Eesti koondis tuleb kahelt võõrsilmängult tagasi kahe punktiga, sest Bulgaariaga lepiti Plovdivis 0:0 viiki. Sarnaselt kolm päeva varasemale Islandi-mängule jääb hinge meeldiv kripeldus, sest võimalusi oli enamaks, aga see annab pigem kinnitust, et liigutakse õiges suunas.

• Bulgaaria - Eesti 0:0

Kerge Eesti initsiatiivi all kulgenud esimese veerandtunni lõpetas Lukas Petkov terava löögiga, mis postist napilt mööda lendas. Kohe sai eemalt proovida ka Zdravko Dimitrov – üle. Seejärel teeniti nurgalöök ja Karl Jakob Hein püüdis Borislav Tsonevi ohtliku suunamise. Eesti avapoolaja parim šanss saabus 28. minutil, kui karistusala joonel kukutati Patrik Kristal ja Markus Poom keerutas kavala karistuslöögi bulgaarlaste müürist mööda – paraku posti!

Michael Schjönning-Larseni üks tõus ja löögikatse tekitas veel veidi elevust, kuid nurgalöögist enamat Eesti ei teeninud. Et esimene poolaeg väravateta lõppes, polnud lõpuks sugugi üllatav. Bulgaaria tegi küll viis pealelööki, ent suutis neist raamide vahele suunata üheainsa. Eesti arvele jäi kaks lööki, ent Poomi karistuslöögi näol siiski esimese kolmveerandtunni kõige ohtlikum võimalus.

Teise poolaja alustuseks jäi Markus Soometsal vähe puudu, et peaga äärelt tulnud karistuslöögini ulatuda. Seejärel oli Eestil õnne, et nurgalöögi järel samuti peaga proovima pääsenud Stefan Velkovi löögile jäi ette Robi Saarma. Käis 57. minut, kui Bulgaaria proovis ise Eestile ootamatut kingitust teha. Äärekaitsja Ivan Turitsov üritas peaga tagasi väravavahile sööta, ent teiseks poolajaks pingilt sekkunud Mattias Männilaan näppas palli vahelt. Löögile minek võttis siiski nii palju aega, et kapten Kristian Dimitrov jõudis tühja värava ette päästma!

65. minutil jõudis Eesti hetkeks värava üle rõõmustada, kuid Poomi söödu järel palli peaga (!) võrku saatnud Kristal oli ülinapis suluseisus. VAR küll kontrollis tabamust jupp aega, ent jäi paraku äärekohtuniku algse otsusega nõusse. Mõni minut hiljem oli omakorda Eestil ... mitte õnne, vaid Hein. Leeds Unitedi mees Ilia Gruev keerutas palli tagumise posti äärde, bulgaarlased hakkasid juba värava märgiks käsi tõstma, kui Eesti väravavahi supertõrje nad vaigistas!

Mõlemapoolsete võimalustega mäng jätkus, Eesti poolel võttis aina enam asju enda õlgadele Kristal, kelle löök 73. minutil õige pisut postist mööda keris. Lõpuminutitel oli šansse mõlemal, väravad aga jäidki löömata – 0:0.

Tõusnud | Tase ja tahe. Eesti koondislased pakatavad nii väljakul kui ka intervjuusid andes rahulikust enesekindlusest. Mitte sellisest bravuurist, millega kompenseeritakse sageli sisimas valitsevat ebakindlust, vaid just nimelt rahust, mida toob teadmine, et ühise eesmärgi nimel on pikalt tööd rügatud ja nüüd hakkab see vilja kandma.

Kapten Karol Mets rõhutas mängu järel ajakirjanikega vesteldes, et praeguses koondises valitseb üksteise suhtes kõrge nõudlikkus ja vastutusest kõrvale hiilida ei tohi, ent samas hoitakse kokku ka eksimuste puhul. "Me ei vaja mehi, kes väljakul pea liiva alla peidavad," tõdes Mets tabavalt.

• SN Bulgaarias | Kapten Mets: teadvustame, et meil on olemas luba eksida

Eesti-suguse meeskonna suurim relv saabki olla vaid ühtsus ja selle kasvatamisega on Jürgen Henni treeneritetiim kõvasti tööd teinud. Kui kahe võõrsilt toodud viigi järel jääb hinge kripeldus, et kätte võinuks saada enamatki, on see positiivne, mitte negatiivne tunne. Kerge rahulolematus, et head mängu ei õnnestunud maksimaalseks tulemuseks vormida, kannab meeskonda kindlasti rohkem kui mõni poolkogemata ja aluspõhimõtteid eirates välja kangutatud võit. Ning kui koondisel on aastaid kippunud kahest järjestikusest mängust teine aia taha minema, tuleb kõrgelt hinnata sedagi, et nüüd pakuti ühtejutti kaks korralikku partiid.

Parandamisruum | Rünnakud. Eesti mängus oli palju positiivset, mille võib suures plaanis võtta kokku mõistega "tahtelis-moraalsed omadused". Vajaka jäi eelkõige viimistlusest. Markus Poomi nutikas karistuslöök, mis posti raksatas, kaunistas küll avapoolaega, ent jäi pea ainsaks võimaluseks. Pausi järel tuli esmalt üle elada bulgaarlaste rünnakulaine, aga Eesti hakkas seejärel ka ise aina rohkem looma.

"Keegi peab ju väravaid hakkama lööma!" lausus Patrik Kristal pärast mängu, selgitades, miks ta viimasel pooltunnil mängu rohkem enda peale võttis. Mattias Männilaane šanss anti Eestile kandikul ette, kahjuks ei suutnud ründaja kingitust lõpuni vastu võtta. Kristali enda ülinapi suluseisu tõttu tühistatud tabamus oli samas väga nutikalt välja mängitud ja pani heas tujus Eesti fännid pärast mängu lõppu nii staadionil kui ka linnas laulma: "Seis on üks-null!"

• SN Bulgaarias | Kristal: ütlesin juba enne matši, et see on nagu meie kodumäng

Olgu ründajaid koosseisus vähe või palju, Eesti peab siiski hakkama rünnakuid edukalt lõpetama. Eeldused on selleks samas loodud, sest loogiliselt välja mängitud šansse suudeti tekitada teist mängu järjest.

Vastane | Rabe. Bulgaarlased rääkisid küll enne mängu soovist tõestada, et nad pole kehvad, kuid juba esimesed kümme minutit näitasid pigem vastupidist. Eesti rünnakud olid ohtlikumad, saadi mitu nurga- ja karistuslööki ning vastaste äärekaitsja Dimitar Velkovski teenis juba 9. minutil Mattias Käiti laisalt pikali rebides kollase kaardi.

Midagi väga säravat võõrustajad avapoolajal ei pakkunudki, kuid teiseks poolajaks tehti kolm vahetust ja puhuti mängule elu sisse. Kuigi võõrustajate arvele jäi lõpuks koguni 18 pealelööki, aga raamidesse läks neist vaid kolm ja Karl Jakob Hein pidi ainult korra kõik oskused mängu panema, et Ilia Gruevi ohtlik kauglöök tõrjuda. Lõpuvilest oli möödas ehk mõnikümmend minutit, kui peatreener Aleksandar Dimitrov ajakirjanike ette astus ja teatas, et paneb ameti maha.

Lüke | Muutused. Jürgen Henn lubas küll päev enne mängu pressikonverentsil, et ei hakka algkoosseisuga vangerdama lihtsalt vangerdamise pärast, aga pidas ikkagi vajalikuks teha võrreldes Islandi-kohtumisega neli lüket. Neist vähim üllatas Patrik Kristali toomine Mihkel Ainsalu asemele, et elavdada rünnakut. Samal põhjusel alustas paremal äärel Rasmus Peetsoni asemel Robi Saarma.

