Lindpere või Klavan võiks olla Pohlaku asemel küll.

Noormängijate arendamine on hea ja see on alati tervitatav, ise näen ikkagi , premium liiga peaks olema tugevam, tahaks ikka teiste riikidega sammu pidada, lihtsalt esiliiga meeskondadel on vaja areneda, et tase oleks ühtlasem ja proffesionaalsem, käärid ei tohiks olla nii suured ja kui mõni 15 aastane mängib premium liigas, siis üldjuhul näitab, kui nõrk on liiga tase. Ma ei usu, et häid noormängijaid on niipalju võtta, et kõikidele klubidele jätkuks tugevaks koosseisuks premium või isegi esiliiga tasemeks, rahvaarv on piiratud ja arvutisõltuvus vähendab huvi spordi vastu. Pigem tuleks leida rohkem sponsoreid sporti toetama, et mõne esiliiga klubi sponsor või omanik oleks Eestis uhke olla, siis tõuseb ka tase. Muidu kasutatakse neid andekaid noormängijaid ära, mängivad tasuta või saavad natuke stippi, siis see on ka jama. Esiliiga võiks olla suht proffesionaalne juba, siis poleks vaja pead murda kui esiliiga võidetakse. Olen kindel, et sellise kasvatame oma noori vaimus, meil läheb aastakümneid ennem kui meie premium ja esiliiga on tugev, eelmine aasta vaadates Kalevi mängu alguses kohkusin lausa ära milline oli tase, pärast tuli tulemus, müts maha.

Arvestades kuidas Klavan karjääri lõpetab ja paljud ei saagi aru, kas on lõpetanud või mängib, siis küll kuskil juhtida ei tohiks. Kus on uudis soccernetis, nagu täna võib lugeda Bale lõpetas.

Kalevi treeningmeetodid olid ka vaheeal kahtlased, osad koondise mängijad olid kurtnud, et koondist esindades nädalasees, liigamängudele ei lubatud. Noormängijad vajavad ikka rohkem mänge.

Praegu on probleem, et madalamates liigades on liiga palju mänge. Poolprofessionaalid ei saa trenni teha, vaid enamasti mängult mängule ning taastumine. Kui palliga trenni ja füüsilist ei saa arendada, siis ei tõuse tase ka.

Humorist väga hea point. Aga ise näen, et hea oleks kui alates esiliigast ei ole selliseid mängijaid, kes käivad tööl, koolis veel kuidagi, sest tänapäeval võimalik kaugõpes jne hästi õppida. Meil aga käivad premium liiga mängijad tööl osades klubides ja see juba näitab kõik ära. Äkki suhtumist muutes on võimalik muutusi tuua sisse, muidu teeme poolproffessionaalidele elu mugavamaks ja ei pinguta klubi ega mängija, et päris profiks saada.

Tahaks jubedalt teada, mis need asjad on mida pakkunud ja ei kuulata.

Olukorda vaadates peaks vist kuulama. Hetkel toimib asi ainult treeneritest/vanematest entusiastide peal nagu kõik Eesti spordi tipud, kes maailma veerele jõuavad. Eeldusel, et nad satuvad kasvatajaklubisse õigete inimeste juurde. Aga jalkas on raha ja inimesi võrreldes muu Eestiga. Vaja on kuulata ja õppida kiirem.

EJL pole parim vigadest õppija näide - see vist oleks reetmine kellegi arvates. Mingi põlvkond läks kaotsi, tuli KTM, Arte, noortetöö juhid, u14 treeningud- üks põlvkond liiga hilja. Tundub, et ainuke, kes sellest süsteemist seni noorte vilju lõikanud on Flora, kogudes üksikud noored teismeeas kokku - ei pane pahaks, sest nad saavad seda endale lubada ja tundub tark taustasüsteeme arvestades. Õnneks see muutumas ja mõni ûksik suudab veel. Teised pusivad ise ja süsteem tegelt väga ei toeta. Maksavad lapsevanemad, klubid ja kvaliteet kannatab. Tehakse miskit EJL poolt, kuid järele lonkides, mitte suunda näidates.

Seda, et EJL süsteem täna toimib ja igast klubist tuleb koondise tasemele mängijaid, kes taset tõstavad, ei saa väita. Kasvatajaklubid 6-10 aastastega alustajad on teinud ja jätkuvalt loovad jalka põhja Eestis täna. Milline on olnud EJL otsene, süsteemne panus nendesse ca15 noormängijasse kes kuskil Akadeemias alates 16 aastaselt? Mitte suur. Nad alustasid 10a tagasi ja kõik mainitud projektid tulid ellu hiljem, kui üks põlvkond oli kaotsi läinud. Alates teismeeast tehakse miskit kui pooled juba kadunud kvaliteedis ja klubid uuesti hädas.

Kahjuks saab tehtud töö ja failimisest aru ca 5-10a hiljem.. kui saadakse. Tuleks panna kokku Kalev/NUnited/MRJK/PlanetSport/Harju/Elva/FCTln/Legion/Tabasalu/Volta ootused ja käsitleda neid top4 satsiga paralleelselt(vabandused kui keegi välja jäi). Vaja on ühist arusaama ja ettepanekute nimekirja vähemalt nende klubide hulgas.

Igaüks punnitab omasoodu, süsteem taustal olematu. On, aga tehtud 10a liiga hilja ning 2023 ollakse jälle 5-10a maas.

Klubid, treenerid, lapsevanemad ise mis jäi silma 2022: Ajaxi treeneritega Laager Tabasalus, Valencia treeneritega laager Hispaanias, Barca laager Vilniuses, võistlused 2x kuus lisaks EJL liigale läbi aasta(saaks rohkem kui oleks raha), arenguvestlused noortega, laagrid, tehnika lisatreeningud, vabal ajal sisehalli kasutamine talvel, vanemate poistega korra nädalas treeningud, zoomi kaudu tehnika treeningud jms. Eeldusel, et vanemad rahastavad ja soovivad lastele profi jalgpalli lootust - jalgpalluriks saamine ei ole Eestis popp(EJL kogukonnajuhtide projekt tundub õige, aga liiga hilja).

