A. LE COQ PREMIUM LIIGA
MEESTE KOONDIS
NAISTE KOONDIS
EESTLASED VÕÕRSIL
SOCCERNET
34-aastane Henri Anier sõlmis suvel kahe ja poole aasta pikkuse lepingu Paide Linnameeskonnaga. Sel puhul sukeldume ründaja lõputusse fotokogusse ja laseme tal endal piltide ja lühijuttude kaudu meenutada silmapaistvat karjääri koguni 14 välisklubis. Kuigi neist kõigist rännakutest jaguks jutte päevadeks, nädalateks, kuudeks või aastateks, on ka kiire sissevaade mehe piiritagusesse karjääri vägev!
Sampdoria (Itaalia), 2009–2010
Antonio Cassano oli just Madridi Realist Sampdoriasse tulnud ja umbes 1000 inimest vaatas esindustiimi treeninguid. Platsi ääres olev mägi oli paksult rahvast täis. Noorteväljak oli seal kõrval. Mäletan hästi, et ükskord mängisime omavahel ning olin Cassanoga koos ründes – tema söötis ja mina lõin värava. Lahe moment nii noorele poisile, sest ta oli ikka täielik superstaar. Samas mängus osalesid ka Itaalia koondislased Giampaolo Pazzini ja Angelo Palombo.
Kultuur oli ikka täiesti teine. Kui trenn lõppes, siis jagasid Itaalia koondislased, suits suus, fännidele autogramme. Sellist asja ei oleks küll ette kujutanud. Ja kui mina ostsin teel Rooma Lazioga mängule ühe Coca-Cola, siis sellest tekkis probleem. Treener oli täiesti endast väljas. Kui kohale jõudsime, siis pakuti pitsa kõrvale veini… Ehk siis vein ja suits on okeid, Coca-Cola keelatud, liiga ebatervislik. See on Itaalia!
Väga kõva aeg! Kuigi raske oli olla esimest korda kodust eemal ja veel ka 12. klassi lõpetada… Jalgpalli mõttes läksin ju ka täiesti uude dimensiooni, veidi enne olin olnud Valga Warrioris. Need on tasemelt nagu öö ja päev.
Stavangeri Viking (Norra), 2012
Esimene korralik leping… Ma ei mõelnud üle, kuigi läksin, pea ees, täielikku teadmatusse. Sain kohe teada, et ründajal on pidevalt surve peal, sest kui väravaid ei tule, siis on halvasti. Mind võttis sinna Age Hareide, kes oli hiljem näiteks Taani koondise peatreener.
Esimene trenn on megahästi meeles – Veton ja Valon Berisha olid kohal. Valon mängis hiljem Lazios, aga mõlemad tegid hea karjääri. Abitreener Pep Clotet Ruiz jäi väga hästi meelde, sest talle ma väga meeldisin – vaatasime koos Bilbao Athleticu ründajate liikumisi ja harjutasime. Hiljem oli ta Birmingham City peatreener ja aitas Jude Bellinghamil esile kerkida.
Esialgu elasin Jóan Símun Edmundssoniga staadioni kõrval, aga hiljem kolisin spordidirektor Bjarne Berntseni keldrikorrusele.
Fredrikstad (Norra), 2013
Raio Piiroja pilt oli kenasti klubi ruumides üleval. Teda ikka mäletati ja temast räägiti. Väga mõnus koht. Inimesed olid toredad ja lõin mõned ilusad väravad – siiani mäletan neid hästi. Olin seal ainult neli kuud, aga sain seal ka mõned head sõbrad, kellega siiani suhtleme.
Väike, kodune ja mõnus linn. Praegu oleme ka Roccoga (Rocco Robert Shein – toim.) palju rääkinud. Ka staadion oli lahe.
Motherwell (Šotimaa), 2013–2014
Agent oli varem viinud Henriku (Henrik Ojamaa – toim.) sinna ning leidis ka mulle selle variandi. Kõigepealt läksin testimisele ja lõin kohe kaks väravat.
Stuart McCall oli mega treener ja hooaeg oli päris ebareaalne. Esimeses mängus Hiberniani vastu tulin 69. minutil vahetusest sisse ja lõin 83. minutil ära. 1 : 0 võit ja fännid olid täiesti pöördes. Teine mäng Aberdeeniga – sain algkoosseisu ja lõin esimesel minutil värava! Otse fännidele südamesse! Ründaja jaoks on paremat algust üldse keeruline välja mõelda. Ja siis nad laulsid: "He gets the ball, he scores a goal, Ani-Ani-Er!" Lahe! Imestatistikat seal otseselt ei teinud, aga see aeg oli super. Jäime Celticu järel teiseks, mis tähendas Šotimaa mõistes sisuliselt meistriks tulemist.
