Eesti koondise peatreener Jürgen Henn peab iga koondiseakna eel tegema raskeid, vahel isegi karme valikuid: kõik mängijad korraga koondisesse ju mahtuda ei saa. Millistel alustel ja kaalutlustel käib Eesti A-koondisesse mängijate valimine?

Kui vaadata ainult hetkevormi numbrite pealt, oleks koondise koosseis ilmselt mõnevõrra teistsugune. Premium liiga ametlikus resultatiivsustabelis, kus on kokku liidetud väravad ja väravasöödud, on Eesti mängijatest esikohal koondislane Rauno Sappinen (12+3). Kolm järgmist meest - Nikita Ivanov (6+9), Markus Poom (9+5) ja Mark Maksimkin (6+8) - aga koondisesse ei kuulu. Poom jääb kõrvale vigastuse tõttu, Ivanov ja Maksimkin ei olegi kunagi A-koondise kutset pälvinud. Küll on koondises näiteks Paide Linnameeskonna poolkaitsja Martin Miller (5+6), Harju JK Laagri ründaja Karel Eerme (12+0) ja FCI Levadia keskväljamees Mihkel Ainsalu (2+0).

Mõistagi on tegu täiesti banaalse näitega, eriti kuna mängijate kvaliteeti - saati veel eri positsioonil tegutsevate! - ei saa mõõta ainult väravate ja väravasöötude kaudu. Samas ei ole mõni koondisesse kuuluv mängija olnud viimase kuu-kahe jooksul nii heas hoos kui näiteks mõni tema liigasisene konkurent. Kui palju mängib koondisesse mängijate valimisel rolli hetkevorm, kui palju varasemad teened?

"Sõnadesse on seda raske panna, aga tihtipeale ei pruugi see, mida mängija teeb klubis, peegeldada seda, mida ta teeb koondises, kuna mängime pisut erinevalt," alustas Henn teema lahkamist. "Seetõttu ei pruugi ka natuke kehvem hetkevorm koondisesse üldse kanduda - siin on keskkonnavahetus, vaheldus ja mängija saab teistsuguse värskuse. Ma ei saa ju näiteks keskväljal koondisesse kutsuda ainult neid mängijaid, kes väravaid löövad! Muidugi vaatan tagasi ka sellele, mida mängija tegi eelmises koondiselaagris. See ei tähenda aga loomulikult seda, et ma ei vaataks üldse, kuidas igal mehel koduklubis läheb või mis vormis ta parasjagu on."

Koondise treener tõi näiteks Paide vasakkaitsja Joseph Saliste. "Tema puhul on meil hea näide olemas - eelmine kord ei tulnud ta ka ehk kõige parema seisu pealt, aga koondises mängis ta väga-väga hästi, nii et ma pean usaldama mängijat ja seda, mida nad on varasemalt teinud."

Lisaks sellele tuleb jälgida ka seda, et koondises saaks kokku toimiv ja mitmekülgne kooslus, mitte lihtsalt 23-24 indiviidi. "Koosseisuvalikul peame väga erinevate tahkude alt hindama ja analüüsima, kuidas mängija meeskonda sobitub. Näiteks jälgime seda, milline on teatud liinides vanuseline struktuur, kuidas erinevad persoonid sobituvad ja nii edasi. Me ei saa kahjuks hetkevormi pealt kümmet mängijat iga aken välja vahetada, siis meil ei oleks toimivat meeskonda ja stabiilsust. See ongi mulle üks suurimaid katsumusi, kuidas hoida toimivat asja, aga samas kaasata neid, kes seda väärivad. Siin lähevadki jalgpallis arvamused ilmselt lahku, sest igaühel on sellest oma nägemus," mõtiskles Henn. "Meie põhimõtted on selged: mänguminutid, füüsiline vorm, positsiooniline vajadus ja sobivus meeskonda. Samuti arvestame kogemust, noorte kaasamist ja seda, milliseid mängijaid konkreetsete vastaste vastu vaja võib minna."

Mõnedest mängijatest ka individuaalselt. Bogdan Vaštšuk on Euroopas tagasi ja sealjuures Sloveenia kõrgliigas. Kas oled temaga juba ühenduses olnud?
Veel ei ole, aga kindlasti plaanin. Olen hoidnud silma peal just sellel, kuidas tal seal mänguliselt minema hakkab. Nagu olen varemgi öelnud, siis on iga mängija meie jaoks väga väärtuslik ja tunneksin end väga halvasti, kui keegi lihtsalt kahe silma vahele jääks. Arutame alati kõik mängijad läbi ja keegi tähelepanuta ei jää.

Aleksandr Šapovalov on nüüd jupp maad olnud Kreeka esiliigas ning seal ka omajagu väravaid löönud.
Arutasime ka tema asjad läbi. Ta on praegu natuke radari alt väljas, kuna nende liiga alles algab - neil on praegu olnud ainult üks karikamäng. Kuna mängupaus on seetõttu olnud pikk, ei ole ta saanud veel võimalust end praegu pildile mängida.

Premium liigas on samuti ports mängijaid, kes on suvel hästi mänginud. Alustame näiteks Nõmme Kalju meestest - Mattias Männilaan, Rommi Siht, Kristjan Kask. Kes kolmest koondisele kõige lähemal on?
Kõik kolm meest arutasime läbi. Kuna keskväljale on konkurents praegu väga tihe, siis on sinna mõistagi keeruline pääseda. Arutasime ka noortekoondise treeneriga ja nägime, et kuna praegu tuleb U21 koondisel kaks väga tugevat mängu (kodused EM-valikmängud Šveitsi ja Islandiga - R.O.), siis on Rommi puhul parem praegu kasutada seda võimalust, et ta nendes tugevates mängudes kindlasti mängiks. Aga meil on ka omad plaanid peas olemas, kes keda teiseks mänguks asendab, kui näiteks A-koondises keegi vigastada saab. Kuna U21 koondis mängib kodus, siis on nad meile lähedal. Kõik on läbimõeldud.

Aga nagu ütlesin, siis konkurents keskväljale on väga tihe ja Eesti liigas mängides ei olegi siia tänasel päeval eriti lihtne pääseda.

Kui jutt juba noortekoondiste peale läks, siis osad inimesed ootasid Pärnu Vapruse pöörase augusti järel koondisesse isegi 16-aastast Marten-Chris Paalbergi, kes on sel hooajal löönud Premium liigas 15 mänguga 8 väravat. Lõpuks kutsuti ta mitte U21, vaid U19 koondisesse. Kas mõte teda A-koondisse kutsuda käis ka laualt läbi?
Ta on väga huvitav mängija, aga praegu on tal oluline saada palju minuteid U19/U21 koondises, aga ta on kindlasti tulevikus A-koondise kandidaat, kui oma arengut samamoodi jätkab.

Kahest hetkel tiitli peale mängivast klubist. Levadiast on kuus mängijat, Florast vaid üks. Kui kaugel Tristan Toomas Teeväli ja Daniil Kuraksin on? Või Mark Oliver Roosnupp?
Kuraksiniga olen rääkinud ja ta teab, mida peab tegema. Kui ründavate mängijate peale mõelda, siis ootame neilt lõpuks ikkagi väravaid ja väravasööte. Nüüd tundub, et ta kahes viimases mängus on natuke ärganud. Kui ta seda hoogu hoiab, siis püsib ta kindlasti vaateväljas.

Martin Vetkal on Hollandi esiliigas mängima hakanud, aga septembris ta A-koondisesse ei pääsenud ja ta oli pika pausi järel hoopis U21 koondise nimekirjas. Miks nii? Kas rolli mängis ka see, et ta ei ole tükk aega koondise juures olnud?
Jah, tal oli väga-väga pikk mängupaus. Suhtlesin temaga, ta sai kõigest hästi aru ja oli sama meelt. Kui oled pikalt eemal olnud, siis A-koondisesse tagasi pääsemise tee võib vahel olla natuke pikem. Kuna U21 saab septembris mängida tugevaid rahvusvahelisi mänge, siis tegime tema osas sellise otsuse. Aga kuna ta sai paraku vigastada, siis praegu ta sinna ilmselt ei lähe.

Georgi Tunjov on viimasel ajal mänginud meie jaoks justkui natuke nurga taga Itaalia tugevuselt kolmandal tasandil, aga tegelikult on sealne tase ju üsna tugev. Kui lähedal või kaugel tema koondisest on? Keskväljal on konkurents muidugi ka kõva.
Konkurents on kõva! Mida me eelkõige ootame, on see, et mängijatel, kes koondisesse tulevad, oleksid mänguminutid all. Koondise eest mängimine eeldab tänasel päeval head füüsilist valmisolekut, see on väga oluline kriteerium. Tema puhul on olnud pikka aega mänguminutite küsimus. Käisin teda mõni aeg tagasi seal ka vaatamas - sealne liiga on kvaliteedi ja tempo mõttes korralik ja selle taha kindlasti midagi ei jää, et ta meie jaoks ehk natuke võõral või tundmatul tasandil mängib.

Eile hilisõhtul teatas Tunjovi senine koduklubi Pescara, et on kahepoolsel kokkuleppel mängija lepingu lõpetanud, mis teeb Tunjovist vabaagendi.

Eesti koondise eelseisvate kohtumiste ja mängijate valiku üle arutleti ka Soccernet.ee taskuhäälingu "Pikk ette (ja ise järele)" värskes episoodis (alates 17:23):