EJL RIMI laager fookusega neile kes klubides ei mängi(6-12 aastased) maksis 2022 100 euri ilma ööbimiseta. Tehti igal pool Eestis. Samal ajal kui selles vanuses, näiteks 2013 sündinuid(9 aastased) osales EJL liigas 2022a klubides 98 meeskonda. See on 2000 9a poissi kui ühes klubis trenni nimekirjas 20 last(7vs7). Lisame veel need kes ei mängi ametlikku EJL liigat. Mitte ükski teine ala ei saa lähedale sellele Eesti massile. Ja EJL tegeleb ikka veel kvantiteedi mitte kvaliteediga. Vale fookus.

EJL liiga koormuse 15 mängu saab kätte kahe turniiriga kahel nädalavahetusel, ühe kuuga. Eeldusel, et klubi ja treener tahavad ja lapsevanemad on kaasas rahaga. Mitte EJL. See on 10x kvaliteedi kasvu vahe ainult ühte osa vaadates.

Laager Hollandist Ajaxi 3 treeneriga Tabasalu poolt maksab 190, PlanetSport Valenciga rohkem. Tahad, saad minna 10 aastaselt Barca laagrisse Vilniusesse 1000€. Kõik võimalused on olemas. 9a lapse treeningu/varustuse/laagrite ja võistluste eelarve on aastas 3000-4000 euri ilma Välismaa võistluste/laagriteta. Fookus vales kohas.

Fookus EJL otsuseid analüüsides on halli massi tootmises ja top4 klubidel(et mitte öelda Flora, kes ehitas ennast üles teistmoodi ja suudab ainsana olemasolevas süsteemis edukas olla mitmel rindel). Teised kas ei suuda/ei ole mõistlik, panustavad isiklikku raha või lahkuvad vabatahtlikult Premiumist. On üksikud kes hakkavad järele jõudma tugevate eestvedajate tõttu. Ei kritiseeri Florat - strateegia tuleb valida keskkonnast lähtuvalt.

Mass Eesti kohta on ammu olemas ja teised alaliidud kurdavad. Vaja oli 10a tagasi fookust kvaliteedile suunata. Tehtud on lihtsalt liiga vähe, liiga hilja. Uued ideed ei saa piisavalt kiirelt ellu sest need ei sobi struktuuri, kuna inimesed on samad liiga kaua ja neile sobib- iga muutus toob juurde lisatööd ja väljakutseid, äkki ka ülemuse pahameelt. Kui organisatsioon on kaitses, siis driblada, kus on rasked eksimused lõpuks garanteeritud, ei saa. Koondis võib mängida kaitset, EJL peab olema rünnakul olukordi looma. Alles 30 aastat.

EJL fookus Premium liiga, kus satsid olla ei taha või ei suuda. VAR, sest tiitel läks teisele klubile. Fookus alates teismelised. Fookus KTM keda saab kuntslikult teha. Need ei tundu ükski kvaliteedi ja järelkasvu fookusena, mida kasvatajaklubidel/Eesti järelkasvu uue taseme saavutamiseks vaja läheb.

Ja eks tuleb uskuda, et ühe klubi noorte strateegia “parimad teismelised” tuli peale EJL fookuseid. Vaja on tervikumat lahendust kui ainult üks klubi suudab ja tahab valida selle tee, mis iseenesest tundub hetke EJL projektide taustal väga õige ja konkurentsieelist loov- teised ei suuda järele teha ja on kiireim. “Kumb oli enne kana või muna”, jääb teadmata, aga mõlemal on sama perenimi. Vaja on muutust kasvatajaklubide toetamiseks. Või ootame veel 30 aastat?

Väga hästi kirjutatud. EJL on teinud tõesti palju Eesti jalgpalli jaoks aga järelkasvu fookus tundub kohati veel paigast ära. Noorte koondise kogunemised on mõned korrad aastas, lisaks mängud, kuigi Eesti on väike ja enamus mängijaid elavad Eestis, neid korraldada oleks lihtne, momendil kõik on klubide käes aga kas klubidel on niipalju jõudu, kui EJL, et arendada teatud mängijaid veel paremaks., kasvõi anda koondise poistele rohkem sõpruskohtumisi tugevate mängude näol. U15 koondis vist mängib terve hooaja liigas, seal on küll kutid ninapidi koos.

Flora ja Levadia ostavad turult kokku kõik potensiaalsed noored, alles hiljuti Kalevist toodi talendikad noored jne, äkki tuleks, siis ametlikult teistel nõrgematel klubidel hakata näiteks Flora partnerklubiks ja kasvatabki mängijaid, Florasse varakult. Või mõne teise premium liiga klubi partneriks.

Seal tekib aga jälle huvitav probleem, kui kõik kokku osta, kus nad siis mängima hakkavad, ei mahu enam head poisid võistkondadesse ära, istuvad pool aega pingil või mängivad noorteliigades võites 8 0 seisuga, sest teistes klubides on omajagu tühjendust tehtud. Jällegi on kurb, kui andekad mängijad pingil istuvad ja mõned üksikud staarmängijad saavad koguaeg 90 minutit.

EJL kuulutas välja mingi uue projekti, Mängija teekond tippu, seal on äkki mingid plaanid, kuidas tõsta kvaliteeti.

Kalevi tänane lööklause, et laseme noortel varakult võimalikult kõrgel mängida ja lubame eksida, see võib küll mõne noormängija nende ridadesse meelitada, kes tahks kõrgemal mängida, sest paljud klubid ei ole sarnase lähenemisega. Muidugi see tundub, et on uus suund kasutada või premeerida andekaid noormängijaid kõrgemal liigas mängimisega kui vanus ette näeb. Õige vanus liigas on aga kõvasti nõrgem, sest juba kõik paremad mängiajd mängivad kõrgemates liigades. Muidugi EJL sellest aastast tõmbas sellele pidurit, juhendis kirjas, et ei saa nii kergelt enam pendeldada meistrivõistlustel vanusegruppide vahel.

Olen olnud Eesti jalkast pikalt eemal. Nüüd lapse kaudu seotud, kuulanud ära kõim podcastid jms mida kätte saab, sest lubasin possi aidata profiks saada(hetkel veel tahab). Mis tuleb või mitte on eraldi teema. Aga see mis Eestis vastu vaatab on kohutav. Hakkab kerima selllest, et Barca läheb noortega toitumiskavade peale 4.klassis(10-11 aastased). See palju tehakse trenni noorest peale(kasvõi Lõvid). Vahe hakkab kerima 10 aastastega. On raske püsida kaasas rutiinidega, aga ebareaalne on loota, et muutusi on vaja 16 aastaselt. Jah ka sellest vanusest edasi on vaja muutusi, kuid sinna jõudes on viimased 100a olnud tase Skandinaaviast maas. Peamine põhjus, et tehakse liiga vähe ning ressursse selleks napib, et rutiinselt teha 4x nädalas trenni, võistlused nädalavahetusel jne. Proovides analüüsida EJL projekte lihtsalt kuidagi ei satu kokku loogika, et nüüd hakkab tulema. Jah lõpuks loeb milline on inimene 15-20 aastaselt, aga sinna 15 jõudes on juba top5 EU liigad nii eest ära, et seda vahet järele ei tee. Jah, Valencia näiteks scoudib noori 3m inimeste seast ja ainult oma piirkorrast(M.Kristali podcast). Eestis 3x vähem inimesi. Kiired võidud tehtavad 15+ vanuses. Kuid EMile pääsemine vajab muutusi ja toetusi siis kui noored alustavad. Korvpall on süsteemina veel kehvem aga seal on vaja 2x vähem inimesi, et pereprojektid tippu jõuaks. Vaher Sksamaale pereprojekt. Jah, klubi kriitiline, aga lastega ei juhtu see ilm vanemateta.

Igapäeva rutiin on kõige karmim kaasa teha kuni 15a. Seal loevad muud asjad kui EJL täna teeb. 16 aastast kui ta Balti turniiril koslepi saab on suht lootusetu viia top5 EU liigasse.

Saan aru, et oled hästi kursis kõigega, sest isana saad palju ära teha, nagu motokrossis, kus isad tegelevad üldjuhul lapse igaäevaste treeningutega.

Saan veel aru, et tuleks kuidagi nooremates vanustes alustada EJL tasandil paremat tööd klubides või mingite projektidega, mis on seotud juba noores vanuses, mitte kui 15 on saanud.

EJL tõesti vist annab võimaluse talenditrennideks alates u14 vanuses, u16 vanuses EJL akadeemia projekt ja u15 vanuses koondise mängud u17 teises liigas.
Ülejäänud projektid on massidele või siis noortetöö juht saab kuidagi klubis parandada noortetöö kvaliteeti, mis on seotud natuke EJL.

Millseid samme arvad, et võiks luua EJL või klubide poolt veel noortematele, näiteks 8 või 10 aastastele? Kas on konkreetseid mõtteid, kasvõi see toitumise näide. Iseenesest äkki klubidevaheline partnerlus oleks parem ja talendid varakult juba 8 või 10 aasta vanuses tõsta kokku, olgu selleks siis Flora või mõni muu akadeemia.

Balti liigas oli sama asi millest rääkisin ennem, et tegelikult ei mängi top Flora 07 sats seal vaid tublimad mängivad kõrgemal vanuses ja ei ole kaasatud sellel Balti võistluses näiteks Varjund ehk ei ole kursis, kas Lätis ja Leedus ka niipalju harrastatakse mängijate kasutamist kõrgemal liigades kui seda on aastakäik, Võimalik, et seal on liiga nii ühtlane ja tugev, selleks ei ole vajadust. Top 07 satsiga teeksime võibolla kõigile pähe.

Sain veel aru, Tabasalu jõukamate vanemate näitel lausa kuni 4000 eurini ulatuvad trennikulud ei ole lahendus, mis pakuks rahulolu ambitsioonikale vanemale.

Ühesõnaga soov oleks et EJL raha suunata koheselt targalt võimalikult noortesse vanuseklassideni, et ei läheks järgnevad 5 või 10 aastat raisku. Kaotada ära suhtumine, et tulemustele nii varakult ei keskendu, peaasi, et lapsel oleks lõbus.

Head küsimused. Proovin isiklikult vastata. Häirib, et mina seda tegema pean ja teisi ei kuulata piisavalt.

1. Eesti top5 nr.1 mure on kliima - talv (nagu AP ka ütles). Vahe 8-16 aastase treeningul ja hoovispordis on lõpuks kolm hooaega kui eeldada, et vahest viitsivad per nädal olla õues miskit jalkaga seoses mõned tunnid suvel. Alustad 7 vs 10a jalka treeninguga on suur vahe. Juba täna on suur erinevus selles vanuses Eestis, mis pigem hea. Lahendused on olemas TLN kuid mujal mitte väga. Pärnu, ma ei usu et mingi programm olemas(vabandused kui eksin). Zoomi kaudu ilmselt tehnikat keegi ei tee kui sul lumi maas. Ettepanek sisehallid, fookus EJL noortele saada mingi X arv tunde kokku hooaegade vahel. Toetada koolitamisega klubisid(kuna suur osa EJL natuke vastased, siis kohustuslikuks)

2. Teise murena tõstaks, Eestis ei ole profiks saada popp. See nutimailm ja kõik muud ahvatlused saavad võitu. Need saavad võitu ka siis kui Barcelonas. Selge vahe kui elad Barcas ja on lootus… kõik toetavad. Kogu suguvõsa ja kommuun. Absoluutselt kõik, sest see on väljapääs kõrgemale elule ja kõil hingavad seda kultuuri. Eestis seda pole ja kaotame tulevikus veel rohkem. Eestis mitte keegi ei ole 3a jooksul otseselt öelnud väljaspool jalkat, et hea idee kogu aeg jalka trenni teha nii palju nagu vaja ja pakutakse. Mitte keegi. Keegi ei ütle Eestis 12 aastasele - muidugi, las nad jauravad seal nutimaailmas koolivaheajal, hängivad sõpradega jms. Natukenegi puhkust. Suvel sama, ikka tee trenni ja ära mine vanavanemate juurde maale möllama, ei öelda. Eestis puudub toetav kogukond. Tekib paus kui isa ja ema saavad puhkuse võtta samal ajal ja samal ajal on klubi puhkus ja samal ajal vanavanemad puhkavad jms. Kui lõpuks on valida, siis noorele mõjub keskkond, treener ja lisamotivaator, mitte vanema arvamus. Kaob 50%, keda Eesti ei saa endale lubada. Vaja oleks teha mingi pre-koondise programm. Kutsuda laagrisse ja siis päriselt neid poisse aastatega vahetada. Öelda lastele otse välja mida on vaja teha - kodus lisatehnikat, liikuda ringi koos palliga jms. Klubi teeb, aga sellest ei piisa. Ja loomulikult promo tegijatega, keda nad vähemalt koondises näevad. Seminarid toitumisest, treeningul kohtumised koondislastega jms. Tänapäeva 11 aastane saab päris hästi asjadest aru. Kui ei saa, siis seda lihtsam jalka ajupesu teha. Hein annab treeningu 2h oleks super motivaator terveks hooajaks. Järgmine kord Paskotsi jne. Miskit mida EJL Rimi laagris tegi - meil olemas Vassiljevi allkirjaga putsa(patrioodina täna ei tõsta lapsega teemaks ja las vedeleb kuskil). Lastega on lihtne seda motivaatorit teha, kui ei tehta on kriminaalne fail.
3. Nr3. Mida parem on tase kellega igapäev mängid, seda paremaks saavad. Viia lihtsalt vanematega mängima jätab paar arenguetappu vahele. Pallipuuteid vähem, erinevad mängud 7/9/11 platsil, erinev pall. Rohkem sõltub kogu meeskonnast - head põhjused loobumiseks enne kui aru saavad, mis moodi maailm käib jne. Eesmärk on parim konkurents kuni tuleb välismaale liikuda(parema konkurentsi huvides). Kui seda ei juhtu, parim kasvatajaklubi. 98 klubi ei ole reaalne, et saavad mängida ja kasvada nagu vaja. Ülejäänud maailmas scoudivad klubid, meil vaja EJL. Vaja jälle mingit koondise eelprojekti, võistlused, mis on toetatud. Alternatiiv on lasta olla ja Flora scoudib koos Levgiaga. Võistlusi on, aga need tehakse ära entusiasti poolt, kes on vanematega jõudnud müüdini, et saab Väljamaale. Vaja on toetusi. Iga nädal Eestis toimuvatele võistlustele. Iga nädalavahetus on kõik sisehallid lapsi täis erinevas vanuses.
4. Nr4. Jah olen kursis erivate tegijate liigutamisega vanuste vahel. Kui 2013 punt peab ennast kirja panema 2012 või isegi 2011 sõltumata pole kas C-A. See juba näitab, et süsteem ei tööta/on vale ja kõik mu argumendid kehtivad. 98 klubi ei tee seda nii nagu arenguvajadus vs klubi võimekus toota noormängijaid.
5. Nr.5 luua toetusskeem lapsevanematele. Klubi, treeneri või lapse kaudu. Vahet pole, kui peab muutma osalemise tasu mis jõuab vanemani. Kogu raskus on igapäeva rutiini taluda ja saada päriselt osa 90% treeningutest aasta jooksul, 10järjest, kuni ootame seda teismelistelt(ei tundu loogilime kui juba vanemad ei saa hakkama). Lapsed jäävad haigeks, venemad lähevad ise puhkama, töövgraafik, koolieksamid jms.

Kui iga nädal mängivad need 2000 last ja vaikselt jääb neid vähemaks. Pole
Lintsalt reaalne panna 100€ per nädalavahetus. Lisaks tahad äkki ise vanemana vaadata. Kui võtta 8-16vanused siis lõpuks on erinevused väga suured. Mõni klubi oskab numbreid anda. Tuleks küsida.

Olen Eesti Jalgpalli poolt.
Vastu kui muutusi ei toimu. Vaja on et EJL juhtimine külastaks sama palju turniire mida teevad vanemad, kelle raha siin numbrites ei ole arvestanud.

Noortes vaja level alla tulla ja saada aru, et EJL peab alustama algusest kuineesmärk on EM. Kui seda pole pange edasi.

Lindperet/Klavanit peaks anyway kuulama, mitte lambi fännile konstruktiivseid küsimusi esitama.

1. Punkt olen nõus, tingimused on tihti puudulikud, õnneks väga väikesed saavad mingilmääral saale kasutada ja seal veel tehikat jne harjutada talvisel perioodil. Sellega õnneks nüüd tegeletakse ka väljaspool Tallinnat, progressi on näha.

2. Olen nõus, et toetust ei ole piisavalt või usku lastesse, paljud treenerid valivad paar lemmikut välja ja ülejäänud on nendejaoks juba tulevikus Soomes ehitusmehed jne. Toetada on raske kui me ei näe tulemusi või me ei mängi nagu Ronaldod ja sellepärast ka loobutakse jalgpallist varakult, sest ei ahvatle Eesti tasemel olla profiks, siis juba vingem pruutides käija. Oskus vanematepoolt toetust näidata on väga tähtis ja olen täiesti nõus, et tihti see on puudulik.

3. Äkki tõesti EJL peaks hakkam varajases vanuses mängijaid scoutima üle Eesti ja looma nendele väljavalitutele mingid lisatingimused, trennipäevad, motivaatorid, tuua Klavan poistele rääkima jne. Oodata u14 on tõesti ehk hilja. Kindlasti ei tohi unustada, mida tihti tehakse, et valitakse lapsed välja ja pannakse kõik lukku, et need on head ja koondises, tuleb koguaeg ringi vaadata, muidu ei tule meil uusi Poome ja Piirojasi, kes ei olnud väga osavad alguses. Lisaks veel vaja tegeleda hiljem ehk psühholoogilist laadi probleemidaga, kui mõnel ei õnnestu kõik.

4. Olen nõus, et siin võiks olla EJL suurem vastutus, mõnikord mõni liiga oli näiteks u16 väga tugev ja oletad, et järgmine aasta ka u17, siis on aga mõned klubid teinud nii suured vangerduses, et mingit taset polegi, jällegi kannatavad paljud võistkonnad või mängijad, kes on lootnud konkreetses liigas või meeskonnas areneda aga hoopis tase on kordades langenud.
Lisaks see liigade poolitamine on nii ja naa, esimeseotsa klubidel ehk parem aga paljud alumiseotsa klubide võistkonnad muutusid täiesti rahvaliiga tasemeks, paljud paremad mängijad tõsteti ümber jne.

5. Olen nõus, et Eestis on päris kõrged trenni tasud, paljud teised suured jalkariigid ei võta üldse lastelt tasusi, või on väga väikesed. Kõige hullem on veel mängijate üleminekut reguleev kord, mis peale lastevanemate treeningmakse ja muid kulusi, kõigilt sisse nõutakse. Klubid üldjuhul ostavad üle ainult väga häid mängijaid ja ülejäänud peavad kannatama selle reegli pärast, laps ei saa isegi ENMV mängida, ennem , kui vanem maksab suure summa raha. Arvestades treenerivahetusi, laste omavahelisi probleeme on päris kurb vahest vaadata, kuidas ei ole võimalik lapsel teise klubisse minna. Seega oleks vaja EJL ise kinni maksta see raha, kui uuel klubil ei ole võimalik ja lapsevanemal ei ole sellist raha kuskilt võtta, lapsel ei tohi tekkida olukorda, kus sellepärast ei saa mängida. Loomulikult kuidagi on vaja kasvatajaklubisi ka kaitsta aga ikkagi probleem on suur, mõni lapsevanem avastab alles sellise reegli, kui tahab lapse klubi vahetada.

6. Olen nõus, et Lindperet ja Klavanit ning teisi legende peab kõiki kuulama nad saavad Eesti jalgpalli jaoks palju ära teha, Klavan Kalevis, Poom Nõmmel, Reim Viimsis jne

See mis siin väga pikkades kirjades hargneb, on minu arvates Eesti jalgpalli kõige tähtsam teema.
Kahjuks on seis selline, et viie rikkaima riigi hulka jõudnud Eestis valitseb meeletu ressursipuudus. Sport ja kohalik heaolu ei ole meie riigi valitsejate jaoks olnud prioriteet.
Seetõttu on ka väga keeruline teha valikuid, nii klubides kui jalkaliidus, sest igal pool on tulekahjud. Täna läheb suur jalkaliidu panus noorteklassist meestesse ülemineku peale, ilma milleta oleks meistri- ja esiliiga seis veelgi keerulisem. Samas ma veidi oponeeriks Martin Reimile, kes ütles, et see on vanus kus me kaotame (või on oht kaotada) kõige rohkem mängijaid. Aga võib-olla ongi see normaalne, et kui keskkoolis olles saab selgeks, et sa jalgpalliga päris raha teenima ei hakka, et siis ei ole ennast mõtet siduda miinimpalgaga teenistusega, vaid edasiõppima minna?
Ma olen kindel, et me kaotame oma talendid palju varem kui keskkoolis. Isikliku kogemuse pealt ütleks, et kõige teravam teema on treenerid ja seda ka parimates klubides. Meie jalkakultuur on kaunis õhuke. Sellise tasemega treenereid, kelle all mängides oleks üldse mingit lootust kuhugi jõuda, on väga vähe. Seega kui on mingitki täiendavat võimalust klubisid aidata, siis see on see koht. Palgatoetused, välismaa/välisekspertide koolitused, välistreenerite kaasamine.

trk - see noorteklassist meestesse on väga pekkis koht võib julmalt öelda, see lonkab ikka täiesti, eriti väiksematel klubidel.

Olen tähele pannud, et kuni u16 on kõik normaalne ehk jah mõni vahepeal on loobunud, sest ei viitsi suurel väljakul mängida aga see kadu on veel väike.

Nüüd alates u17 hakkab pull pihta, andekamad noored võetakse tihti ära ja pannakse duuelvõistkonda või kõrgemale mängima , kas täiskohaga või osaliselt.

Kuidagi mängitakse u17 lõpuni, üldjuhul suurtel Tallinna võistkondadel ei ole proleem nii tõsine.

Nüüd lõpetati u17 ära ja järgmine vanus kus mängida on juba u19 eliitliiga või sõltuvalt siis klubist, esiliiga, teise liiga või kolmanda liiga võistkonnas võimalus mängimiseks aga nendes on tihti kohtade arv piiratud, vanemad mängijad, kes veel pingutavad ja kõik noored ei mahu meeskonda, kes u17 lõpetasid.

Nüüd tekibki see efekt, et vanus on selline, kus saad aru, et pole Ronaldo, mängida pole tihti kuskil, vanad sõbrad kellega lapsest peale mängitud on läinud, sõbrad võeti kõrgemale võistkonda, mind ei võetud probleem, raha ei näe ka kuskilt, et mängides ära elada, tekivad pruudid jne, Äkitselt lõputu probleemide kuhjumine.
Ja kui me siin üleval rääkisime vanemate, klubi jne toetusest, siis u17 üleminekul meestejalgpalli oleks seda tuge kõvasti vaja. Lisaks veel teise klubisse ka ei saa mängima minna, võibolla klubi annab laenule, muidu rakendub kallis üleminekutasu 2700 eurot + ja ükski klubi ei maksa sellises vanuses seda tasu enamvähem mängijate eest, jälle loobutakse või hakatakse rahvaliigat omalõbuks mängima.

See on see koht, kus EJL peaks klubidel täitsa silma peal hoidma, et tihti jääb peale u17 lõppu mängima ainult väike arv poisse, sest puuduvad edasised normaalsed valikud, võetakse u17 paremad poisid ja hakatakse neid meestesse upitama, teised jäävad tahaplaanile, lõhutakse võistkonnad ja üldjuhul just siis paljud loobuvad. Mõni rumal klubi võib lollustega ka varem hakkama saada ja lõhub juba U16 vanuseklassi satse.

Eesti kõikide noorte võistkondade esiliigade tase võiks lähiajal olla nii tugev, et lapsed saaks kõik väga hästi areneda oma vanuseklassis mängides. Lisaks peale u17 oleks rohkem võimalusi, kus mängida, paljud klubid ei taha võistkondi üles anda, sest bussisõidud jne on väga kulukad. Ei tohi lasta nii lihtsalt mängijatel lõpetada ja tõesti ehk nagu keegi välja tõi, teha siis väiksem arv mänge liigas poolproffidele või õppimishimulistele aga, et jääks jalgpalli juurde.

Olen eelpool mainitud ühe kasvaja klubi noortetreener ja kirjutan enda isikliku arvamuse mõnest teemast.

Mängija, kes on mänginud vähemalt ühe mängu koondises saab endale automaatselt taotleda UEFA A treeneri litsentsi. See peaks olema mingi UEFA enda teema, et kõik riiki esindanud mängijad saavad eelise treenerite paberite tegemisel. Korraks võrrelge lihtsalt Inglismaa koondisesse pääsemist vs Eesti koondisse pääsemist suur vahe eks. Tagamõte on selles, et Eesti treenerite koolitus süsteem on nii kehva, et isegi UEFA A litsenti omades ei suuda isegi u8 tasemel treeninguid läbi viia. Eestis klubid/lapsevanemad vaatad nime ja litsentsi “opppa see on ju koondise mängija, kindlasti viin enda poisi sinna trenni” lõpuks treener müüb lapsevanemale midagi mida pole olemas ja kui asjad on tuksis siis tõmbab klubist minema, et ahh sitt klubi palka ei makstud. Tagasi algse mõtte juurde tulles, siis eestis ei tohiks koondise mängijad saada mingit avanssi ennem, ennem kui koolituste programmid muutuvad sisukamaks. UEFA B on kuni 2023 aastani olnud ikkagi Eesti keeles ja selle läbivad treenerid, kellel puudub eesti keele oskus. Näiteks treenerid erinevates riikidest on saanud paberi kätte arusaamaks ühestki eestikeelsest sõnast. Nagu ennem ka mainisin siis koolituse sisud on alla igasugu arvestust. UEFA B räägitakse soojendus tegemisest kui kuldsest võtmest, mis peaks andma treenerile piisavalt kompetentsi tulevikuks või siis see et Tammus tuleb räägib enda amatöör võistkonna Hell Hunti exceli failist, kes kui palju trennis käidi kuu jooksul. Camoon mehed see on ju täielik jama. Kahjuks see nii on ja jääb mingit arvamust pole mõtet kuhugile ütlema minna saadetakse kohe ukse pealt koju tagasi et mine puhka jalga me teame kuidas on õige.

Regionaal treening U14 vanustele poistele, mis peaks siis andma suurema ülevaate poistest järgnevaks koondise aknaks. Toimuvad siis regiooniti ala Tartu maakonas Harju maakonnas jne. Projekti mõte on okei, aga teostus on täielik prügi. Miks prügi ? Esiteks mingit suuremat monitooringut või kaardistamist ei toimu. Süsteem peaks olema ikka selline, kus tehakse mängija kohta analüüs ja kogutakse andmed ühte kohta kokku, et U15 koondise peatreeneril oleks ülevaade mängijatest ja vastavalt sellele kutsutakse mängijad koondisesse. Aasta lõpus tuleb uudis jalgpalli liidu lehelt et nii head tööd oleme teinud u15 koondises käis läbi 120 mängijat. See 120 mängijat võiks läbi käia u14 regionaal treeningutes ja u15 koondisse pääsevad 40 paremat vastavalt analüüsitud mängijate põhjal. Teiseks, mida sul ikka analüüsida kui Tallinnas regionaal treeningut külastab korraga 30-40 mängijat, et siis 2 treenerit peaksid 30-40 mängijat korraga analüüsima ? Selle regioaal treeningute lööklause on olnud see, et koos on oma vanuse parimad mängijad ning saavad seeläbi intensiivseid treeninguid, ala small side game (SSG) näol. Võime U14 10 parimat kutti panna parki ka mängima ja öelda et davj lükkame harjutuse lahti aga kas see ongi siis see mida meie noortele on vaja ? Teeme harjutust lihtsalt intensiivsuse pärast, et äkki lähevad paremaks.. Unustame kõik pressingu, söötmis ning toetuse printsiibid ära ? Usun et 20a tõenäoliselt oli see parim lahendus, sest puudused teadmised. Nüüd on olemas teadmised aga ikka lükkame samat vanat plaati.

Arte Gümaansium. Siin pikalt ei hakka peatuma, kuna täiesti sisutühi projekt jällegi. Treeningud on ette kirjutatud aasta lõikes. Kui minu poeg läheb 9 klassi, siis lapsevanemana või treenerina võin arvestada sellega et kahe eelmise lennu mängijad sooritasid täpselt samu harjutusi samadel aegadel. Ehk mingit variatsiooni asjadel ei ole, rääkimata siis kaardistamisest ja tagasiside andmisest. Muidugi ei saagi olla mingit tagasisidet kui treeneritel pole teada millised nõudmised on mängijatele. Pigem sellisel näol poles vaja seda arte kool ja mängijad olla parem klubide juures ja treenivad koos.Minu jaoks praegu selle projekti mõte on tõmmata parimad mängijad klubide ja võistkondade juurest eemale, seeläbi lõhestada võistkonda ja propageerida mängijad Floraga liituma. Täpset numbrit ei oska öelda aga paljud mängijad on lõpetanud pärast 9 klassi omadega Floras ja pärast 2 aastat klubi ukse taga tagasi vabandust et tegid vea sooviks taasliituda algse klubiga.

Palk. Time is money nagu öeldakse. Minu jaoks on treeneri amet ainuke töö ja elan selle pealt kuidagi ära. Üldjuhul kui tahta konkurentsi võimelist palka saada jalgpalli treenerina siis pead olema vähemalt olema 2 võistkonna peatreener + abis kellegil olema. 2 võistkonna majandamine pole nii lihtne kui see algselt võib tunduda ja rääkida mingist 7-8 treeningust nädalas tundub utoopiline. Klubid ei jõua eluski maksta treeneritele ala 3000 eurost palka et hakkaks tegema 6-8 trenni + mäng nädalas. Ise olen lähtunud alati sellest et teha vähem aga korralikult ja anda poistele kavad iseseisvaks tegemiseks. Inglismaal toimub spetsialiseerumine alates 16 eluaastast, kus kool muutub teisejärguliseks ja kaugõppe versiooniks. Neil tuleb alles siis 7-8 trenni nädalas + mäng. Sellises vanuses peakski Eestist mängija välja liikuma ja hakkama mängima välismaal. Eestis ma hetkel sellist võimalust ei näe. Eestis alates 16 eluaastast ei ole mõtet treeningute arvu üle 4 kerida, ei ole mõtet. Esiteks pole meil piisavalt väljakuid ei ära majandada. Tallinna Kalevi noored on vahepeal teinud veerand või 1/8 suurusel ala trenni 20 mängijat. Mis mõte sellel on ? Pigem kui teha siis korralikult. Portugaalis nt FC Porto U16 treenerid saavad 300 eurot palka ja neid treenereid võistkonna juures on 6-7. Ma ei ole kindel treenerite vaatest kas see mudel eestis töötaks kui jagada palk väiksemateks osadeks ja jagada mitme treeneri vahel ära.

Naljakas asi mida ma olen juba pikalt tähele pannud on see, et nii öelda need jalka eksperdid kes meil eestis on ja mänge kommenteerivad võiksid vahelduseks ka munad pihku võtta ja tulla asju väljaku peale tegema. Rimo Hunt suure suuga ETV stuudios räägib et jah noh jälle ei saanud ju siis see rohujuure tasand on tegemata jäänud. Teine suur mees kritiseerima on Zelinski kellele iga väiksem liigutus jääb silma, et ma ei saa aru kuidas Eesti koondise mängijad ei saa oma asjadega hakkama kas siis tõesti treeningutel ei ole sellest räägitud. Kes teile putru pakkus rääkimaks rohujuure tasandist või eesti koondisest ? Klubid otsivad treenereid, võtke poole kohaga endale u10 võistkonna ja näidake ette kuidas asju tuleb teha. Ma saan aru kui inimene kes on üritanud ja proovinud asju paremaks ja ütleb et midagi valesti tehtud. Ok aus arvamus inimestelt kes on ka reaalselt midagi proovinud paremaks teha kui see et mingi eks mängija kusagil midagi arvab. Pole absoluutselt nende inimeste vastu midagi lihtsalt, see mitte adekvaatne arvamus üldiselt kandub ka noortele ja lastevanematele edasi.

Viimane point on need treening laagrid poistele ärge neid numbreid ja asju uskuge üldjuhul on see puhas rahategemis viis. Need treenerid ei ole mingi Barcelona v Tottenhami treenerid keda teile algselt on kusagil reklaamis reklaamitud. Need on mingid suvalised jorsid kohalikest väiksemates klubidest, kes tõenäoliselt sooritavad enda UEFA B eksamit. Viimane hea näide tuleb Rakverest kus pärast Valencia treeninglaagrit palgati endale nii öelda kogemusega Hispaania treener UEFA litsendiga. Tegelikus oli see et treeneri ei olnud mingeid pabereid või oli võltsitud. Jah paber ainuüksi ei räägi midagi oskustest aga suuremaks ennast ei saa ka rääkida. ASJU ON VAJA NÄIDATA VÄLJAKUL.

1. Olen nõus, et treenerite UEFA paberid ei ole sellel tasemel, mis mujal maailmas.
Tuleks Eestis tõsisemalt suhtuda nendesse koolitustesse, keegi võttis sõna isegi UEFA PRO aadressil, mille koolitused olid otseses mõttes jamad.

2. Olen nõus, et regionaal treening u14 on täiesti puudulik, tihti viivad läbi neid kavasi algajad treenerid, EJL kava järgi, tean ühte, kes oli alles mõni aasta treenenina tööl olnud, täiesti kohutav lähenemine. Kuna need samad treenerid annavad tagasisidet või valivad välja talendid koondise jaoks ja mingi ükskord aastas EJL keegi käib ehk vaatamas talenditrenne. Hiljem tehakse mingi regionaal piirkondade treeningmängud, kus isegi varem ei filmitud ega midagi sellist kaardistamist, mingi tilulilu mäng, lapsed ei mängi isegi oma positsioonides, mille eest klubides mängivad jne EJL ei vaata tõsiselt neid isegi keegi, lähtutakse kohalike regionaalttreenerite soovitustest ja ehk vaadatakse ka ründajate puhul mingit statistikat.

Miinimum programmi järgi võiks vähemalt väljaspool Tallinna käija EJL loodud pädevamad inimesed neid treeninguid läbi viimas korra nädalas või vähemalt kontrollimas ja kaardistamas mängijaid, algajad treenerid ei pruugi üldse mingit talenti märgata. Üldjuhul nagunii eelistatud on koondise juures Tallinnale lähemad mängijad, sellepärast on see veel eriti oluline, et oleks päedevad inimesed, kes märkaks mujal ka andekaid noormängijaid, kellest võib tulevikus midagi tulla.

3. Artel on oma plussid ja miinused. Seda Flora tonti ei ole vaja niipalju karta, paljud kutid ise tahavad sinna minna ja lisaks kui sa oled koolis igapäev koos tekivad ju sõbrad ning side ja siis maanduvadki näiteks Floras, mis on ülerahvastatud.
Miinused on kindlasti, et paljud klubid ei luba häid mängijaid sinna akadeemiasse , eriti Flora (koondise mängijad), kui kõik saaks koos treenida igapäevaselt oleksid treeningud tugevamad aga reaalsus on see, et tuleb võtta palju mängijad, kes ei ole koheselt koondise tase, sest rühm ei tule täis.
Õppima peab tohutult või isegi rohkem kui mõnes koolis, mingit järeleandmist ei tehta, trennilaps on ikka väga kurnatud, sest peale trenn on vaja palju õppida. Jah on olemas järeleaitamine aga see on ikkagi väsitav.
9 klassi trennid juba lagunevad, paljud mängijad käivad klubitrennides, ja tehakse 8 klassiga tihti koos trenne.
Miinus on tõepoolest, et tagasiside on vähene, paar korda aastas arenguvestlus ja sellega asi piirdub.
Miinus on ka, et klubitreeneritega ei suhelda väga ja paljud akadeemia poisid isegi
istuvad klubimängudel varumeestena pingil.
Kõige suurem pluss sellele projektile näen seda, et kui üle poole rühmast on koondise mängijad, tekib suur omavaheline side, näeb sind igapäevaselt treener, või lausa koondise treener, teavad poisid kuidas keegi mängib unepealt, sest nad ju igapäev teevad koos trenni. Annab suure eelise koondise esindamisel, sest mõned korrad aastas koondise kogunemised ei anna sellist tulemust.
Üks suur pluss on, et ainult poisteklassid ja saavad koolis paremini keskenduda, lisaks veel kõiki huvitab jalgpall, tekib sõprus.
Üks suur pluss on veel eesti ja vene keelt rääkivate poiste omavaheline läbisaamine, kuna nad on igapäev koos, siis tekib ka nendel omavahel parem läbisaamine.
Suurem pluss mängijale võib olla kui tuleb väljaspoolt Tallinna, siis tal on paremad tingimused tihti kui koduklubis, kus tihti pole isegi veel jalgpalli halle ja koondise treenerid ei viitsi kuskilt näiteks Narvast kedagi väga scoutida, jäävadki päris head kutid koondisest välja juba varakult. Siin tuleb ka suurem miinus mängu, sest paljud, kes juba Tallinna lähevad ei pruugi oma koduklubi juurde peale 9 klassi minna aga mängija arenguseisukohalt on see ikkagi õige samm, klubi ei saa ka ainult oma mätta otsast vaadata kui ei ole loodud veel vastavad tingimused arenguks.

Ise näen just, et seda projekti on vaja aga oleks vaja muuta väga väga palju tõhusamaks ja , just väljaspoolt Tallinna tuua mängijad sellesse projekti rohkem, lisaks tekitada mingi õpilaskodu elamiseks.

4. Olen nõus, et palk on naeruväärne, tuleb hakata ka nagu õpetajad iga aasta 10 korda, et palk ei ole konkurentsivõimeline jne 2000 eurot pole mingi raha juba, maksa kõik maksud ja ela inimesemoodi, see ei toimi, siin on vaja muutusi ja seda raha klubid laste arvelt ka lõputult tõsta ei saa, treeningmaksed juba on suured. Riik peab sekkuma ja vaatama oma süsteemid üle, need on mädad. Treener ei pea võtma 2.5 rühma, et ära elada, see pole inimlik ja nii trenni tehes, millal ta areneb või koolitab, laseb tuimalt neid trenne.

5. laagrid ja mõned kallid võistlused ei ole midagi nii nagu räägitakse, et siis laps areneb jne, kui ikka kallis ja lapsevanemal raha ei ole, tuleks kindlasti kaaluda nendel osalemist, kui rahakott lubab, siis ei tee laagrid jne kunagi halba.

Kui kogu juttu analüüsida, siis ikkagi on paljud asjad EJL projektides paberil ilusad, tegelikult on vaja kõvasti asju tõhustada ja kõik ei ole nii roosiline. Tuleb EJLvõtta rohkem tagasisidet kõigilt, selline ametikoht luua, küsitleda tuleb kõiki, lapsevanemaid, treenereid, klubisi, koondise mängijaid, välismaale läinud mängijaid jne, siis ehk näeb kitsaskohti palju rohkem ja saame parema ülevaate.