Motherwellis hakkasin väravaid tähistama kindlat moodi – tegin salut’i. Ma tõesti ei mäleta, kuidas see tekkis. Henrik oli sealsamas olnud šerif ja tegi oma paugutamist, aga mul tuli kuskilt see salut. Megahead mälestused, sest jalgpallikultuur on imeline, väike pereklubi, super fännide toetus…
Aue Erzgebirge (Saksamaa), 2014
Tegelikult liitus enne nendega mu vend Hannes, kes varem oli Taanis Odenses. Siis osteti mind ka sinna. Päris hull mõelda, et väikesest Eestist oli kaks venda samal ajal ühes 2. Bundesliga klubis. Mega tasemega liiga.
Ma olin klubi ajaloo suurim ost, aga kõik läks valesti. Kuigi mul oli kolme aasta pikkune leping, siis kuu ajaga olid tiimist läinud kõik kolm tüüpi, kes mind ja Hannest sinna tahtsid: peatreener, spordidirektor ja lisaks isegi klubi president. Võitlesime täiega, aga polnud kasu.
Enesekindlus sai hoobi… Aga mingid hetked on meeles ikka. Red Bull Leipzigi vastu sain nii valusalt kossi, et hüppeliiges oli täiesti paistes – vahetati välja.
Dundee United (Šotimaa), 2015–2016
Nemad olid mind Motherwellis näinud ja kutsusid enda juurde. Pärast kõiki neid Aue-seikluseid oli raske hetk. Lisaks oli Šotimaal fännidelt korralik pinge peal, sest ootused on seal suured. Mina olin aga mentaalselt keerulises kohas. Mõned head hetked olid ka – lõin liigakarika veerandfinaalis Ross Countyle kaks väravat ja võitsime 3:2!
Hibernian (Šotimaa), 2015–2016
Hibs on tegelikult väga suur klubi, aga sain kolmandas trennis vigastada ja ega seal suurt muud polnudki. Pealmise reielihase rebend ja olin kolm kuud väljas. Hibsi eest jäigi kirja paar mängu ainult. Aga klubi infra on vägev: jõusaalid, massaažitoolid, jäävannid, saunad… Premier League’i tase. Kolisin Edinburghi ja see on äge linn – tahaks väga tagasi minna.
Kalmar (Rootsi), 2016
See oli üks lühikene sutsakas. Kuigi golfi hakkasin mängima Šotimaal, siis Rootsis tegin green card’i. Kalmar on nagu meie Pärnu ehk rootslaste suvepealinn. Staadion oli lahe, tiim oli kodune.
Rootsi ajale olen samamoodi tänulik, nagu ka kõigele muule – kõva liiga ja vägevad fännid. Tiimikaaslane oli teiste seas Rootsi legend Rasmus Elm, kes on ikka väga-väga hea mängija… Ma ei tea, miks ta nii suure osa oma karjäärist Kalmaris veetis, sest ta oleks võinud palju kõvemal tasemel mängida.
Inverness (Šotimaa), 2017
Vaimselt jälle keeruline hetk, sest tiim oli hea, aga langesime liigast välja. Sain sealt ka palju häid sõpru, kellega oleme hiljem üksteise vastu mänginud. Vabal ajal käisin palju mööda Šotimaad ringi, näiteks Isle of Skye on megailus. Üldse Šotimaa on täiesti vaimustava loodusega. Henrik (Henrik Ojamaa – toim.) oli samal ajal Dundees ja tegime koos päris ägedaid matkasid – selliseid kaheksa tunni pikkuseid.
Lahti (Soome), 2017–2018
Tulin Šotimaalt esimese hooga koju. Tegelikult olin ju alles noor mängija, aga mida kõike olin juba läbi elanud – nii füüsiliselt kui ka mentaalselt. Ütlesin emale ja isale, et ma tahaks lihtsalt kodus olla. See ei tähendanud, et tahan Eestisse mängima tulla, aga vaimselt olin päris läbi. Ma arvan, et see oli kõige keerulisem aeg. Olin Tabasalus ja mängisin palju aias jalkatennist. Enesekindlus oli juba mõnda aega maas olnud ja ega see kolimine, enda uues kohas tõendamine ning paberimajandus ka ei tõmmanud.
Mul tekkis mitu Balkani varianti, aga sinna ei tahtnud sel hetkel üldse. Seega läksin kodu lähedale Lahtisse. Kuus kuud elasin Lahtis, kuus kuud Helsingis. Tiimikaaslase Ville Salmikiviga võtsime omale mõnusad jalgrattad, need parkisime rongijaama, sõitsime Lahtisse. Rongis sõime kaasa tehtud putru. Lahtis oli tegelikult lahe – fännidega sain hästi läbi, veidi tuli väravaid ka, aga kõrgete kohtade nimel oli raske võidelda.
Suwon (Lõuna-Korea), 2019
Kui agent helistas Lõuna-Koreast, olin täiesti hämmingus. Äsja ei tahtnud kodust kaugele minnagi, aga siis äkki tekkis huvi karjääri kõige kaugemast kohast. Kümme ööd ei saanud magada, sest lihtsalt mõtlesin ja praadisin, kas peaks pakkumise vastu võtma.
Lõpuks andsin rohelise tule. Lendasin kohale ja see maailm on seal nii suur! Souli lennujaam, kõigil on mask ees, absoluutselt ei tea, mis ees ootab… Lennujaamast otse haiglasse, kus tehti tervisekontroll. Mitte keegi ei naerata, kõigil on mask ees. Esimesed kuu aega olin hotellis poolpisarates ja mõtlesin, kus ma olen.
Peagi hakkas seal väga meeldima. Täiesti teistmoodi kultuur. Väga korralik liiga, väga hull distsipliin, hoopis teistsugune jalka. Treener rääkis null inglise keelt, ainult tõlgi teel suhtlesime. Kui tiimikaaslastega kohvil käisime, siis rääkisime Google’i tõlke abil. Saime kõik räägitud.
Go Ahead Eagles (Holland), 2020
Hiinast tuli karjääri parim pakkumine, aga siis hakkasid saabuma uudised, et Wuhanis vohab mingi eluohtlik viirus. Ei tundunud mõistlik minna, aga klubi oli ikkagi vaja. Siis tekkis Harri (Harri Ojamaa – toim.) kaudu huvi Go Ahead Eaglesist.
Hullud keskkonnamuutused: Lahtist Lõuna-Koreasse ja sealt Hollandi väikelinna pereklubisse. Siis tuli koroonaviirus ja neli kuud olin seal niisama üksi. Kuuled, et välisminister kutsub kõiki Eestisse, aga minna ei saa. Treenisin üksinda end elu parimasse vormi. Käisin palju jooksmas koos tiimikaaslase Sam Beukemaga, kes sel suvel liikus Napolisse. Tegin kodus joogat ja jõuharjutusi, pesin päevas 20 korda käsi…
Muangthong United (Tai), 2022–2023
Olin Mehhikos reisil ja siis tuli kõne ühelt agendilt, et Taist on tõsine huvi. 24. detsembril olin jõululauas, kui helistati, et nüüd on vaja leping alla kirjutada. Tegin ära ja lendasin 1. jaanuaril sinna. Kui olin maandunud, tehti kohe koroonatestid, väljas oli umbes 100 kraadi. Kaks nädalat istusin hotellitoas karantiinis, aga seal oli jooksulint ja ratas. Iga päev pidin saatma staff’ile treeningute andmed. Pool tundi päevas sai vähemalt katusel basseinis ujuda.
Väravaid tuli palju ja hakkasin fännidele meeldima. Väga keeruline koht, kus lüüa, sest kogu see elu ja kliima on karm. Välismängijate tase on ka väga kõrge, sest kohti on vähe ja konkurents on meeletu. Sealsed fännid on üliarmsad ja siirad. Šotimaal ollakse pärast kaotust kurjad, aga Tais tullakse alati kingitustega ja öeldakse "pea püsti, järgmine kord võidame!".
Lee Man (Hongkong), 2023–2025
Kui agent rääkis Hongkongist, siis ma ei teadnud asjast suurt midagi peale selle, et seal on klubi nimega Kitchee. Aga kui asjaks läks, siis lendasin juba nagu vana rahu ise kohale, sest seda Aasia-kogemust oli ka juba parajalt. Pöörane hooaeg – tulime ühegi kaotuseta meistriks, olin suurim väravakütt… See oli ikka mega kogemus.
Eks ma olen ikka päris palju mõelnud, milline Aasia riik oli kõige parem koht minu karjääris. Aga võimalik, et pean just Hongkongi esikohale panema. Kogu see kultuur on seal super!
Jalgpalli sees olijad räägivad ausalt oma teekonnast – platsil ja sellest väljaspool!

Märten Pajunurm karjääri lõpust: tõmbas silma ikkagi märjaks
Soccernet.ee taskuhääling "Pikk ette (ja ise järele)" nii helis kui ka pildis!

Loe Soccernet.ee kokkuvõtteid Premium liiga hooajast 2025!

Loe Soccernet.ee värskemaid eksklusiivlugusid:

Soccernet.ee pikemad intervjuud, reportaažid, persoonilood, arvamused ...

Raul Ojassaar | Poisteröövel jalgpall

Siim Pulst | Aasta ämbri tagamaad. VAR-i tuuleveski purustas meie armsad illusioonid

Soccernet.ee selle nädala otseülekanded: