Kasper Elissaar | Šveitsi süsteem Eesti jalgpalli eeskujuna. Äkki võtta šnitti rohkemgi? (17)

Kas meil oleks veelgi rohkem võimalik šveitslastelt õppida? Foto: Brit Maria Tael

Eesti jalgpall on omale aastaid seadnud eeskujuks Kesk-Euroopat. Saksa kultuuriruumi kuuluvat vutti ja Šveitsi liigasüsteemi. Äkki tuleks veelgi enam teha nii, nagu tehakse seal?

Alanud Premium liiga hooajal on mullune autsaider Pärnu Vaprus võtnud võõrsilt punkti tiitlit jahtivalt Tallinna Levadialt. Teist järjestikust kõrgliiga hooaega alustanud Tallinna Kalev teinud viigi ambitsioonika Nõmme Kaljuga. Uustulnuk Harju saanud silma pähe madinast mulluse komeedi Kuressaarega. Aga need ei ole hetkel peamised jututeemad.

Viimased 10 päeva on koduse jalgpalli kontekstis enim räägitud lumest, talvest ja kalendrist. Põhjusel, et praeguseks kavandatud 15 matšist on peetud viis – neist kaks lumesajus. Et talvel lund sajab, ei ole üllatus isegi tänases kliimasoojenemisega võitlevas maailmas. Kuivõrd jalgpallist on aastatega saanud aastaringne spordiala, tuleb leida lahendusi, et talvised tingimused häiriksid võimalikult vähe.

Võib ju küll väita, et Eesti Jalgpalli Liidu statistika kohaselt on lume ja miinuskraadidega alates 2015. aastast peetud Premium liigas 2,31% mängudest, ent see ei peegelda asja täielikku olemust. Kõnealune statistika ei arvesta matšide edasilükkamisi, koduväljakute vahetamisi ja olukorda, kus mõni klubi peabki sobiva staadioni puudumise tõttu esimesed voorud võõrsil pidama.

Lumi mõjutab jalgpalli kõikjal maailmas. Läti kõrgliiga alustas möödunud nädalavahetusel tihedas lumesajus. Leedu kõrgliigas on enamik esimese kahe vooru matšidest peetud sisehallides. Tšehhi kõrgliigas lükati nädalavahetusel edasi Vlasi Sinjavski koduklubi Slovacko matš, sest maha sadas 15-sentimeetrine valge vaip. Isegi Hispaania kõrgliigas on viimastel aastatel lumi mängude toimumist seganud.

Eestis on probleem eelkõige psühholoogilist laadi. Trotsi tekitab tõik, et just jalgpallihooaja alates naaseb talv. Hetk, mil põnevus peaks olema haripunktis, inimeste hinges elevus, on õues külm ja vastik. Kui asi, mis peaks algama, ei alga ja matše lükatakse muudkui edasi – see on muidugi ainuõige, et kui ilm ikka ei luba, siis ei olegi vaja hambad ristis punnitada –, kannatab asja tõsiseltvõetavus ja maine. "Miks nad siis planeerivad neid mänge üldse talve?" on küsimus, mida on mult päritud viimastel nädalatel korduvalt.

Premium liiga hooaeg algaks ja lõppeks igasuguste lumejuttudeta, kui Eestis mängitaks kevad-sügis süsteemi asemel nii-öelda sügis-kevad formaadis. Nagu tehakse enamikes maailma riikides. Viimane ei pea seejuures tähendama suvist pausi.

Šveitsi eeskuju

10-klubiline ja 36-vooruline liiga on asjad, mida on Eesti jalgpallijuhid korduvalt õigustanud Šveitsi näitega. Selle osas on vähe vaielda, et 10 klubi on tänasel päeval siinse kõrgliiga lagi. Tulevikus loodetavasti mitte, aga pelk mängijate hulk ja valik seab hetkel sellised raamid.

Eesti koondise šveitslasest peatreener Thomas Häberli soovib, et koondislased saaksid igal juhul enne märtsikuist kogunemist võistluspraktikat. Foto: Katariina Peetson

Konkreetsema võistlussüsteemi osas sundis koroonapandeemia 2020. ja 2021. aastal katsetama formaadimuutuse ja viimaseks ringiks liiga poolitamisega. Mängijatele, treeneritele ja fännidele see meeldis. Andis vürtsi juurde ning koormus veidi kahanes. Näiteks 2020. aastal läks hooaeg ju tõsisemalt käima alles 19. mail, ent 6. detsembriks tõmmati joon alla. Tänavu alustasime 3. märtsil ja lõpetame 2. detsembril.

Euroopaga tempos püsimiseks on pikk vutihooaeg vältimatu. Koondised peavad võistlusmänge juba märtsis, klubide eurohooajad käivad poolde detsembrisse. Kui tahta areneda, on vaja vutti mängida sisuliselt 11 kuud aastas. Küsimus on vaid selles, kuhu asetada rõhud: milline on ettevalmistuse ja liiga osakaal.

Šveitsi tänavune kõrgliiga hooaeg algas 16. juulil ja lõpeb 29. mail. Talvel kaks kuud ja üks nädal pausi. Sloveenias alustati 15. juulil ja lõpetatakse 20. mail. Talvine paus oli sama pikk kui šveitslastel. Mõlemad mängivad 10-klubilist ja 36-voorulist hooaega.

Miks ei võiks Eesti sama teha? Alustame juulis ilusate ilmadega, lõpetame mais ilusate ilmadega. Keset krõbedaimat talveperioodi detsembri keskelt veebruari lõpuni on paus. Mängijad käivad jõulude ajal puhkusel akusid laadimas ja siis jätkub töö teiseks hooaja pooleks ettevalmistamisega.

Külmaga peetavad mängud ei kaoks kuskile ning kindlasti tuleks mingeid mänge edasi lükata nagu kasvõi praegu Tšehhis tuli, aga liiga algus ja lõpp, mis määravad peamise emotsiooni nii mängijatel väljakul kui fännidel tribüünil, oleks positiivne.

Sügis-kevad formaadile üleminek ei peaks tähendama suurt suvist pausi ja meeletut puhkust keset suve. Meie jalgpall võiks toimida täpselt samade loogikate ja rütmiga nagu praegu, lihtsalt fookusmomentidel oleks ilm soosiv. Juunis on kaks nädalat koondist ja mängijad saaksid jaanipäevalgi paar vaba päeva nagu praegu, aga siis käiks töö edasi.

Välismaal mängivad koondislased on aastast aastasse juunikuise koondisekogunemise järel ajakirjanikele tõdenud, et nädalake saavad kodus olla ja siis lähevad klubide juurde tagasi, et alustada juba uue hooaja ettevalmistust. Vahet pole, kas nad on mänginud Inglismaal, Poolas või Ungaris.

Plussid-miinused

Alates möödunud nädalast, kui mõtteharjutuse korras teema arutelu tekitamise mõttes taskuhäälingu "Pikk ette (ja ise järele)" eetris välja käisin, olen kuulnud kaht suuremat etteheidet. Esiteks: paus keset hooaega on liiga pikk. Ma ei näe, miks see peaks meid siin Eestis segama, kui Šveitsis, Sloveenias, Tšehhis, Taanis või veel mitmel pool mujal ei lasta end sellest häirida.

Teiseks: kahe hooaja vaheline aeg on liiga lühike ja meeskonnad ei jõua end korralikult komplekteerida. Et mitte jälle tuua sama põhjendust eelmise väitega, siis võib-olla ongi meie vuti järjepidevuse viga see, et meil vahetuvad klubides mängijad hooaegade vahel kümnete kaupa? Äkki ei peaks igal hooajal jälle uut satsi ehitama, vaid tegema kolm kuni viis, mitte 10-15 muudatust? Pealegi üleminekuaken ei pea sulguma hooaja algusega. See võib vabalt olla avatud terve juulikuu.

Mõni kindlasti tahaks öelda, et Eesti klubid kaotaksid suvistes eurosarjade eelringides oma eelise, kui võistlema mindaks puhkuse pealt. Siin toonitan üle: päris suur puhkus on ikkagi talvel. Suvel hoitakse end toonuses, lihtsalt saadakse väike mentaalne restart.

Mis oleks taolise hooaja plussid? Lahti saaks näiteks sellest iga hooaja alguse ja lõpu kehva ilma jutust. Jääks ainult hooaja keskel kehva ilma jutt, ent selle mastaap oleks kordades väiksem. Olles jalgpalliharrastajana ise tänavu jaanuaris ja veebruaris õues treeninud, siis väljakud läksid käest ära alles märtsis.

Veelgi olulisem pluss oleks aga see, et Eesti tegutseks samas rütmis suurema osa muu maailma jalgpalliga. Mitmel talvel on siinsed jalgpalliagendid rääkinud, kuidas hea hooaja teinud Eesti vutimeest on keeruline piiri taha viia, sest talvel ei komplekteerita võistkondi. Sügis-kevad formaadis mängivates liigades tehakse peamiselt hädakäike: lapitakse vigastada saanud mängijatest tekkinud tühjasid kohti või täiendatakse meeleheites päästa kehvasti läinud hooaja algus.

Viimasel puhul pole ebatavaline, et päästeoperatsioon siiski ei õnnestu, treener vahetub ja siis teame kõik, mis sellest Eesti mängijast saab. Usun, et muu Euroopaga samas taktis hingamine võiks mõjuda soosivalt eestlaste piiri taha siirdumisele, sest värbamisloogikad ühtiksid paremini.

Samuti kaotaksime ära ühe suure ebaloogilisuse. Praegu mängitakse Eestis liigat kevad-sügis, aga karikasarja sügis-kevad formaadis. Sarnastel alustel toimiv jalgpallisüsteem on ju ainult hea.

Kokkuvõtteks

Ma ei ürita väita, et sügis-kevad formaat päästaks Eesti jalgpalli või see kaotaks meie mured. Eesmärk on eelkõige tekitada diskussiooni ja panna mõtlema. Tänavune vutiaasta on käivitunud läbi raskuste ning rahulolematuid osapooli on rohkem kui neid, kes rahul.

Jaanuaris Eesti A-koondises debüteerinud ründaja Sten Reinkort Premium liiga avavoorus läbi lume tuhisemas. Foto: Katariina Peetson / jalgpall.ee

Nii nagu maailm, muutub ajas ka jalgpall. Näiteks 90ndatel mängiti ju Eestiski sügis-kevad formaadis. 1998. aastal nähti vajadust muutusteks ja mindi üle praegusele süsteemile. Ei ole vaja kahelda, et nii sportlased, treenerid, fännid kui ka EJL soovivad Eesti jalgpalli arengut. Et asjad läheks kogu aeg paremaks. Ja selle hüvanguks on tehtud plaane ja püütud arvestada kõikvõimalike teguritega. Jalgpall on täna maailma kõige konkurentsitihedam spordiala, mida harrastatakse aastaringi. See on reaalsus, milles tuleb toimetada.

Ent ükski kunagine hea idee ja toimiv süsteem ei pea ajale lõpmatuseni vastu. Jaapanis on viimastel aastatel olnud sama diskussioon: veebruaris algavat hooaega on tahetud üha hiljem ja hiljem käima lükata, aga seda pole tehtud. Nüüd arutavad nad sügis-kevad formaadile üleminekut, et käia Euroopa tippjalgpalliga sama jalga. Ja nad asuvad Aasias!

Jalgpalli mängimist alustati vahetusmeesteta ja pikalt sai teha kolm vangerdust. Uus normaalsus on viis. Kunagi polnud suluseisu, aga nüüd on isegi Eestis videokohtunikud, kes tuvastavad tagantjärgi kohtuniku poolt märkamatajäämised või valed tõlgendused.

Ja isegi see Šveits, kes on aastaid mänginud 10 klubiga 36-voorulist liigat, laiendab uuest hooajast oma meistrisarja 12-klubiliseks. Oludega kohanemine on ellujäämise vaatevinklist olulisem kui kunagi varem.

SEOTUD LOOD
Kommentaarid

-RoMaRiO-   •  
(90.190.164.***)
Sellist arvamuslugu on meeldiv lugeda.
Svenpoiss   •  
(91.129.96.***)
Hea artikkel ja pean tõdema, et see formaat meeldiks mulle ka.
kesa   •  
(82.131.95.***)
Austria Bundesliga oli sarnaselt Šveitsiga meil aastaid üks argumente 10 klubi ja 36 vooruliseks hooajaks. Paraku läksid nad 2018/19 üle 12 klubi, poolitamise ja 32 voorulisele süsteemile. Sarnase tembu teeb teatavasti ka Šveits. Kusjuures Austria liigahooaja talvepausi on3 kuud, sarnaselt Eesti liigahooaegade vahepausiga. Detsembrisse hooaega pikendades me Eestis sisuliselt mängimegi sügis-kevad hooaega , ainult medaleid jagame teises rütmis.
käbi   •  
(91.129.111.***)
Kui koondis päriselt oleks pohlakule tähtis, siis me oleks sellises systeemis. Mängijad saaks palju paremini välja.
Karvik   •  
(87.119.178.***)
Aitäh Kasper
Mõni laidaks kohe sind kuulamata maha, aga aitäh
atleticomadrid   •  
(213.168.14.***)
Kui detsembrisse ja märtsi algusse broneerida veel karikamängud oleks asjal väga kena jume. Juulis alustav liiga sobiks suurepäraselt ka publikule.
Mõtiskleja   •  
(87.119.178.***)
Minule ka sügis-kevad kalender väga meeldiks.
vigastus   •  
(87.119.186.***)
nõus. pluss tiimide preseason oleks tunduvalt lõbusam ja võrdsem. ei peaks halle jagama jne.
Arsenal ja Kalev   •  
(46.131.37.***)
Jah.
Nüüd oleks vaja, et EJL jagaks tollase muutuse põhjuseid 98a ning tänaseid järeldusi, analüüse ning algataks sisulise dialoogi asjaosalistega.
Ubin15   •  
(90.191.144.***)
Lisaks Šveitsi kõrgliigale läheb hooaeg hiljem 12 võistkonna peale ka Challenge League ehk sealne 2.tase.
Kõrgliiga klubide duublid ei saa kõrgemale tõusta 3.tasemelt ehk Promotion League'st. Seega hetkel 20 (1+2 tase) ja edaspidi 24 iseseisvat klubi.

Kui laupäeva 11.3. hommikul lumi maas oli, siis lükati ka seal mänge edasi...
delarenta   •  
(84.50.64.***)
Kahe kuulise pausi juures peaks lumega ikka mängima ju. Kuigi huvitav mõte.
ZinedineZidane   •  
(88.196.65.***)
Kahtlemata lume ja külmaga on mõttetu mängida, paljud väljakud on kuskil tuulistes kohtades, kus publikuna üldse ei kannata olla, lisaks mängijatel kordades suurem vigastuste oht esimesel kuul ja hooaja lõpus.

Flora mängijad käisid enamus koondise talvises laagris, siis reisisid ja mängisid, ei näe küll, et nüüd meie koondise tase sellepärast niipalju kannataks, kui ei alustaks nii vara hooaega.

Aga siia võiks ju juurde mõelda ja panna jõud kokku ning näiteks teha talvine Balti liiga hallis, kui pole kõrget halli täis mõõtmetes, siis ehitada kambapeale näiteks Lätti ja mängida talvel Eesti, Läti, Leedu premmi klubidega omavahel Balti talveliigat 2-3 kuud, mida oleks päris põnev jälgida kõigil ja arendaks mängijad veel rohkem.

Momendil on selline vägisi punnimine, hooajaks valmistumine käib paljudel klubidel ikka veel lumehanges ja rahval kuskil külmas vaadata mänge ei ole mõnus, jääb üle vaid soccernetist vaadata. Hokit ka suvel ei vaata, lihtsalt ei tõmba, kui samalajal saab rannas olla.
ZinedineZidane   •  
(88.196.65.***)
Kui edasi mõelda, siis Balti tavlisele liigale määraku ka minngid summad, et näiteks iga riigi 6 parimat saavad sinna ja 50 000 garanteeritud, nagu kõik tahavad euromängudele saada, siis lisaks eurokohtadele tahks kõik Balti talvisele liigale saada ja oleks veel põnevust :)

Näiteks 18 klubi, 2 mängu nädalas ja mängiks korra omavahel läbi ja lisaks toimuks finaali moodi asi.
ZinedineZidane   •  
(88.196.65.***)
Televaatajal võib ka põnevam olla, kui ikka võtame mõõtu, Lätlaste ja Leedukatega ehk tekib ka jalgpalli publikut juurde, klubi fänne, sponsoreid, sest oled pildis 3 riigis jne.
fcfloraforever   •  
(146.255.180.***)
Balti liiga taaselustamine oleks kahtlemata põnev aga esmalt oleks vaja välja mõelda, kuidas vältida seda, et liigast kujuneks taas kihlveopettuste paradiis ja fiasko nagu eelmisel korral.
Publikule atraktiivseks tehtud liiga, mida saab mängida hallis veebruar-märts perioodil oleks kindlasti tervitatav.
tonkar   •  
(188.0.48.***)
Kiidan, hea artikkel ja minu arust väärib kaalumist sügis-kevad formaat.
MRH   •  
(213.184.51.***)
Hea lugu, head mõtted.

Sisene
Enne kommentaari avaldamist tutvu Soccernet.ee kommentaaride hea tavaga.
FINAALTURNIIR!
Ennusta sõpradega EM-i ja sõida Saksamaale mängule! Soccernet.ee avas finaalturniirile pühendatud keskkonna
Kellel EM-il silma peal hoida?
EM2024
Kellel EM-il silma peal hoida? (0)
 
Kes on EM-i suurimad staarid?
EM2024
Kes on EM-i suurimad staarid? (0)
OTSEPILT
OTSEPILT: Esiliiga B punane latern võõrustab karikamängus III liiga klubi  (mäng käib!)
MITMESUGUST
INTERVJUU
Koondise värske abitreener Indermitte: eestlased oskavad jalkat mängida küll, hambad ristis kannatamine ei vii kuhugi
BALTI TURNIIRI VÕIT
F-ALAGRUPP
EM-i lävel | F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
E-ALAGRUPP
EM-i lävel | E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
TASKUHÄÄLING
Pikk ette (ja ise järele) | Eufooria või olemegi kolme päevaga päästetud?
HÄBERLI KÄEKÄIGUST
SUURTURNIIRI OOTUSES
RISTNURK
Lõbus video: homme algab EM!
SKOOR!
Lõbus video: homme algab EM! (0)
 
Itaalia fännid on EM-finaalturniiriks valmis!
TRIBÜÜNIL TOIMUB
Itaalia fännid on EM-finaalturniiriks valmis! (0)
 
Florast sirgus Euroopa meister!
JALGPALLIFAKTID
Florast sirgus Euroopa meister! (0)
Koht
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
Tallinna FCI Levadia
16
12
3
1
37:6
39
2.
Tallinna FC Flora
16
9
4
3
30:19
31
3.
Nõmme Kalju FC
14
8
4
2
29:16
28
4.
Paide Linnameeskond
16
8
1
7
21:17
25
5.
Tartu JK Tammeka
14
4
4
6
18:17
16
6.
JK Tallinna Kalev
16
4
4
8
18:29
16
7.
JK Narva Trans
14
4
3
7
18:32
15
8.
Pärnu JK Vaprus
14
3
4
7
14:23
13
9.
FC Kuressaare
14
3
4
7
18:30
13
10.
FC Nõmme United
14
2
3
9
9:23
9
SOCCERNET TV
VIIMASED PILDIGALERIID
SILM PEALE!

Vaata siit värsket videolugu!

PREMIUM LIIGA TABEL
Tallinna FCI Levadia
39
Tallinna FC Flora
31
Nõmme Kalju FC
28
Paide Linnameeskond
25
Tartu JK Tammeka
16
JK Tallinna Kalev
16
JK Narva Trans
15
Pärnu JK Vaprus
13
FC Kuressaare
13
FC Nõmme United
9
OTSEÜLEKANDED

Soccernet.ee selle nädala otseülekanded:

https://www.zone.ee/
SOCCERNETI FOORUM - FÄNNIDE KOHTUMISPAIK!

Räägi kaasa aktuaalsetel jalgpalliteemadel või muudel huvipakkuvatel teemadel! Külasta Soccernet.ee foorumit!

TEAD ROHKEM?

Aita Soccernet.ee kajastust paremaks muuta.

Saada uudisvihje uudised@soccernet.ee!