Väga üllatavaks ei saanud pidada ka Markus Soometsa edutamist algkoosseisu, kuigi võib-olla oli natuke ootamatu, et talle pidi koha loovutama Islandil aktiivselt tegutsenud Kevor Palumets ja koha platsil säilitas Markus Poom. Kõige suurem ootamatus oli, et keskkaitses vahetas Märten Kuuse välja Erko Jonne Tõugjas. See võimaldanuks soovi korral nihutada Karol Metsa keskmiseks kaitsjaks ja viia samuti vasakujalgse Tõugjas kolmese tagaliini vasakpoolseks meheks, ent Mets jäeti siiski oma kohale.

• SN Bulgaarias | Henn: natuke kripeldab, aga heameelt teeb see, et läksime lõpuni mängu võitma

Teiseks poolajaks sekkus Karel Mustmaa asemel mängu Mattias Männilaan, kelle algus oli rabe. Samas oli ründajal varasemast kirjas kolm A-koondise kohtumist – märtsis Rwanda ja Keenia ning suvisel Balti turniiril Fääri saarte vastu. Valikmäng on sellega võrreldes siiski täiesti teine tera ning hoolimata ühest ise välja võideldud väravavõimalusest jäi tema panus kesiseks.

Samuti tundus esimese hooga, et enne tunni täitumist sekkunud Kevor Palumets ja Martin Miller ei anna oodatud efekti. Siiski suutis Eesti kergest ründemõõnast üle saada ja kokkuvõttes kvaliteet ei langenud. Praeguses ülipikas aknas ja mitut tähtsat puudujat arvesse võttes on teadmine, et ka varumeestele saab loota, peatreeneri jaoks ülioluline.

Hõredad | Tribüünid. Kaotus Luksemburgile tõmbas kohalike fännide masti nii maha, et laupäevasest 4300 pealtvaatajast leidis tee staadionile vaid käputäis. Veerand tundi enne avavilet oli pileteid mängule müüdud vaid umbes 500! Veel päev varem oli kohalik pressitöötaja ebalevalt pakkunud, et tribüünidele võiks saabuda umbes paar tuhat inimest, mitte enam.

Lõpuks andis see kohtumisele peaaegu treeningmängu õhkkonna, sest ametlikult 18 777 pealtvaatajat mahutaval areenil oli tihedalt asustatud sektoreid täpselt kaks – ühe täitsid ajakirjanikud ja teise otsatribüünil Eesti fännid, keda oli silma järgi hinnates ehk sadakond. "Eesti, suru, Bulgaaria vastu muru!", "Eesti kallis" ja isegi legendaarne "Väike notsu" ehk kogu lauluklassika kõlasid tänu sellele otsekui kodumängul. Bulgaarlastel polnud vastu panna vähimatki organiseeritud fänniseltskonda.

Lõpuvile järel võttis koondis eraldi hetke, et kaasa sõitnud toetajaid tänada ja ühes rütmis teineteisele aplodeerida. Väike, aga oluline žest aitab loodetavasti kaasa sellele, et kahes eesootavas kodumängus tribüünidel rahvast jaguks. Bulgaarias toimuv on ehe näide, kuidas vastastikuse lugupidamise kadumine meeskonna ja toetajate sidet lõhub, sest kui ühed mängivad hingeta, pööravad teised neile kiirelt selja.

• SN Bulgaarias | Nägemist! Eestiga viiki mänginud Bulgaaria lasi otsekohe peatreeneri lahti

Edasi | Koju. Eesti koondis sõidab mängujärgsel ööl esmalt bussiga Plovdivist Sofiasse, et sealt varahommikul Frankfurti kaudu Eesti poole teele asuda. Ühtpidi röövib reis ööund, aga teisalt on hea võimalikult vara Tallinnasse jõuda. Taastumiseks pole palju aega, juba laupäeva õhtul ootab Luksemburg ja uue nädala alguses pannakse rekordpikale valikaknale punkt Islandi vastu. Jürgen Henn manitses küll ajakirjanikke mitte pilvedesse tõusma, aga optimisminoot koos ühe hüüumärgiga on selliste esituste järel siiski lubatud: vundament on kahe võõrsilmänguga laotud, kodus on aeg avada võiduarve!