siis on võimalik päris palju välja pigistada. Olen spordidirektorina rahul, sest saime kõrgliigas väärt võite, olles noorimaid meistriliigasatse Euroopas.

Viimase kümne vooru (31. oktoobri seisuga - toim.) punktitabelis olete teisel kohal. Kust selline hoog?

Treenerite tiim ja taustajõud ja kogu klubi - me ei tööta euromõtetega, et mehed oleks vormis siis ja siis. Meie rõhk on sellel, et terve hooaeg vastu pidada. Fookus on, et mitte kehaliselt ära vajuda, alla jääda. Oleme teinud tarka tööd, et hoida mängijaid mentaalselt ja füüsiliselt vormis. Saime ka suuri kaotusi, aga tulime sellest perioodist välja. See, kui näljased meie mängijad veel hooaja lõpus on – väga hea! Kogu taustajõududele suur kompliment! Mängijad tahavad panna ilusa punkti hooajale.

Üheks trumbiks on see, et meil on väga head vanad mängijad, kes on noortele eeskujuks ja motiveerivad neid. Näiteks 37aastane Ats Purje on mõnest vennast 20 aastat vanem. 20 aastat! Sellised mängijad nagu tema ja Konstantin Vassiljev annavad noortele lisaindu.

Väga palju ja väga julgelt kasutab Kalev juba mitmendat hooaega oma noormängijaid – võidumängus Paide üle oli algkoosseisus vaid 15aastane Evert Talviste, kel oli varasemast all vaid 24 kõrgliigaminutit. Samas mängus lõi värava 17aastane Taavi Jürisoo. Kui palju on Kalevil üldse mõtet meeskonda talvel täiendada, kui oma kasvandikud nii hästi mängivad?

Mina ja Ragnar Klavan näemegi Eesti liigat sellisena, et meie mängijad peavad siit liikuma edasi. Mida varem noored Eesti meistriliigas alustavad, seda parem. Euroopa klubisarjadesse pürgivad Eesti klubid ei saa lubada, et noored tulevad ja klubi kaotab. Meie saame lubada noortel eksida. Flora ja Levadia ei kaota vahel kümneid mänge järjest, sest neil on nii heade oskuste ja kogemustega mängijad, et teised ei saa vastu. Ka meie ei saa neile vastu, aga teistele saame ja tõestasime seda võiduga Paide üle. See oli super tunne. Kui Taavi Jürisoo ütleb pärast, et see on tema parim hetk elus, teeb see meele heaks. Evert Talviste on töökas, tal on siht silme ees. Premium liiga kogemus annab neile kindlust ka noortekoondistes.

Teil on kaks peatreenerit: Aivar Anniste ja Daniel Meijel. Miks Kalevi puhul kahe peatreeneriga lahendus toimib? Kas oli kõhklusi, kui sellise lahenduse kasuks otsustasite? Teistes klubides pole duod tihtipeale väga kaua kestnud.

Minu jaoks on selline kooslus uus, aga mingit probleemi ma selles ei näinud. Nad ise ütlesid, et nii nad tahavad. Järgmisel aastal jätkame samamoodi. Nad on suure sammu teinud. Kas nad suudavad ka järgmise teha, seda me näeme. Klubi igatahes toetab neid. Kahe treeneri puhul on hea, et mõlemad on erinevad isiksused ja mina spordidirektorina vaatan suuremat pilti ja pikemat perspektiivi. Anniste on olnud koondislane ja välismaal mänginud, Meijel teab Kalevit läbi-lõhki ja sellisena see duo töötab. Kui mõlemad treenerid oleks ühe puuga löödud, siis ei töötaks. Me näeme asju erinevalt, aga oleme üks tiim, see on edu võti. Õpime vastastikku üksteiselt - mina neilt ja nemad minult.

Milline roll on Ragnar Klavanil Kalevi juhtimisel?

Kui Ragnar mängis ise välismaal, pidasime aastaid kaugsidet. Aga kaugsuhe on kaugsuhe – nagu perekonnaski. Vahetult on teine asi suhelda. Kui elad välismaal ja mõtted on peamiselt mängimisel ja treenimisel, on see hoopis teine maailm. Nüüd on ta tagasi ja näeb, milline on Eesti jalgpall ja mis siin toimub. Tal läheb veel aega, enne kui ta saab suure pildi ette. Mul endal sai seitse aastat Eestisse naasmisest, aga ma õpin ikka edasi. Ragnari roll Kalevi juhtimises aina suureneb. Teda huvitab see, ta on aktiivne, tahab kaasa aidata. Arvasin, et äkki tahab ta natuke puhata Eestisse naastes, aga tema roll on olnud palju suurem oodatust. Kogu kontor on meelitatud. Müts maha ta ees! Näen teda Eesti jalgpallimaastikul suure juhina, kes võtab vastu häid otsuseid.

Kas eesmärk on tõusta medalimängu ja tiitlikonkurentsi või olla eelkõige edukas noorte kasvatajaklubi ja paremad pojad kiirelt välismaale või Eesti tippklubidesse saata?

Jätkame oma asjadega. Euroedu tuleb läbi raske töö ja treenimise, aga täna on seda võimalik rahaga ka osta. Meie panustame noortetööle. Näeme, et oleme võimelised üllatama, aga tahame püsima jääda ja edasi liikuda.

Iga aasta käivad kõlakad, kas keegi jätkab Premium liigas või mitte. Viljandi hakkas juba suurtele kandadele astuma, seal on korralik publik, staadion, ja korraga krahh - klubi kadus pildilt. Eelmisel aastal kadus kaks klubi, sel aastal kuuleme jälle kõlakaid. Meie tahame, et meiega nii ei juhtuks, et suudaksime oma töö ja paraneva sportliku tasemega tõusta nii kõrgele, et konkureerime kõigiga. Meie edu sõltub oma noorte müügist ja välismaale siirdumisest.

Olete siis ikkagi ambitsioonikas kasvatajaklubi?

Meie ja Paide vahe on neljakordne - kui Paide on täismehitatud ja vormis, siis me nende vastu ei suuda edukad olla. Aga vaadates, kus täna oleme: meie ambitsioon on tegutseda veel targemalt kui täna. Leida õigemad lahendused. Medalitele pole me mänginud, aga samm-sammult läheneme sellelegi. Eesmärk on seda teha siiski oma struktuuri edasiarendamise kaudu. Pole klubi, kes saab oma mängijatest nii palju kasu kui meie. Mingil hetkel saavad noored kogemust juurde ja neil on palju mänge all.

Milline on klubi visioon - kus soovitakse viie või kümne aasta pärast ennast näha?

Meil on kolme aasta visioon - teha samm lähemale tipule. Suurtega pole me suutnud konkureerida. Proovisime alguses teistmoodi mõelda, aga täna on fookus noortel. Tänaseks on välja joonistunud pilt: meil on klubis super keskkond, aga taristut ja muid tingimusi on juurde vaja aidata. Spordi poolelt oleme teinud hea arengu. Spordiväliselt peame ka tegema.

Nende aastatega olen õppinud, et Eestis ollakse konkurendid ja mõeldakse enesepõhiselt. Hoitakse oma saladusi, kõik töötavad omaette. Mina näen, et Eesti jalgpallis puudub ühtne nägemus. Pole kunagi tundnud, et meie esimesed kümme klubi ja EJL suudaks ühtselt minna. Võibolla arvestatakse pigem euroklubidega, aga Klavan ja mina oleme hea pagasiga, ehk peaks ka meid kuulama? Meil ei liiguta ühtse rongina. Mul on sellest kahju: need klubide loobumised jms. Tahame omalt poolt kaasa aidata. Meie suur eesmärk pole ainult Kalev, vaid ka Eesti koondis, kes toob staadioni rahva täis, nagu oli. Omast ajast tean, et 20 aastat tagasi oli Kadriorus täismaja (Lindpere saadab pärast intervjuud video 2002. aasta Eesti meistrivõistluste viimase vooru mängust, kus Kadriorus oli üle 3000 pealtvaataja – toim.). Narvas kunagi olnud atmosfäär on kadunud. Peame rongi koos liikuma panema. 

Ajakirja Jalka varasemaid numbreid saab lugeda siit.