Levadia võttis vaatamata ebakindlale perioodile 3:0 võidu. Foto: Katariina Peetson / jalgpall.ee

Pärnu JK Vaprus sai Tallinna FCI Levadialt 0:3 kaotuse. Kui avapoolaja järel võinuks julgelt kuulutada, kuidas Curro Torrese sats on Premium liiga parim, siis tegelikult oli asi lihtsalt selles, et Igor Prins otsis alles käigukasti. Noh, ja siis tuli lihtsalt mõni asi vahele.

• Vaata Katariina Peetsoni pildigaleriid mängust siit või artikli alt!
• Levadia treener oli 3:0 võidumängu järel hämmingus: nägi asju, mida professionaalselt jalgpallurilt ei ootaks

Vapruse ja Levadia tänavune kolmas kõrgliigakohtumine oli verstaposti väärt. Kuna nii märtsis kui mais lepiti suhteliselt nurgataguselt 0:0 viiki (neist mängudest ei meenu suurt enamat kui Ernest Agyiri penaltieksimus), siis sobinuks meeskondade plaani praegust minekut arvestades järjekordne viik. Sellest loobuti pigem kiirelt.

Rohesärgid sundisid mängu kiirelt Vapruse poolele, see on küllaltki tavaline asjade käik. Juba viiendaks minutiks oli käes ka kaks nurgalööki, mis jäid ebatäpseks, kuid vast piisavaks tormihoiatuseks. Olid ju neis episoodides peaosas nii Michael Schjönning-Larsen, Joao Pedro kui ka näiteks Heitor, kes hiljem nii mõndagi oma õlule võtsid.

Esimesena tõusis Levadia kangelaseks kapten Rasmus Peetson, kes muidu Fomba ja Heitori ees või aeg-ajalt ka nende vahel niite tõmbes. Ent 18. minutil ärkas poolkaitsjas sisemine ründaja, kes paremal äärel Kevin Aloe ja Raimond Eino vahelt läbi triblas ning seejärel terava palli väravasuule lasi. Esimest posti katta püüdnud Uku Kõrre libistas end vapralt mänguvahendi teele, kuid suunas selle hoopis võrku - 0:1.

Enam kui 20 minutit hiljem astusid pjedestaalile ka Joao Pedro ja Fomba. Suvel meeskonnaga liitunud brasiillane oli selleks hetkeks saanud toimetada mitut nurgalööki ning nii oli jalg juba soe: Pedro pani paremast nurgast palli mängu ning keskkaitsjale jäi koksamise vaev - vaheajaks 0:2.

Tundub, et Vaprus sai riietusruumis lõvikonservi, energiabatoonikesi või lihtsalt peatreener Igor Prinsilt mõne krõbedama kattega soovituse - teise poolaja algus oli selgelt kodumeeskonna oma. Pärnakad lendasid külalistele suurema lauluga peale, mäng muutus agressiivsemaks ning eduseisus oleva Levadia kindlus löödi kõikuma. Mäng oli korraga lahtisem ning polnuks patt panustada Vapruse tagasitulekule.

Iseloomukam mäng, mida hakkisid tõsisemad vigastuspausid, kestis ligi 20 minutit. Kuna Vaprus kaotas agressiivsemaks muutunud matšiga rohkem mehi, kadus osa enesekindlusest ning nii ka vunk. Levadia nõudis mängu taas endale. Selle krooniks lõi Heitorilt pika palli saanud Yakovlev lõppseisuks 0:3. Soccernet.ee tähelepanekud:

1. Vaprus ehmatas sunnitud vahetustest ära

Selle hooaja jooksul oleme näinud küll, et õhukese koosseisuga Vaprus suudab üksikuid langenud mehi kenasti asendada. Teisalt pole tulnud ette hetke, kui vigastused murravad ühe mängu jooksul maha kolm põhimeest. Juba avapoolaja üleminutitel oli selge, et kaks peavopsu saanud Ronaldo Tiismaast jätkajat pole. Sellest suudeti üle olla - tulid pärnakad teisele kolmveerandtunnile vastu ju päris vingelt.

Võib uskuda, et hoogu sattunud Vaprust pidurdas enim Kristjan Kasest ilmajäämine. Läks ju mees julgelt õhuduelli, kuid jäi kaotajaks: murdmatuna näinud tööloom lõi Heitoriga nupud kokku nii, et veri väljas. Viimane põnts saadi 79. minutil, kui lihasvigastuse tõttu vajas vahetust ka kapten Magnus Villota.

Kristjan Kask sai teise poolaja alguses tõsise peatrauma. Foto: Katariina Peetson / jalgpall.ee

Kuigi Vaprus tõi vigastatud meeste asemel platsile asjalikud poisid - esimesena vahetati mängu Mathias Villota, siis Henri Välja ning lõpuks kõige vähem kogenud Ranet Ristikivi - siis tegemist oli plaaniväliste vangerdustega. Need kipuvad üldiselt masti maha lööma, eriti kui ülesanne on niigi keeruline (nagu 0:2 kaotusseisust FCI Levadia vastu välja tulemine).

2. Joao Pedro on kiirelt meistriks tõusnud

Suvel FCI Levadiaga liitunud ründav poolkaitsja Joao Pedro tunneb end klubis juba päris mugavalt. Tundub, et 21-aastane brasiillane on julgelt proovimas jalga Taani liikunud Ernest Agyiri putsasid - on ju ka talle jäetud ees päris vaba roll, lisaks ka pallide toimetamine standardolukordadest. Oma kolmanda mängu teinud, kuid esimest korda põhikoosseisu kuulunud Joao Pedrole võiksid need jalavarjud sobida küll, tundus vähemalt selle mängu põhjal. Kas ta neid ka samaväärselt kandma hakkab, on tuleviku küsimus.

3. Mida räägivad kaardid?

Ühe teooria järgi peaks kaotajavõistkond teenima rohkem kollaseid kaarte - vastase mängu tuleb ju lõhkuda ning väravaid iga hinna eest ära hoida. Kuid Vapruse ja Levadia mängus kujunes kollaste kaartide seisuks 2:5, üldarvestuses 2:6.

See kirjeldab tegelikkuses hästi Levadia mängu: kui Vaprus sai palli enda valdusesse, prooviti teha kõike, et see tagasi endale võita, või siis vähemalt takistada rünnakule tõusmist. Kui nii Peetson, Fomba kui ka Heitor näitasid eeskujulikult ette, kuidas vastast on võimalik peatada lihtsalt õige positsioonivaliku ja suunamisega, siis Schjönning-Larsen valis kahel korral tee kuristiku ääres - kaks kollast kaarti tõid 80. minutiks punase. Nii peab äärekaitsja vahele jätma järgmise mängu, mis peetakse Harju JK Laagri vastu.

Ent see on paratamatus, millega puututakse kokku igas klubis. Lihtsalt Levadial on selle vastu vast kõige parem rohi olemas - tõeliselt sügav ning kvaliteetne pink (tõsi, äärekaitsjaid jalaga segada pole) - ning tõenäoliselt saab Curro Torres täna öösel rahuliku südamega magada.

Curro Torrese CV sai Vapruse alistamisega olulise rea juurde. Foto: Katariina Peetson / jalgpall.ee

4. Levadia on tänavu võitnud kõiki vähemalt korra

Vapruse alistamisega jõudis Levadia väärt verstapostini, sest nüüd on sel hooajal vähemalt korra saadud jagu igast Premium liiga meeskonnast. Liidrikohale tõusnud meeskond on 22 mänguga teeninud 51 punkti, milleni on jõutud 15 võidu, kuue viigi ja ühe kaotusega. Huvitaval kombel on see ainus allajäämine tulnud viimasel kohal oleva Harju JK Laagri vastu. Jah, uue nädala laupäeval minnakse taas kokku.

5. Mängu parim - Rasmus Peetson

Levadia kapteni mäng oli kindel mõlemas faasis. Kohtumise võtmehetkeks oli kahtlemata mängu avavärav, mille Peetson targalt välja võlus. Ka tegi ta kaitsefaasis mitu olulist sekkumist. Ühes episoodis välkus ka kollane kaart, aga noh, teinekord lihtsalt peab.

Protokoll:

6. augustil kell 19.00 Pärnu Rannastaadionil

Pärnu JK Vaprus - Tallinna FCI Levadia 0:3 (0:2)
18. ov. Uku Kõrre, 40. Bourama Fomba, 83. Ioan Yakovlev

Väravasöödud: 18. Rasmus Peetson, 40. Joao Pedro, 83. Heitor
Hoiatused: 42. Sander Kapper, 61. Enrico Veensalu - 24. Rasmus Peetson, 25. Curro Torres (peatreener), 32., 80. Michael Schjönning-Larsen, 88. Brent Lepistu, 89. Aleksandr Zakarljuka
Eemaldamine: 80. Michael Schjönning-Larsen
Mänguolud: +25, vahelduv pilvisus, muruväljak väga heas seisukorras
Pealtvaatajaid: 1047
Peakohtunik: Kristo Tohver
Abikohtunikud: Silver Kõiv, Andrus Õun
Neljas kohtunik: Jagnar Jakobson
VAR: Grigori Ošomkov
AVAR: Tauno Rämson

Vaprus: Ott Nõmm, Kevin Aloe, Uku Kõrre, Magnus Villota (79. Ranet Ristikivi), Martin Käos, Raimond Eino (79. Aleksandr Šurõgin), Kristjan Kask (58. Henri Välja), Enrico Veensalu (63. Joonas Sild), Kevin Kauber, Sander Kapper, Ronaldo Tiismaa (46. Mathias Villota).
Varus: Hendrik Vainu, Aleksandr Šurõgin, Henri Välja, Mathias Villota, Ranet Ristikivi, Joonas Sild.

Levadia: Karl Andre Vallner, Michael Schjönning-Larsen, Bourama Fomba, Heitor, Edgar Tur, Rasmus Peetson, Nikita Vassiljev (74. Mark Oliver Roosnupp), Mihkel Ainsalu (60. Brent Lepistu), Ioan Yakovlev (85. Aleksandr Zakarljuka), Joao Pedro (74. Felipe Felicio), Mollo Bessala (85. Ilja Markovskõi).
Varus: Oliver Ani, Mark Oliver Roosnupp, Felipe Felicio, Murad Velijev, Robert Kirss, Artur Sakarias, Aleksandr Zakarljuka, Brent Lepistu, Ilja Markovskõi.

Tabeliseis: