Eile õhtul lõpplahenduse saanud Meistriliiga hooaeg kujunes sarnaselt eelmisele aastale Levadia võidukäiguks, edunumbridki olid üsna sarnased.

Konkurendid küll tugevnesid mulluse hooajaga võrreldes, kuid see teravdas konkurentsi vaid kahvatumate medalite peale. Uusi tuuli tõi kõrgliigasse tänavuse hooaja komeet Tallinna Kalev.

Alljärgnevalt vaatame kõigi klubide käekäiku lähemalt, kuid kuna tegu on meie viimase Meistriliiga hooaja kokkuvõttega, siis on käes aeg kuulutada avatuks ka kokkuvõttev küsitlus.

Juba kolmandat aastat toimuval küsitlusel selgitame välja Meistriliiga parimad ja halvimad kõikvõimalikes kategooriates. Esmakordselt palume oma külastajatel valida ka hooaja üleüldse parimat mängijat ning parimat veterani.

Anna oma hääled siitkaudu! Kui otsustamisel abi vajad, siis on abiks meie hooaja kokkuvõtted. Kõigi hääletajate vahel loosime ühtlasi välja kaks jalgpalli firmalt Hummel. Eelmise kahe hooaja küsitluste tulemustega on võimalik tutvuda siit: 2005 ja 2006.

Meistriliiga hooaeg luubi all:

Levadia liikus omas tempos

I ring: 20 punkti
II ring: 25 punkti
III ring: 24 punkti
IV ring: 22 punkti
Kokku 91 punkti

Pärast veidi krobelist algust, mis sisaldas šokk-kaotust Tallinna Kalevile ning viike Narva Transi ja Tartu Maag Tammekaga, läks Levadia juunikuus siiski üsna kiiresti oma teed.

Samal ajal kui konkurendid kemplesid omavahel ning läbisid tõususid/mõõnasid, oli Levadia omavahelistes mängudes alati veidi parem ning hoidis stabiilset hoogu hooaja lõpuni. Valitsev meister kaotas esineliku meeskondade vastu vaid kaks kohtumist ning teenis nende vastu kokkuvõttes 12 mänguga 24 punkti, mis tegigi tasemevahe selgeks.

Trans sai esineliku omavahelistest mängudest kirja 18 punkti, Flora 15 ja TVMK vaid 9. Kuna otsustaval hetkel suutis Levadia pea alati oma paremuse maksma panna, siis võisid nad omale lubada ka paari libastumist eeldatavalt nõrgemate meeskondade vastu.

Ühtlane koosseis lubas neil hakkama saada isegi siis, kui kolm mängijat - Ats Purje, Konstantin Vassiljevi ja Artur Kotenko - lepingutüli tõttu esindusmeeskonnast välja heideti.

Tähtsaimateks mängumeesteks olid taaskord kaitsetugi Marek Lemsalu ja suurim väravakütt Indrek Zelinski. Läbimurdehooajaks oli see äärekaitses võimaluse saanud Taijo Tenistele ja Deniss Malovile.

Tähtsate väravatega paistis silma Vitali Leitan ning hooaja lõpus aitasid tiitlit kindlustada Nikita Andrejevi viie mänguga löödud kaheksa tabamust. Mullusega võrreldes näitas end hoopis paremast küljest ka Tarmo Kink.

Flora päästis superseeriaga hõbeda

I ring: 17 punkti
II ring: 18 punkti
III ring: 25 punkti
IV ring: 23 punkti
Kokku 83 punkti

Flora vaevles hooaja esimeses pooles tõsises vigastustelaines ning Pasi Rautiainen katsetas koosseisuga üsna palju, leidmata stabiilset koosseisu.

Alguses võttis Flora sarnaselt eelmisele aastale nõrgemate meeskondade vastu punkte hämmastava järjekindlusega ning jäi sama hämmastavalt põhikonkurentidele alati alla. Esimesest kuuest mängust "suure neliku" meeskondadega kaotas Flora viis ning viigistas ühe, põrudes seejuures TVMK vastu koguni 0:6.

Juulikuus saabus aga murdepunkt, kui mitmed põhimängijad paranesid vigastustest ning Vjatšeslav Zahovaiko sai samuti uuesti meeskonda esindama hakata. Sealt alates ei tunnistanud florakad enam kordagi kaotusekibedust, kogudes viimase 19 mänguga 51 punkti 57 võimalikust.

Teisele poolaastale kindlalt neljandalt kohalt vastu läinud Flora murdis end peagi medalikonkurentsi tagasi ning tegi TVMK ja Transiga kõik omavahelistes mängudes selgeks.

Flora võtmemängijateks kujunesid tänavu vasakäär Juha Hakola, Eesti koondislastest kaitsjad Alo Bärengrub ja Teet Allas, enim mänguminuteid teeninud veteranpoolkaitsja Martin Reim ning rünnakutele uue näo andnud Zahovaiko.

Vahetusest sekkudes varustas meeskonda tähtsate väravatega Jarmo Ahjupera, kes oli ühtlasi suurimaks väravakütiks. Suurepärase hooaja tegid ka väravavaht Mihkel Aksalu ja noor keskpoolkaitsja Sergei Mošnikov.

TVMK koosseis nõudnuks enamat

I ring: 18 punkti
II ring: 22 punkti
III ring: 21 punkti
IV ring: 18 punkti
Kokku 79 punkti

TVMK hooaeg oli sulaselge pettumus, sest koosseisu poolest pidanuks nad olema tänavu Levadia suurimaks konkurendiks, aga selle asemel pääsesid nad hoopis napilt pronksiga.

Altmineku põhjuseid tuleb ilmselt otsida treener Vjatšeslav Smirnovi kogenematusest nii kõrgetasemelises konkurentsis, samuti terve hooaja jooksul valitsenud kaitseliini ebastabiilsusest. Kasuks ei tulnud kindlasti ka tagaliini ohtrad vigastused, mis sundisid treenerit pidevalt erinevaid vangerdusi tegema.

Kõige selle tulemusena kannatasid nii meeskonna kokkumäng kui ka motivatsioon ning TVMK ei moodustanud kordagi ühist löögirusikat, mis nende tõelist potentsiaali oleks näidanud.

Tänavu oli TVMK 5.-7. koha meeskondade vastu kõige edukamaks punktikogujaks, võites 24 mängust 23 ja lastes vaid korra Viljandi Tulevikul end viigiga üllatada. Saatuslikuks sai neile aga totaalne altminek kohtumistes peakonkurentidega, sest negatiivse saldoga lõpetati kõigi vastaste vastu ning 12 kohtumisest saadi kirja vaid kaks võitu.

Üldiselt pettumustvalmistava hooaja taustal kandsid oma koorma alati ära vasakäär Sergei Terehhov, meeskonna üks liidreid kaitsja Erko Saviauk ning suvel meeskonda toodud Aivar Anniste. Esiletõusjaid, kes oleks märgatava arengu läbi teinud, oli seekord vähe. Väljatoomist väärivad ehk vaid 18-aastane ründaja Sergei Zenjov, kes oli hoolimata pidevatest vigastustest ka meeskonna suurimaks väravakütiks, ning 19-aastane vasakkaitsja Aleksandr Volodin.

Enamat oodati kindlasti Oliver Konsalt, kelle hooaega varjutasid samuti vigastused, ning põrujateks osutusid hooajaeelsed täiendused Liivo Leetma ja Rasmus Tomson, kes mõlemad juulis teistesse meeskondadesse saadeti.

Transi jõud rauges kolme kuuga

I ring: 23 punkti
II ring: 18 punkti
III ring: 15 punkti
IV ring: 22 punkti
Kokku 78 punkti

Narva Trans alustas hooaega ülivõimsalt ja püsis veel 14 vooru järel Levadia ees kolme punktiga liidrikohal, aga paljalt 12-13 tasemel mängijaga meistritiitlit ei võida.

14 esimest mängu kaotuseta püsinud narvalased kukkusid valusalt, kui esmalt jäädi alla juuni alguses Tartu Maag Tammekale ning seejärel kohe ka Levadiale, Kalevile, TVMK-le ja Florale, ning veelkord nii Maag Tammekale kui Levadiale.

Kogu selle seeria vahele mahtusid vaid kaks võitu ja Transi kindel liidripositsioon oli vaid paari kuuga asendunud neljanda kohaga. Kolmepunktilisest edust Levadia ees sai kümne vooruga 16-punktiline allajäämine.

Mõnevõrra suutis meeskond end hooaja teises pooles hõredama mängugraafiku juures koguda, kuid esimeste kuude taset nad enam korrata ei suutnudki. Ometi jäi piirilinlasi lõpuks medalist lahutama vaid üksainus punkt.

Kuigi Trans lõi tänavu koguni 17 väravat vähem kui mullu, tuli nende ridadest Meistriliiga suurim täpsuskütt. Kindla eduga järgnevate ees esikoha võtnud Dmitri Lipartovi arvele jäi rohkem kui kolmandik Transi tabamustest. Vigastustega kimpus olnud Maksim Gruznovi puudumisel avanes ta täielikult ja mängis end üheks selle hooaja parima mängija kandidaadiks.

Võtmemängijate sekka kuuluvad veel kindlasti ka ründav paremäär Aleksandr Dubõkin, kogenud väravavaht Sergei Ussoltsev ja võimas keskkaitsja Aleksandr Kulik. Varasemate hooaegadega võrreldes jäid kahvatuks Gruznovi ja vasakäär Aleksandr Tarassenkovi panused.

Kindlasti oodati rohkem ka Vladislav Ivanovilt ja esiletõusjaks saab teatavate mööndustega pidada vaid noort äärekaitsjat Aleksei Gorškovi, kes tegelikult ka juba eelmisel hooajal stabiilselt mänguaega teenis.

Ründajateta väravaid ei löö

I ring: 13 punkti
II ring: 18 punkti
III ring: 17 punkti
IV ring: 14 punkti
Kokku 62 punkti

Tartu ühisklubi näitas terve hooaja vältel justkui lubavat mängupilti, aga midagi jäi neil ikka ja alati puudu. Väravad, loomulikult.

Kui hooaega alustati ainult ühe puhta ründajaga - noore leeduka Eimantas Marozasega -, siis suvel lõppenud laenulepingu järel saadeti temagi koju. Lisaks lahkusist klubist veel paar ründava suunitlusega mängijat ja asemele ei toodud kedagi.

Tühjast kohast väravad paraku ei sünni ning nii jäi Maag Tammeka väravasaak isegi 11 võrra väiksemaks kui mullu JK Maagil üksinda. Et meeskonnas siiski potentsiaali oli, näitab fakt, et hoolimata kehvast resultatiivsusest teeniti märgatavalt rohkem punkte kui Maag või Tammeka mullu eraldi.

Meeskonna liidriteks kujunesid tähtsaid väravaid löönud kapten Siksten Kasimir, kaitse tugitalad Sergei Starovoitov ja Kait-Kaarel Vaino, äärekaitses kõik kohtumised algusest lõpuni kaasa teinud Timo Teniste ning suurepärase hooaja teinud väravavaht Kert Kütt.

Kütt oli ka üks meeskonna suurimatest esiletõusjatest, noortest astus suure sammu edasi veel ka Mihkel Mikheim. Üldiselt siiski noored kuigi palju võimalusi ei saanud ning treener Sergei Ratnikov usaldas võimaluse korral kokkumänginud koosseisu.

Põrujatest tuleb kindlasti välja tuua Marozas, kellelt treener ootas esialgu edukaimate väravaküttide hulka jõudmist, kuid kes sai poole hooajaga kirja vaid ühe tabamuse.

Esiliiga üleminekumängudelt Meistriliiga keskmikuks

I ring: 13 punkti
II ring: 12 punkti
III ring: 5 punkti
IV ring: 13 punkti
Kokku 43 punkti

Pärast taasasutamist esimest korda Meistriliigas pallinud Kalev ületas tänavu kõigi ootusi, tõustes uustulnukana kohe tabeli keskmikuks.

"Amatööride Eesti meister" sai selleks hooajaks mitmeid täiendusi ning paljud nende mängijad olid tegelikult juba tippjalgpalli karastusega, mistõttu oli edu ka mõneti loogiline. Kui lisada nimekirja ka aastaid meeskonnaga head tööd teinud peatreener Aavo Sarap, siis ongi eduvalem käes.

Kalevi hooaega jäävad kõige säravamalt meenutama võidud Levadia ja Transi üle, kuigi ka teiste favoriitide vastu olid nad üllatustele lähedal. Hooaja käigus tabasid Kalevit mõningad koosseisuprobleemid, mis langesid otseselt kokku meeskonna kerge mõõnaga suve lõpus, kuid sellest hoolimata suudeti kaitsta oma kuuendat tabelikohta Viljandi Tuleviku ees ning sama meeskond alistati ka karikasarja 1/8-finaalis.

Tähtsat rolli mängisid Kalevi tänavuse hooaja edus ligi pooled meeskonna väravad löönud Tiit Tikenberg, stabiilselt head mängu näidanud väravavaht Janno Hermanson ning tagaliini võtmemängija Aleksei Demutski, kes pidi küll viimased kolm kuud kohtumisi kõrvalt jälgima.

Hooaja esimese poole Kalevis laenul viibinud Kaimar Saag tegi just seal läbimurde kõrgliigatasemele, esiletõusjate sekka tuleb kindlasti lugeda ka verinoort ründajat Christian Kõrtsmikku, kes üha enam Meistriliigas mänguaega teenis.

Tulevik ronis august välja

I ring: 8 punkti
II ring: 9 punkti
III ring: 10 punkti
IV ring: 10 punkti
Kokku 37 punkti

Täielikult amatöörmeeskonnaks muudetud Tuleviku koosseis muutus eelmise aastaga võrreldes isegi veidi vähemnimekaks, kuid kindlad liidrid ning parem meeskonnavaim aitasid neil august välja ronida.

Mullu langeti ju tegelikult lausa Meistriliigast väljagi ja koht taastati vaid tänu Tartu klubide ühinemisele. Tänavu juhtisid meeskonna õigele teele tagasi Eesti koondise kogemustega väravavaht Toomas Tohver ja ründaja Aleksander Saharov. Hooaja teisel poolel Saharov küll järjekordselt vigastuse tõttu kaasa teha ei saanud, kuid FC Levadiast laenatud vennad Purid aitasid aasta väärikalt lõpetada.

Huvitaval kombel lasid viljandlased oma võrku rohkem palle lüüa kui mullu, aga see-eest oli nende ründeteravus tänavu hoopis paremal tasemel. Tabeli alumise poole meeskondadega sai Tulevik sel aastal korralikult hakkama, kuid esinelikule nad erinevalt Kalevist väga ohtu ei kujutanud. Üks punkt TVMK käest siiski nopiti.

Tuleviku võtmemängijateks olidki eelpool mainitud Tohver, Saharov ja Purid. Positiivselt üllatasid ka noored Jürgen Henn ja Mihail Ištšuk.

Pärnu karud ärkasid hilja

I ring: 10 punkti
II ring: 3 punkti
III ring: 6 punkti
IV ring: 6 punkti
Kokku 25 punkti

Eelmise hooaja suurima üllataja teine aasta Meistriliigas osutus tunduvalt keerulisemaks. Mitmed põhitegijad elasid kas Pärnust eemal või olid põhitööga hõivatud, mistõttu kannatas treeningute kvaliteet ja kokkumäng.Treenerid kritiseerisid hooaja jooksul korduvalt ka noormängijate suhtumist.

Probleemidest hoolimata oli meeskonnal tegelikult potentsiaali kuhjaga ning püsimajäämine suudeti eriliste raskusteta ikkagi ära kindlustada. Hooaja keskel tabas neid pikemat aega ka punktide põud, aga otsustaval hetkel võeti end kokku ja lõpetati juba üsna korralike esitustega.

Kui mullu valmistas Vaprus pea kõigile vastastele peavalu, siis tänavu nende hammas ühegi tippklubi peale ei hakanud. Paaril korral võinuks parema õnne korral esinelikult punkte röövida, kuid üldiselt jäädi väga kindlalt alla. Nõrgemast hooajast annab selgelt märku ka väravate vahe võrdlus, mis mullu oli -37, aga tänavu koguni -61.

Põhitegijateks on pärnakatel endiselt kogenumad mängijad Ranet Lepik, Indrek Joost, Verner Uibo ja Rando Rand, noortest tegi võimsa edasimineku Ivan Velikopolje. Pettumusteks tuleb lugeda ründajaid Raido Raudnagelit ja Lauri Senješi, kellelt hooaja eel palju loodeti.

Hõre rünnak maksis Kurele kätte

I ring: 2 punkti
II ring: 9 punkti
III ring: 4 punkti
IV ring: 3 punkti
Kokku 18 punkti

Mullu Esiliigas Kalevit edestanud saarlased jäid kõrgliigas neist kaugele maha, kuid oma taseme mängisid nad siiski enam-vähem välja ja allajäämise põhjuseks tuleb eelkõige pidada Kalevi arengut.

Kohati näitas ka Kuressaare potentsiaali kõrgemate kohtade pärast võidelda, võites näiteks Viljandi Tulevikku ja Pärnu Vaprust ning viigistades Tartu Maag Tammekaga, aga kokkuvõttes suundub üleminekumängudele siiski õige meeskond.

Omavahelistes kohtumistes peakonkurentidega jäi neil midagi alati puudu ning enamasti võeti vastu napid kaotused, lubamatuid punkte kaotati ka Lasnamäe Ajaxile. Favoriitide vastu õnnestusid neil mängud ainult Floraga kodus, kuid üllatused jäid sealgi sündimata.

Positiivse külje pealt on nende teises liigas palliv duubel Sörve JK tugevalt edasi arenenud ja noored mängijaid said tänavu ka kõrgliigas korralikku karastust. Meeskonna liidriteks olid tänavuse hooaja järel lõpetav veteran Viktor Alonen, Narva Transist laenatud väravavaht Rene Kaas ning keskväljahing Rainer Veskimägi.

Suureks pettumuseks oli ründeliin, mis oli üsna hõredalt komplekteeritud ja maksis meeskonnale nii mõnegi tähtsa punkti.

Ajaxi hooaeg kui karm õppetund

I ring: 1 punkt
II ring: 0 punkti
III ring: 4 punkti
IV ring: 0 punkti
Kokku 5 punkti

Korraliku debüüthooaja järel riisuti väike Ajax suuremate klubide poolt tähtsamatest mängijatest tühjaks ning verinoor koosseis ei suutnud kõrgliiga tasemel esineda.

Lisaks võtmemängijate lahkumisele jätsid tugeva jälje ka peatreener Aleksandr Puštovi siirdumine FC Levadiasse ning noortele eeskujuks olnud veteranmängijate Sergei Bragini ja Eduard Vinogradovi lõpetamine.

Positiivne on see, et noor võistkond ei lagunenud raske hooajaga laiali, nagu juhtus paari aasta eest JK Dünamoga, vaid võttis hooaega õppeperioodina ja sai alati korraliku koosseisu kokku.

Kuigi Ajaxit loputati sel hooajal korduvalt isegi kahekohaliste edunumbritega, andsid osad mängud ka selgelt märku meeskonna arengust. FC Levadia ja FC TVMK vastu jõudsid nad hooaja lõpus punktide teenimisele väga lähedale.

Ajaxi liidriteks olid tänavu kogenud Maksim Rõtškov ja Ivan O'Konnel-Bronin, kes täitsid ühtlasi treenerite rolli. Korraliku hooaja tegi ka Konstantin Televinov.

Lõplik tabeliseis:

Eelmise hooaja tabel: