Kuidas läheb Narva Transil? Küsimus, mis käib viimasel ajal iganädalaselt läbi pea kõigist jalgpallisaadetest. Murelikult mõeldakse ka tulevikust, sest mis peaks klubist saama juhul, kui langetakse A. Le Coq Premium liigast välja. Kui hooaja lõpuni jääb üheksa mängu, ollakse kindlalt tabeli viimasel kohal.

Kolmapäeval istusime klubi tegevjuhi Konstantin Burdakoviga Fama staadionil Transi varumeeste pingile ning mõtisklesime, mis läks tänavu valesti ja mida võib tuua tulevik. Enne intervjuud uudistasime uut klubihoonet, mis ootab enne sissekolimist veel mööblit ja muud sisustust.

Tegite eile Flora vastu hea mängu ja Narva ei meenutanud kuidagi tabeli viimast meeskonda. Aga ometi te olete viimased. Kui raske on sul selle olukorraga toime tulla?
Tabel ei valeta. Kui oleme viimased, siis on tehtud midagi valesti. Praegu oleme augus, kust, nagu näha, on väga raske välja ronida. Muidugi on mul kahju, aga peame hoidma pea püsti, uskuma ja pingutama viimase vooruni. Ainus variant on ise asju parandada.

Oleme tõesti jõudnud olukorda, kus tänavune hooaeg on klubi jaoks ajalooline, sest mõned asjad lähevad paremaks, mõned halvemaks. Lõpuks on jalgpall ikkagi lihtne – tulemus on kõige olulisem. Nüüd peame üheksast viimasest mängust võtma maksimumi ja uskuma. Usk on kõige olulisem! Kui see puudub, siis on väga raske.

Flora vastu oli näha, et uskusite.
Nõus. Me usumegi lõpuni! Isegi, kui vahe teistega läks suuremaks, siis meie peame uskuma. Ei tohi teha rumalaid vigu ja peame oleme täielikult fokuseeritud.

Miks see hooaeg ikkagi niimoodi läks? Hooajale vastu minnes oli teil paljuski kokku mänginud meeskond, peatreener oli sama, mängijad on päris heal tasemel, nii mõnedki noored esindavad koondiseid...
See on raske teema. Alustasime praeguse võistkonna komplekteerimisega eelmisel hooajal, me ei teinud palju muudatusi, hoidsime paremaid mehi tiimis, proovisime meeskonda tugevdada. Arvan, et mõned lõplikud otsused olid ikkagi valed. Võib-olla tegin mina valesid otsuseid, võib-olla keegi veel. Saan praegu rohkem rääkida endast.

Väga paljud kritiseerivad, et Narvas on kõik alati kiires muutumises, pidevalt vahetuvad treenerid ja mängijad. Kui vaadata eelmist ja praegust hooaega, siis proovisime teha teisiti. Tahtsime võistkonda hoida ühtsena, et saaksime areneda. Tegime pikemaid lepinguid... Praegu näeme, et see kõik mänginud välja. Aga see on jalgpall, vahel läheb kehvasti, vahel paremini.

Meie klubis on tegelikult väga palju arenguruumi. Eestis pole teist meile sarnast klubi, kes teeb asju niimoodi. Meil on oma identiteet. Narva on jalkalinn, klubi tegutseb siin väga pikalt, meie president teeb klubi, linna ja Eesti jalgpalli jaoks nii palju!

Kui istusin Flora vastu mängul tribüünil, siis tundsin, et kogukond on praegu teie selja taga. Kas hooaja jooksul olete tundnud, et kogukonna hoidmine on sel hooajal kuidagi eriti keeruline?
Narva kogukond on väga nõudlik ja loomulikult soovivad nad rohkem, kui praegu oleme suutnud pakkuda. Nende ootused on mõistlikud. Õnneks on inimesi, kes on meie taga nii heal kui halval ajal. Klubile on sellised fännid väga-väga olulised. Nendele pole vahet, kas oleme mõnel aastal karikavõitjad või siis tekib raskem periood.

Inimesed, kes on klubi taga, pingutavad täiega, et anda endast parim. Need inimesed on andnud endast kõik, et läheksime iga aastaga paremaks. Praegu oleme kahjuks sellises olukorras ja saame kogukonnale enda sisu tõestada ainult väljakul – peame näitama, et oleme tugevamad. Meie fännid väärivad paremat.

Praegune hooaeg on tekitanud klubi tuleviku osas palju spekulatsioone. Arutatakse, kas esiliigasse langemise järel paneb Trans üldse pillid kotti. Mis sa oskad praegu sellise jutu kohta öelda?
Me tõesti ei mõtle praegu sellele. Oleme täielikult fookuses, et olukorda parandada. Meil on piisavalt võimalusi, et tabeliseisu muuta. Me pole kutsunud siia ühtegi uut mängijat ega treenerit jutuga, et tulge nüüd meid sel hooajal päästma. Plaan on alati pikem. Eks hooaja lõpus näeme, kus paikneme.

Aga esiliigasse langemine muudaks klubi tõenäoliselt päris palju...
See muidugi mõjutab, aga täna pole tegemist teemaga, mida sügavalt analüüsida. Meil tuleb ülioluline periood üheksa mänguga ning laual on veel väga palju punkte. Kuigi hooaja alguses oli meil mänge, mis olid täielik katastroof, siis praegune vorm näitab, et võime igalt poolt punkte võtta. Meie jaoks on oluline olla fookuses ning parandada ka ühelt mängult teisele üleminekut. Jah, Flora vastu mängisime hästi, aga peame järgmises mängus veel juurde panema ja võtma kolm punkti.

Kui vaadata teie klubi püramiidi üldisemalt, siis mis tundeid see tekitab tuleviku osas? Eelmisel hooajal jõudis U19 võistkond Euroopasse, mõned kutid on koondistes. Kas Narva noored on praegu piisavalt head, et murda ka meeste koondisesse ja välismaale?
Narva noortejalgpallis on veel väga palju arenguruumi. Jah, U19 meistritiitel oli väga oluline, mõned noored käivad koondistes. Minu arvates on meil päris palju huvitavaid noori ning mõned, kes väärivad koondisekutseid, pole neid veel saanud. Natukene mõjutab, et oleme Tallinnast kaugel, aga lõpuks on ikkagi nii, et kui oled väga hea, siis saad võimaluse.

Minu jaoks on kõige olulisem, et meie parimad noored tahavad end tõestada Narva Transi esindusvõistkonnas. Kõige olulisem on teenida esimesed minutid ja siis näitab juba elu, kas nad väärivad midagi rohkemat.

Meie noortesüsteemis on väga palju potentsiaali. Näen, et viimastel aastatel panime selles suunas liiga vähe fookust, aga oleme seda tänavu muutnud. Pöörame noortele üha rohkem tähelepanu ja tean, et saame paremini. Muidugi tänan kõiki, kes töötasid U19 tiitli nimel...

See võit on tegelikult ju klubile väga suur asi!
Muidugi. Eurosarjas oli meil samuti võimalik järgmisse ringi jõuda, aga ilmselt jäi kogemusest puudu (kodus võideti Fääri saarte klubi Vikingur 1:0, võõrsil kaotati 1:4 – toim). Võõral väljakul on mängimine on ikkagi päris keeruline. Nendele mängijatele oli see aga väga oluline ja andis motivatsiooni, et jätkata jalgpallis. See on mälestus ja kogemus, millele toetuda.

Narva inimesed ju armastavad sporti. Järelikult on siin ka palju noori, keda spordi juurde kutsuda. Kui vaadata näiteks jäähoki ja saalijalgpalli publikunumbreid, siis pole kahtlustki, et inimesed hoolivad spordist.
Sul on õigus. Hokit vaadatakse palju. Saalijalgpalli tiimiga on meil rohkem sidemeid. Vahel on mõned meie noored läinud sinna ja jõudnud seeläbi koondisesse. Hea, et Narvas toimivad ka teised alad. Jalgpall on hokist ja saalijalgpallist ikkagi erinev, sest üldine spordiala tase ja konkurents on jalgpalli puhul kõrgem. Jäähoki ja saalijalgpalli puhul ei ole tegemist päris profitasemega.

Nendel aladel mängivad tiimides rohkem kohalikke poisse. Muidugi meeldiks ka Transi poolehoidjatele, kui meil mängiks rohkem oma noori. Aga kas Narva Transi esindusvõistkond oleks võimeline mängima oma kasvandikega? Ma arvan küll, aga peame veel väga palju tööd tegema just noortejalgpallis.

Täna ei ole piisavalt noori esindusvõistkonnaks valmis?
Minu arvates täna veel mitte. Seetõttu kutsumegi siia välismängijaid ja mitte Narvast pärit Eesti mängijaid, kes proovivad meie taset tõsta. Jah, meie noored saavad esinduse eest võimalusi, aga kõige suurem küsimärk on, kas nad suudaksid mängida iga nädal. Noorte puhul on stabiilsus võtmeküsimus. Esinduses ei ole võimalik nii, et ühe korra mängid ja järgmine kord mitte. Kui oled esinduses, siis pead suutma igas mängus näidata kindlat taset ja stabiilsust.

Muidugi teeb klubi uute täiendustega samuti vigu. Vahel ei too mängija meile seda, mida ootasime. Arvan, et see on loogiline. Samas tekitavad need olukorrad jutte, et miks ei saa oma noored mänguaega. Ka sel hooajal olid meie ideed ja lootused mõne mängija puhul teised.

Praegu näen, et noorteklassides ei ole meil piisavalt kõrget konkurentsi. Mängijate hulk on limiteeritud ja nii on keeruline taset tõsta. Lõpuks tulevad nad esindusse ja siis näeme, kas nad on võrreldes välismängijatega samal tasemel, halvemad või paremad. Kõik ju tahavad, et igas mängus oleks platsil kõige paremad ja tooksid tulemusi.

Lõpetuseks üks üldisem küsimus. Enne intervjuud tegid mulle tuuri teie uues klubihoones, mis on Eesti mõistes väga super. Teie treeningbaas on äge, kunstmuru on tipptasemel, noortel on potentsiaali. Aga samas teeb esindusmeeskond ajalooliselt kehva hooaega. Kuidas sul isiklukult selles olukorras läheb?
(Pikk paus) Hea küsimus... Kuidas mul läheb? Ma tunnen väga suurt vastutust. Kui soovime olla tulevikus paremad, peame klubis mingeid asju muutma. Oleme proovinud igal aastal juurde panna ja saada paremaks. Ja ometi oleme praegu olukorras, kus tulemust pole. Nagu ennegi ütlesin, siis jalgpallis on nii, et kui tulemust pole, on justkui kõik halvasti. Vahet pole, kas ehitad siia ilusa maja või täiendad treeningprotsessi... Kõige tähtsam on see, mis toimub väljakul.

Proovin praegu klubis oma ideid ellu viia. Need on asjad, mida enne polnud. Panen sellesse töösse kogu hinge. Mina isiklikult tunnen, et Narva Trans on Eesti tippklubi. Jah, mõned nimetavad ainult nelja meeskonda: Kalju, Paide, Flora ja Levadia. Minu arvates oleme ka meie tippklubi. Meil on rohkem karikavõite kui Paidel ja Kaljul. Inimesed kipuvad unustama, mida oleme saavutanud.

See on tippsport. Oled täpselt nii hea, kui on sinu viimane tulemus.
Jaa... Mitte kedagi ei huvita näiteks see, kas mängisid hästi. Kui kaotasid hea mänguga, siis ei mäleta seda kuu või aasta pärast keegi. Loevad ainult võidud.