A. LE COQ PREMIUM LIIGA
MEESTE KOONDIS
NAISTE KOONDIS
EESTLASED VÕÕRSIL
SOCCERNET
Inglismaa kõrgliigaklubid kogunesid reedel, et otsustada alates hooajast 2026-27 ehk juba järgmisest suvest kehtima hakkavate finantsreeglite üle. Ühe märkimisväärsema punktina lepiti kokku, et klubid ei tohi enam müüa naiskondi, hotelle ega muud väärtuslikku vara iseendale - just selle nipi abil jõudis mitu klubi praegu kehtivatest reeglitest juba mööda hiilida.
The Athleticu kirjeldusel pandi esmalt hääletusele "ankurdamine". See oleks tekitanud klubidele sisuliselt palgalimiidi, mis olnuks seotud kõige kehvema klubi teletuludega - maksimaalselt oleks meeskonnad tohtinud kulutada viis korda nii palju. Tänavuse hooaja lõpuks oleks 20. kohal lõpetava klubi prognoositav tulu olnud 120 miljonit naela.
Hinnanguliselt oleks piirang jäänud seega 600 miljoni naela kanti, ent lõpuks sai plaan vaid seitse poolthäält. Tosin klubi hääletas vastu ja üks jäi erapooletuks. Et mis tahes muudatus läbi läheks, peab selle poolt aga olema 70% liigas osalejatest ehk 14 klubi 20-st.
Ankurdamise vastu oldi mitmel põhjusel. Esiteks ei oleks see probleemi sisuliselt lahendanud, sest teised piirangud nullivad juba niigi võimaluse, et kellegi palgafond võiks üldse 600 miljoni naelani ulatuda. Teiseks ei kahandaks see ka Inglismaa klubide konkurentsivõimet Euroopas, kuna UEFA reeglite järgi võivad klubid kulutada palgafondile kuni 70% tuludest. Ning eelmise hooaja põhjal ületasid 600 miljoni naela piiri vaid Real Madrid ja Barcelona, kusjuures katalaanidel on koduliigas kehtestatud reeglite tõttu olnud viimaste aastate jooksul palgapiirangute täitmisega suuri raskusi.
Ankurdamise poolt andsid seejuures BBC sõnul hääle nii Arsenal kui Liverpool. Vastu hääletajate seas olid seevastu nii Manchester City kui ka Manchester United, kes pelgasid, et nende tulud võivad kasvada seatavast piirist suuremaks. The Athletic toob eraldi välja sellegi, et käärid klubide teletulude vahel on küll suured, aga muude tulude puhul veel suuremad. Seega ei oleks reegli kehtestamine jõuvahekordi piisavalt mõjutanud.
FFP pole enam PSR, vaid SCR ja SSR
Kuidas palun?! Püüame selgitada. Financial Fair Play (FFP) ehk rahalise ausa mängu põhimõtte tuuma moodustavad sel hooajal reeglid, mille koondnimeks on PSR - Profit and Sustainability Rules ehk kasumit ja jätkusuutlikkust järgiv reeglistik. Uuest hooajast asendavad PSR-i mõisted SCR ja SSR. Aga mis nende lühendite taga peitub?
Squad cost ratio (SCR) ehk võistkonna kulumäär võeti vastu täpselt vajaliku miinimumi ehk 14 poolthäälega. Vastu olid kuus klubi - Bournemouth, Brighton, Brentford, Crystal Palace, Fulham ja Leeds. PSR nägi seni ette, et klubi tohib kolme hooaja peale minna miinusesse 105 miljoni naelaga. Tänavuse hooaja lõppedes see piirang aga kaob.
SCR hindab klubi kulusid ühe hooaja lõikes. Süsteem sarnaneb sellega, mida kasutab UEFA ja millele peavad käimasoleva hooaja jooksul niikuinii vastama eurosarjades osalevad üheksa Inglismaa klubi. Ent kui UEFA hindab klubisid jaanuarist detsembrini jäävas ajaaknas, siis SCR kehtib hooaja lõikes ehk sügisest kevadeni.
Lühidalt selgitades sõltub klubide palgafond nende sissetulekutest, mis tähendab, et täpne summa on iga klubi puhul erinev. Palgafondi sisse jäävad nii mängijate ja treenerite palgad, agenditasud kui ka üleminekutasude amortisatsioonimäär. Viimane käib mängija turuväärtuse kohta, mida iga klubi peab oma raamatupidamises hindama.
Lõpp karistuste venimisele
PSR-i kolmeaastase tsükli puhul võis rikkumiste eest karistamine jääda väga hiliseks. Parimad näited on Leicester ja Everton, kes kaotasid reeglite rikkumise tõttu tabelist punkte alles mitu hooaega hiljem. Nüüd pannakse klubidele ette "roheline lävend" ja "punane lävend", mille osas tuleb aru anda iga aasta 1. märtsil. Kui klubi palgafond moodustab tuludest 85% või vähem, loetakse nad nõuetele vastavaks, ent kui see 85% piiri ületab, võetakse nende raamatupidamine juba põhjalikuma luubi alla. Igal juhul langetatakse otsus aga 1. juuniks.
Rohelise lävepaku ehk 85% joone ületamine toob kaasa "vaid" rahatrahvi. Kui minnakse aga üle punase läve ehk 100% joone - klubi kulutab rohkem kui teenib -, kaasneb sellega automaatselt liigatabelis kuue punkti maha arvamine. Iga järgneva 6,5 miljoni naelaga lisandub sellele üks miinuspunkt ehk kui klubi kulutab näiteks 13 miljonit üle limiidi, jääb ta ilma juba kaheksast punktist.
Premier League clubs have voted to overhaul the league’s financial regulations from the start of the 2026-27 season.
Squad cost ratio (SCR) will replace the league’s current profitability and sustainability rules (PSR), which limit club losses to a maximum of £105million ($137m)… pic.twitter.com/khkL2MQBdP — The Athletic | Football (@TheAthleticFC) November 21, 2025
Tõsi, uue süsteemiga kohanemiseks antakse klubidele esialgu õigus 30% võrra piirist üle minna. Ent kui seda ühel hooajal tehakse, on järgmisel aastal automaatselt kasutada vähem vahendeid. Ning 30% piiri ületada ei ole võimalik mitte mingil juhul - isegi kui klubi suudab teha väga "säästliku" hooaja, ei tohi nad järgmisel hooajal ikkagi kulutada rohkem kui 85%+30% ehk 115% jagu tuludest. Erandit põhjendati vajadusega anda kõikidele klubidele mõistlik ajaraam uuendustele üleminekuks, sest praegu sõlmitud lepingud ulatuvad ju kaugesse tulevikku.
SCR-i vastu antud hääli vaadates torkab silma, et tegu on klubidega, kellel on väiksemapoolne kodustaadion ja/või muus osas pisemad sissetulekud. Suurklubisid ei tohiks see reegel kuigivõrd mõjutada, sest neil on rohkem tuluallikaid. Samas määras UEFA näiteks Aston Villale ja Chelseale eelmisel hooajal limiidi ületamise eest kopsakad trahvid - ning toona ulatus Euroopa piirang 80 protsendini, mitte 70 protsendini nagu tänavu.
Hotellid ja naiskonnad
Olulise punktina jääb edaspidi tulude seast välja varade müük. Seniste reeglite puhul leidis mitu klubi augu, kuidas tulusid iseendaga sõlmitud tehingute abil kunstlikult kasvatada ja seeläbi piirangutest mööda minna. Näiteks Chelsea omanikud müüsid mullu sügisel kaks klubile kuulunud Stamford Bridge'i kõrval asuvat hotelli oma sõsarettevõttele. Sel moel kärbiti 166,4 miljoni naelani ulatunud miinus hoobilt 89,9 miljoni naela peale ehk lubatud piiresse.
Mõni kuu varem oli sisuliselt sama lüke tehtud klubi naiskonnaga, kusjuures tehingu väärtuseks hinnati koguni 200 miljonit naela. Chelsea oligi klubi, kes lünkade otsimisel erakordset osavust ilmutas, sest muuhulgas suudeti trahvihirmus maha müüa isegi staadioni parkla! Abi oli sellest külla vaid Premier League'i puhul - UEFA ei pidanud neid tehinguid reeglitepäraseks ja trahvis klubi ikkagi 31 miljoni euroga.
Tänavu juunis võttis oma naiskonnaga sisult samasuguse "ise müün, ise ostan" sammu ette Aston Villa ja juulis ka Everton. Nüüd hakatakse aga piiranguid kalkuleerides arvesse võtma ainult jalgpallilisi tehinguid.
The Athletic arvutas välja, et eelmainitud 85% palgafondi piirangust oleksid hooajal 2023-24 üle läinud viis klubi. Nendeks olid Aston Villa, Nottingham Forest, Leeds, Fulham ja Bournemouth, lävendist kaugele ei jäänud 81 protsendiga ka Wolverhampton. Sellest viisikust on Bournemouth viimastel aastatel suutnud teha suuri müügitehinguid. Sama võib öelda Foresti kohta, Leeds on aga pärast esiliigasse langemist samuti märkimisväärselt tulusid tõstnud. Kõige keerulisemas seisus on praeguse pildi järgi Fulham ja Wolves, aga neil on selle parandamiseks veel terve aasta.
Järelevaataja kontrollib
Ning lõpetuseks kõige lihtsamini läbi läinud SSR ehk Sustainability and Systematic Resilience, mis võeti vastu ühehäälselt. Eesti keelde tõlgituna võiks see kõlada umbes nagu jätkusuutlikkuse ja süstemaatilise järjepidevuse reeglistik. Ühehäälselt läks ettepanek läbi seetõttu, et klubid peavad juba praegu niikuinii tegelema lühiajalise, poolpika ja pikaajalise finantsplaneerimisega.
SSR-i vastuvõtmine on seotud ka asjaoluga, et klubide kokkuleppel alustab uuest aastast tööd IFR ehk Independent Football Regulator. Tegu on sõltumatu jalgpallilise tegevuse järelevaatajaga, kellele klubid peavad esitama finantsplaani ja kelle eesmärgiks on aidata neil reeglitega vastavuses püsida, mitte tegeleda pelgalt tagajärgedega, kui piiranguid on ületatud.
Jalgpalli sees olijad räägivad ausalt oma teekonnast – platsil ja sellest väljaspool!

Märten Pajunurm karjääri lõpust: tõmbas silma ikkagi märjaks
Soccernet.ee taskuhääling "Pikk ette (ja ise järele)" nii helis kui ka pildis!

Loe Soccernet.ee kokkuvõtteid Premium liiga hooajast 2025!

Loe Soccernet.ee värskemaid eksklusiivlugusid:

Soccernet.ee pikemad intervjuud, reportaažid, persoonilood, arvamused ...

Raul Ojassaar | Poisteröövel jalgpall

Siim Pulst | Aasta ämbri tagamaad. VAR-i tuuleveski purustas meie armsad illusioonid

Soccernet.ee selle nädala otseülekanded: