MM on täies hoos ja haarab endasse enamuse meie vabast ajast (ja mitte ainult vabast). Ent millisel tasemel on seekordne suurpidu võrreldes nelja aasta taguse MM-iga Jaapanis ja Lõuna-Koreas?

1) Vähem üllatusi. Eelmise MM-i algus oli veel kuni veerandfinaalideni äärmiselt üllatusrohke. Kohe alagruppide järel pidid asjad pakkima valitsev meister Prantsusmaa, suurfavoriidiks peetud Argentiina ning viimast korda kuldse põlvkonnaga suurturniiril mänginud Portugal. Hetkel on olnud vaid mõned üksikud üllatused mängudes, ent peale Prantsusmaa ei ole keegi eeldatavatest soosikutest kuigi suurtes raskustes. Kui nelja aasta eest kurdeti, et tähtmängijad ei jõudnud klubihooajast taastuda, siis seekord alustati turniiriga 10 päeva hiljem.

2) Kohtuniketöö ühtlasem. Võrreldes eelmise MM-iga, kus eri kontinentide vilemehed vilistasid igaüks isemoodi ja muutsid sellega meeskondade võimalused selgelt ebavõrdseteks, on seekord õigusemõistjad hoidnud ühtlast joont.

3) Reeglid karmimad. Kohtunikele on antud FIFA poolt instruktsioone, mis vähendavad karistusalas tõuklemist ja ajaviitmist. Mängud on sellevõrra küll mõneti nauditavamad, ent reeglite kehtestamise hinnaks on ohtrad kollased kaardid, mida on jagatud rekordiliselt palju. Mängukeeldudega eemalejääjaid on tänu sellele samuti väga palju ja nii mõnelgi meeskonnal tuleb juba kolmandas alagrupivoorus oma põhimängijateta läbi ajada.

4) Oluliselt vähem väravaid. Kui eelmisel MM-il löödi kahe alagrupivooru järel 89 väravat (2,78 mängus), siis nüüd on samaks ajaks leidnud tee väravavõrku vaid 75 palli (2,34 mängu kohta). Koreas/Jaapanis osutus viimane alagrupivoor veel äärmiselt väravaterohkeks, kui lisandus koguni 49 tabamust (3,06 mängus), mistõttu praeguse MM-i allajäämine selles arvestuses suureneb ilmselt veelgi.

5) Palju rohkem väravaid kauglöökidest. Uus pall, mis sobib perfektselt kauglöökideks ja seevastu ei ole just puurivahtide suurim sõber, on lennanud väga tihti väravasse just kauglöökidest. Ka Koreas/Jaapanis oli kasutusel olnud pall senistest kõige ründajasõbralikum, ent nelja aastaga on tehnika veelgi edasi arenenud.

6) Teleülekanded kehvemad. MM-i teleülekanded on loomulikult väga kõrgel tasemel, kuid kõrgtehnoloogia esimaade Jaapani ja Lõuna-Korea pakutud telepildile siiski vastu ei saa. Tihtipeale jäävad märkamata tähtsad mänguolukorrad, kaardinäitamised ja isegi vahetused.

7) Ühtlasemad väravakütid. Kui eelmisel aastal oli kahe alagrupivooru järel juba üks mängija nelja väravaga (Klose) ja mitmed mängijad kolmega (Tomasson, Vieri, Pauleta), siis seekord pole keegi peale Fernando Torrese suutnud kahest tabamusest enamat. Kuldse jalgpallisaapa jahtijatel pole aga muretsemiseks põhjust, sest ka Ronaldo oli nelja aasta eest selleks ajaks löönud just kaks väravat.