Tõehetk? Jah. Kui Eesti koondis täna õhtul Lillekülas asereid ei võida, kipub valiktsükkel väga rasvast ebaõnnestumise templit külge saama. Niisama lihtne see ongi.

Olgu, alagruppide loosimisel tõmmatigi Eesti välja viiendast ehk oma grupi madalaimast potist. Objektiivselt on kõik neli grupikaaslast meist seega justkui tugevamad. Ent kui maailma edetabeli viiendat Belgiat ning ka vastavalt 23. ja 25 kohal olevat Rootsit ja Austriat ongi eeldatavalt raske seljatada, siis 121. tabelireal asuv Aserbaidžaan on meist koguni kuus rida tagapool. Ehk lihtsamini öeldes - ülejäänud kolmikust erinevalt väga võidetav vastane.

Juunis polnud Eesti Bakuus sellest saavutusest kuigi kaugel, aga väga heale avapoolajale ja Rauno Sappineni tabamusele lisa ei tulnud ning lõpuks tuli ka 1:1 viigi üle rõõmu tunda. Vanker on pigem allamäge veerenud mitte ainult tolle mängu, vaid kogu aasta kontekstis. Lubava alguse järel oldi Austrialt punktide näppamisele lähedal, saadi suvel aserite vastu punkt tabelisse ja võideldi kodus Belgiaga südimalt kui 0:3 skoor näitab, ent kaks septembrikuist 0:5 mängu lõid häirekellad helisema.

Suisa nii kõvasti, et sõnakamad ekskoondislased küsisid otse: kas mehed ei tahagi enam võita? Eesti trumbiks olnud ühist võitlust nägi neis kahes kohtumises häirivalt vähe, eeskätt väljendus see mannetus kaitsetöös, mis varem alati Eesti trump olnud. Kui kodus saadakse 0:5 pakk, räägitakse mängu järel küll häbitundest ja enese kokkuvõtmisest, ent lastakse sellest hoolimata kolm päeva hiljem vastasel juba neli minutit pärast avavilet uuele saunale vundamendiladumist alustada, on midagi väga valesti.

Kas ja kui sügavalt peatreener ning mängijad kahe koondiseakna vahele jäänud kuu jooksul sisekaemusega tegelesid, on nende enda asi. Kui hästi-halvasti seda tehti ja kas sellest ka tolku oli, saab selgeks ühel väga lihtsal moel - Lilleküla publikule tuleb taas tõestada, et Eesti koondis tahab, oskab ja suudab võidelda. Ja muidugi ka võita.

Eesti trump ei peitu palli hoidmises

Koondisetreeneri amet on teadagi selles mõttes tänamatu, et keskeltläbi kuuel korral aastas kümne päeva kaupa mehi enda hoole alla saades tuleb töötada materjaliga, mis on sel hetkel võtta. Mis oli enne, ei maksa enam midagi. Ent praegu tuleb see äkki isegi kasuks - puhas leht ette ja läksime? Muidugi ei maksa oodata, et Thomas Häberli oktoobrikuine koondis Häberli septembrikuisest koondisest märkimisväärselt erineks. Samuti ei minda aserite vastu nüüd senisele risti vastupidist mängu mängima.

"Kõik tahavad mängida nagu Barcelona või Manchester City. Aga tuleb lähtuda sellest, milleks mängijad on võimelised. Meie tugevused peituvad mujal. Viimase kümmekonna aasta jooksul oleme palli vallanud 30-40 protsendi vahel. Pole mõtet arvata, et nüüd hakkame vastasest tulenevalt teistmoodi mängima. Aserite trumbiks on palli hoidmine, meil on teised trumbid," lausus Häberli päev enne mängu toimunud pressikonverentsil kindlameelselt.

Viimati alagrupis Belgialt mõõtu võttes ja neile kodus vaid 0:1 alla jäädes valdasid aserid tõepoolest palli 47% mänguajast ehk belglastega pea võrdselt, ka pealelööki tehti tervelt üheksa. Märtsis võõrsil Rootsilt 0:5 sauna saades püsis pall aserite valduses aga koguni 57% mängust - ja viiest väravast kolm tulid viimase tosina minutiga. Vaata kuidas tahad, Eesti jäi rootslastele ja belglastele septembris alla igas mõttes märksa selgemini ja kindlamini.

• Häberli on valmis pallivaldamise aseritele loovutama: kõik tahavad mängida nagu Barcelona või City, aga meie tugevused peituvad mujal

Häberli rõhutas päev enne mängu realistiks jäämise vajalikkust. Küsimusele, mida ta selle all silmas peab, vastas šveitslane nii: "Tahame oma mängu osas alati latti tõsta, aga septembrikuine aken näitas, et maailma 25 parema sekka kuuluvate meeskondade vastu ajasime selle võib-olla liiga kõrgele."  Samas märkis ta ka optimismi säilitamise olulisust ehk kokkuvõttes on kõik täpselt samamoodi nagu väljakul, kus kaitse- ja ründemäng tuleb tasakaalu sättida.

Mida on siis seni trennides tehtud? "Olemegi keskendunud tasakaalule. Peame võimalusel ründama, aga tegema seda meeskonnana – nagu ka kaitsetööd. Samuti oleme keskendunud standardolukordadele," loetles Häberli nagu õpikust. "Kas oleme midagi olulist muutnud? Ei."

Kes astub Metsa saabastesse?

Muudetagu midagi või mitte, aga seda kõike tuleb teha ilma koondise ühe vaieldamatu liidri, praegu kõrgeimal tasemel stabiilselt mänguaega saava Karol Metsata. Tema mängukeeld tõstatab kaks küsimust, millest ühele lahenduse leidmine on teisest lihtsam. Esiteks - kes Metsa asemel mängib? Palju realistlikke valikuid Häberlil pole, Joonas Tamme ja Maksim Paskotši kõrval võtab kolmanda mehena koha sisse kas Rasmus Peetson või Märten Kuusk. Pidevam mänguaeg koduklubis soosib Peetsonit, ent suuremat koondisekogemust omab Kuusk.

Täiendus pärastlõunal: vigastuse tõttu jääb tänasest mängust eemale ka Joonas Tamm.

"Saame igaühelt nõuda vastavalt tema võimetele, seega pole Karolit võimalik üks-ühele asendada. Kõik kolm keskkaitsjat peavad võrreldes eelmiste mängudega natuke juurde panema," resümeeris Häberli. "Vaimne tugevus on iga jalgpalluri, aga ka iga inimese puhul oluline. Ent lõppude lõpuks on tähtsad jalgpallialased oskused. Tugevat vaimu ja enesekindlust saab ehitada ainult nende peale."

Siit jõuamegi teise ja märksa keerulisema küsimuseni. See seostub ühtlasi suurima etteheitega, mida koondisele pärast eelmisi mänge tehti ehk sisemise põlemise puudumisega. Laskem sel teemal vastata koondise esiväravavahil Karl Jakob Heinal, kes ei pea tingimata oluliseks, et keegi riietusruumis vastu seina prõmmiks ja mehi üles kütaks.

• Heinal on võitmiseks lihtne valem: peame tegema jalgpalli A ja O juurde käivaid asju õigesti. Ja muidugi väravaid lööma!

"Meil on kindlasti mängijaid, kes on liidritüüpi. Nagu ikka, peame kõik olema iseenda motiveerijad – nii need, kes on väljakul kui ka väljaku kõrval. Kõigil peaks sportlik viha olema enda sees," lausus Hein. "Tulemus tuleb välja teenida, vahet ei ole, mis kaliibriga vastasvõistkond on."

Vastastel oma murekoorem ja ebameeldivad küsimused

Kui Eestis pole Häberli pead veel üleliia jõuliselt nõutud - ent pole kahtlustki, et näiteks aseritele kaotamise korral tõuseb teema päevakorda -, siis loomult tulisemad aserid läksid juba juunikuise mängu eelsel pressikonverentsil itaallasest peatreeneri Gianni De Biasiga vaidlema. Väga palju teistmoodi ei kulgenud mängueelsed jutud ka Tallinnas, kus esialgu püüdlikult inglise keeles vastanud De Biasi läks ühel hetkel üle emakeelele ja ka koondise tõlk asus tema jutule tegema sünkroontõlget, et mõtted kaotsi ei läheks.

Küsimuste läbiv mõte oli sama mis Eestilgi - miks me, pagan võtaks, väravaid ei löö? De Biasil oli sellele vastuseks hulk numbreid ja juttu arengust, aga lõngakera võib veeretada nii üht- kui ka teistpidi, lõpuks jookseb ta ikkagi laiali. Fakt on see, et kui aserid peavad oma koondise rünnakut kesiseks, on Eesti oma seda ammugi.

Pärast jaanuarikuiseid maavõistlusi on Eesti löönud kuue mänguga kaks väravat, mõlema autoriks Rauno Sappinen, kes praegu põlve ravib. Tõsi, ka vastased on olnud keerulised, ent kui veel Austria vastu oli Sappineni tabamus hea ründetöö loogiline tulem, mitte õnnelik juhus, siis mida mäng edasi, seda nürimaks on Eesti mäng jäänud. Häberli märkus, et trennis lendavad pallid väravasse küll, on väike lohutus, kui see täna õhtul peastaadionil nägemata jääb.

Oleme me siis võidusurve all? Häberli lausus pressikonverentsil sellele vastates tabavaid sõnu: "Mis on jalgpallis surve? Kõik tuleneb ootustest. Mina tahan mänge võita, see on kõige tähtsam. Teadsime juba ette, et see mäng on oluline. Kui võidad, on lihtne. Kui kaotad, oled alati surve all – vahet pole, kas juhendad Argentinat või Eestit. Septembris kaotasime, nüüd tahame seda muuta."

Kõik õige. Kuid olgu need sõnad kui tahes täpsed, nad on siiski vaid sõnad. Eesti vajab täna tulemust. Vabanduseks ei kõlba enam isegi kolmteist ja reede.

Soccernet.ee vahendab Eesti ja Aserbaidžaani vahelise EM-valikmängu sündmusi tekstipõhise LIVE-ülekandega, otsepilti näitab Viaplay.

***

13. oktoobril kell 19.00 A. Le Coq Arenal

Eesti - Aserbaidžaan
Peakohtunik: Robert Schröder
Abikohtunikud: Christian Gittelmann, Robert Wessel (kõik Saksamaa)
Neljas kohtunik: Sandi Putros (Taani)
VAR: Benjamin Brand
AVAR: Pascal Müller (mõlemad Saksamaa)

Varasemad omavahelised mängud:

17.06.2023 Aserbaidžaan - Eesti 1:1 (Sappinen)
15.11.2013 Eesti - Aserbaidžaan 2:1 (Zenjov, Lindpere)
03.07.2002 Eesti - Aserbaidžaan 0:0
06.03.1999 Aserbaidžaan - Eesti 2:2 (Viikmäe, Saviauk)
28.11.1998 Aserbaidžaan - Eesti 2:1 (Kirs)
16.05.1998 Eesti - Aserbaidžaan 0:0
05.06.1997 Eesti - Aserbaidžaan 1:0 (Kirs)
01.03.1997 Aserbaidžaan - Eesti 0:2 (Kristal, Zelinski)
16.02.1996 Aserbaidžaan - Eesti 0:0

Eesti eeldatav algkoosseis:

Coolbeti koefitsiendid:

Eesti võit - 2,40
Viik - 3,00
Aserbaidžaani võit - 3,45

Eesti koondise koosseis:

Väravavahid
Karl Jakob Hein (13.04.2002) - Arsenal FC (ENG) 24/0
Matvei Igonen (02.10.1996) – Pazardžiki Hebar 1918 (BUL) 14/0
Karl Andre Vallner (28.02.1998) – Tallinna FCI Levadia 1/0

Kaitsjad
Ken Kallaste (31.08.1988) – Tallinna FC Flora 57/0
Joonas Tamm (02.02.1992) – Plovdivi Botev (BUL) 55/4
Artur Pikk (05.03.1993) – Opole Odra (POL) 52/1
Märten Kuusk (05.04.1996) – Ujpest FC (HUN) 26/0
Maksim Paskotši (19.01.2003) – Zürichi Grasshopper (SUI) 20/0
Michael Lilander (20.06.1997) – Tallinna FC Flora 15/0
Rasmus Peetson (03.05.1995) – Tallinna FCI Levadia 9/1
Marco Lukka (04.12.1996) – Tallinna FC Flora 5/0

Poolkaitsjad ja ründajad
Konstantin Vassiljev (16.08.1984) – Tallinna FC Flora 153/26
Sergei Zenjov (20.04.1989) – Tallinna FC Flora 108/17
Henri Anier (17.12.1990) – Lee Man (HKG) 88/21
Henrik Ojamaa (20.05.1991) – Tallinna FC Flora 62/1
Mattias Käit (29.06.1998) – FC Rapid (ROU) 51/8
Erik Sorga (08.07.1999) – Sumgayit FK (AZE) 27/4
Martin Miller (25.09.1997) – Tallinna FC Flora 28/2
Vlasi Sinjavski (27.11.1996) – FC Slovacko (CZE) 28/0
Markus Poom (27.02.1999) – Shamrock Rovers FC (IRL) 18/0
Georgi Tunjov (17.04.2001) – Pescara Calcio 1936 (ITA) 12/0
Bogdan Vaštšuk (04.10.1995) – FK Voždovac (SRB) 11/0
Rocco Robert Shein (14.07.2003) – FC Dordrecht (NED) 7/0
Alex Matthias Tamm (24.07.2001) – Nõmme Kalju FC 1/0

Peatreener: Thomas Häberli
Abitreenerid: Norbert Hurt, Ervin Gashi
Väravavahtide treener: Mart Poom
Kehalise ettevalmistuse treener: Michael Müller
Videoanalüütik: Ants Jaakson
Arst: Kaspar Rõivassepp
Füsioterapeudid: Marius Unt, Helvis Trääder, Priit Lehismets
Kokk: Peeter Pihel
Fotograaf: Liisi Troska
Pressiesindaja: Eva Nõmme
Varustaja: Timo Künnapas
Mänedžer: Miko Pupart

Tabeliseis: