Reede õhtul astub Eesti meeste koondis Bergamos MM-valikmängu raames vastu neljakordsele maailmameistrile Itaaliale. Koondise legendid Tarmo Kink ja Martin Reim meenutasid Soccernet.ee-le, kuidas oli omal ajal Itaalia vastu nende pinnal mängida.

Sinisärgid pole ajaloo jooksul Itaaliat kordagi võitnud, kuigi katsetusi on olnud seitse, neist neli võõrsil. Kahtlemata on Eesti vutisõprade mällu jäänud selle vastasseisu osas 2010. aasta septembrikuine kodumäng, kui Sergei Zenjov viis võõrustajad 31. minutil juhtima. Siiski võeti vastu napp 1:2 kaotus, sest legendaarsed Antonio Cassano ja Leonardo Bonucci skoorisid vastavalt 60. ja 63. minutil.

Järgmise aasta juunis sõideti omakorda Itaaliasse. Mängiti 180 000 elanikuga linnas Modenas, mille staadion mahutab 20 000 pealtvaatajat. Peaaegu kõik istekohad olid tol õhtul ka täidetud. Kuiva 0:3 skooriga lõppenud matšis algkoosseisus startinud Tarmo Kink meenutas, et see mäng kaotati juba tunnelis.

"See oli Cartoon Network," naeris Kink, kelle sõnul tehti väljakul eestlastega, mida heaks arvati. "Pigem olid meil Isostari vööd peal, jooksujalatsid jalas ja tegime aega parajaks."

Ta lisas: "Ma ei mäleta, mis moment see oli, aga üks oli enne mängu, kus tundsin, et täna läheb pahasti. Nende üleüldine vibe oli tol hetkel vägev. Oli raske, nad mängisid head jalgpalli. See oli fantastiline Itaalia koondis, kes mängis hiljem ka EM-i finaalis."

"Meil polnud palju võimalusi. Mäletan, et korra proovisin [Gianluigi] Buffoni ehmatada, aga jah," lõõpis Kink. "Pidin [Andrea] Pirloga mees-meest mängima. Ühe korra mõtlesin teda karistada, aga paar sekundit hiljem olin ise pikali. Nagu vastu müüri oleks jooksnud."

82 korda Eesti koondist esindanud ründaja sõnul ei tekitanud Modena publik hirmutavat atmosfääri. "Seal võeti Taijo [Teniste] selga, keerati temaga ümber ja löödi taha nurka. Seepeale rahvas juba nautis. Vastastel oli iga rünnak ohtlik. Seisu mõttes ujusime välja, sest 0:3 ei ole kõige hullem," leidis Kink.

Endine poolkaitsja Martin Reim astus itaallastele võõrsil vastu kaks korda — 1993. aastal Triestes, kus seis jäi Eesti vaates 0:2, ja 1995. aastal Salernos, kus külalised alistusid 1:4. "Mäletan, et see 1993. aasta mäng oli Eesti koondise jaoks esimene kohtumine ehtsal jalgpallistaadionil, kus tribüünid olid kohe väljaku kõrval. See oli meile uus kogemus, vaatasime seda kõike suurte silmadega," lausus Reim.

"Lisaks oli see esimene mäng suure riigi vastu. Ennustused olid peamiselt ikka kümnekad, sest meil nappis kogemusi. Tähtis oli hästi esineda. Mänguplaan mul päris täpselt ei meenu. Saime mõned korrad üle poole, aga peamiselt tegelesime 90 minutit kaitsmisega," kostis Reim, kes jagas muu hulgas muruplatsi Roberto Baggio ja Franco Baresiga.

Ta lisas: "Kui mälu ei peta, siis teine värav tuli alles 86. minutil. 0:1 peal ei tea kunagi, äkki koperdad selle palli vastasele kuidagi sisse."

Kaks aastat hiljem aset leidnud madin jäi Reimile eredalt meelde kahel põhjusel — ta lõi seal suure Itaalia vastu värava ning enne mängu viibis ta haiglas. "Toona oli koondis Küprosel laagris. See oli see aeg, kui koondise ja Flora vahele sai enam vähem tõmmata võrdusmärgi. Läksime nädal aega varem Itaaliasse kohale ja pidasime Serie C klubi vastu treeningmängu, mis lõppes minu jaoks õnnetult. Mul löödi õhuvõitluses põsesarnaluu pooleks — see põsesarn liikus mul silma ette," rääkis Reim, kelle osalemine Itaalia-mängus oli koheselt kahtluse all.

"Olin kaks-kolm päeva haiglas. Tehti operatsioon, plaadid pandi sisse, mis on mul tänaseni. Tänapäeval poleks mind keegi mängu pannud, aga raudmehest treener Roman Ubakivi tegi julge otsuse ja saatis mind viimaseks 20 minutiks lahingusse. Neli minutit pärast saabumist tuli see õnnelik trahvilöök," tuletas meelde Reim, kelle väravat nägid teiste seas nii Paolo Maldini, Alessandro Del Piero kui Gianfranco Zola.

Võõrsilmäng Itaalia vastu 1995. aastal (Reimi värav alates 08.29):

Millised soovitused annaksid Kink ja Reim tänastele koondislastele Itaalia vastu võõrsile kaasa? "Kõik algab distsipliinist ja töötahtest. Samuti tuleb uskuda ja olla enesekindel — seda oma positsioonil, kõikides duellides ja palliga olles ei tohiks karta eksimist. Selge see, et me palliga väga palju ei mängi, aga kui momendid tulevad, siis peame olema julged," vastas Kink, kelle hinnangul ei tohiks kaevikusse varjuda, vaid suurele vastasele tuleks vastu hakata.

Kingi jutule sekundeerinud Reim lisas, et mängijad peavad olema vaimselt tugevad, sest mänguliselt on Itaaliast väga raske üle olla. "Peame olema rind kummis ja lähme. Ei tohi vastases tekitada tunnet, et nad sõidavad meist üle. Eeldame, et Itaalia kontrollib mängu, mistõttu on kaitsmine ülioluline. Kui lähme suure hurraaga ja oleme 10. või 15. minutil 0:1 või 0:2 taga, siis on väga keeruline. Meie eelis on alati see, et mida pikemalt on seis tasa, seda hakkab võimalusi tekkima. Nii palju meil oskusi on, et võimalusi tekitada," usub Reim.

"Mängida Itaaliaga võõrsil on palju lihtsam kui kodus näiteks Moldovaga, kus oodatakse punkte. Itaalias on selles mängust vaid võita," selgitas Reim. "Hea esituse korral on võimalik tasavägine mäng teha või isegi punkt röövida."

Meeste koondise tegemistest räägiti ka hiljutises "Pikk ette (ja ise järele)" saates:

***

Itaalia ja Eesti MM-valikmängu avavile kõlab Bergamos asuval Gewiss staadionil reede õhtul Eesti aja järgi kell 21.45. Soccernet.ee on Itaalias kohal ja vahendab asjade käiku sündmuste keerisest.

Eesti meeste koondise koosseis mänguks Itaaliaga:

Väravavahid
Karl Jakob Hein (13.04.2002) – Bremeni Werder (GER) 39/0
Matvei Igonen (02.10.1996) – Degerfors IF (SWE) 17/0
Karl Andre Vallner (28.02.1998) – Tallinna FCI Levadia 4/0

Kaitsjad
Joonas Tamm (02.02.1992) – Sepsi OSK (ROU) 65/4
Maksim Paskotši (19.01.2003) – KAA Gent (BEL) 37/1
Märten Kuusk (05.04.1996) – GKS Katowice (POL) 37/0
Rasmus Peetson (03.05.1995) – Tallinna FCI Levadia 21/2
Michael Schjönning-Larsen (02.02.2001) – Tallinna FCI Levadia 12/0
Joseph Saliste (10.04.1995) – Paide Linnameeskond 7/0
Edgar Tur (28.12.1996) – Tallinna FCI Levadia – 6/1
Tanel Tammik (14.06.2002) – Tallinna FCI Levadia 0/0

Poolkaitsjad
Mattias Käit (29.06.1998) - FC Thun (SUI) 60/10
Vlasi Sinjavski (27.11.1996) – Bohemians 1905 (CZE) 43/1
Martin Miller (25.09.1997) – Paide Linnameeskond 39/2
Mihkel Ainsalu (08.03.1996) – Tallinna FCI Levadia 23/0
Rocco Robert Shein (14.07.2003) – Fredrikstad FK (NOR) 18/1
Markus Soomets (02.03.2000) – IK Start (NOR) 17/0
Kevor Palumets (21.11.2002) – Podbrezova Železiarne (SVK) 12/1
Ioan Yakovlev (19.01.1998) – Panionios (GRE) 9/1
Patrik Kristal (12.11.2007) – FC Köln (GER) 5/0

Ründajad
Henri Anier (17.12.1990) – Paide Linnameeskond 102/23
Rauno Sappinen (23.01.1996) – Tallinna FC Flora 57/13
Robi Saarma (20.05.2001) – FK Pardubice (CZE) 8/0
Karel Eerme (22.04.2004) – Harju JK Laagri 0/0

Peatreener: Jürgen Henn