Mitte ainult FIFA kongressist, mitte ainult jalgpallist (13)
Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak võttis kokku oma mõtted FIFA kongressil toimunust ja selle laiemast tähendusest.
Pohlaku mõtted on esitatud viie alapunktina.
I
Minu jaoks haakus FIFA kongressiga seonduv maailmas üldiselt toimuva ja eriti viimasel ajal võimenduvaga.
Poliitikat ja propagandat oli Zürichis liiga palju.
Demokraatia on kriisis, sest oma tegeliku seisukoha varjamine on muutunud elu paratamatuks osaks – lambanahast vesti loodav kehakeel tagab suurema usalduse ja mulle tunnistasid liiga paljud, et kõnelevad ühte, kuid teevad teist; südametunnistuse järgi hääletamise kaudu arvamuse avaldamine demokraatia põhiprintsiibina ei toimi, kuna eeldused, mille pealt valikuid tehakse, on kunstlikult kujundatud.
Rahu ei ole maailma toimimise elementaarseks eelduseks ja jalgpall oma võimalustega tundub olevat sõjaõhutajatel jalus.
II
Kongressile tehtud pommiähvardusest tingitud vaheajal helistas mulle intervjuusooviga tuntud USA ajalehe Eesti esindaja.
Kõne oli ebatavaline ja seda ettevaatlikum ja argumenteeritum olin oma vastustes, et meid ei oleks võimalik siduda korruptantidega või kasutada muul moel ära. Imestasin vaid, et minu isiku põhiomadused kõne korraldajatele sedavõrd tundmatud on, et nad lootsid nii lihtsate vahenditega tekitada tahet kellegagi samastumise kaudu seisukohta muuta.
Intervjuu lõppedes palusin saata tekst enne avaldamist ülelugemiseks ja üllatusin, kui vastati, et rahvusvahelises meedias kehtivad reeglid ei näe sellist asja ette, mis oli seda kummalisem, et helistaja oli kõne alguses tunnistanud end teemat mittevaldavaks ja öelnud, et tal paluti vaid helistada ja lugu teha.
Olin temperamentne ja minuga koos olnud ühe Lääne-Euroopa etalonriigi alajuht küsis kõne lõppedes põnevusega, millega tegu. Selgitasin ja ta ütles ohates, et nende ümber käib sama trall - liidu tippjuhtkonda kuuluvaid inimesi survestatakse kõikvõimalike kanalite kaudu ja nemadki oli arutanud, millised organsatsioonid peavad olema sedavõrd mastaapse surve tekitamiseks rakendatud.
III
Kongressi avamisel kõnelenute hulka kuulus Šveitsi spordiminister, kes arreteerimistega seoses märkis, et nende prokuratuur tegi seda, mida rahvusvaheline õigus neilt nõuab, mis tähendab, et tõde oli seal pool, kus väideti, et FIFA presidendivalimistel kasutati julgeolekuorganite abi.
Kusjuures mitte keegi väitjatest ei kaitse korruptante, suure tõenäosusega oli arreteerimine õige ja õiglane, paraku tulnuks seda teha teisel ajal ja teises kohas, sest on selge, et teoga sooviti mõjutada Zürichisse FIFA presidenti valima kogunenud inimeste arvamust.
Demokraatia eelduseks on enamuse arvamusega leppimine. Milline on FIFA presidendi küsimuses enamuse arvamus, oli selge pikalt enne kongressi ja demokraatia tähendusi pidevalt rõhutav läänemaailm peaks oskama neist kinni pidada. Seda, et Blatter on olnud ja on ka praegu FIFA demokraatlikult valitud president, ei saa vaidlustada.
IV
Presidendivalimiste kõrval teine oluline päevakorraküsimus oli Iisraeli ja Palestiina jalgpalliliitude suhete teemal, nimelt seadis viimane kongressile üles esimese FIFA-st väljaviskamise.
Palestiina võttis avalduse tagasi ja pingeline dialoog kahe alaliidu juhi vahel, kellest teine ülijõulise kõnepruugiga kindral, endine Arafati julgeolekuülem, päädis rahukäepigistusega - ma ei kujuta ette, et midagi sellist oleks üheski teises valdkonnas kahe kõnealuse kogukonna esindajate vahel võimalik saavutada.
Rahukäepigistus - Handshake of Peace - oli eraldi punktina ka kongressi päevakorras, see on asi, millele viitasin oma kongressieelsetes arvamusavaldustes kui jalgpalliülesele olulisele projektile, millega oleme seotud ja mida viiakse ellu FIFA presidendi otsese osavõtu kaudu.
Olin üllatunud, kui minuga tuldi Zürichis kõnelema rahuprojekti võimalikest negatiivsetest tähendustest - mis olid nõrgad - ütlen selgelt välja, mulle tundub, et kellelgi on vaja sõda ja jalgpall ja eriti 2018. aastal Venemaal toimuvad jalgpalli maailma meistrivõistlused on sellel plaanil risti jalus. Kordan, just meie idanaabri juures korraldatava jalgpalli MM-i tõttu ei ole Venemaad mitte kuidagi võimalik praegu sõtta astuma provotseerida, sest see võistlus on riigi jaoks üliolulise tähtsusega.
V
Loodan, et UEFA ei võimenda FIFA kriisi, sest see tähendaks jalgpalli solidaarsustähendustele suurt hoopi ja võiks hävitada ühe viimase väärtuseid kandva suurema süsteemi.
Täna on selle vältimise eeldused õnneks oluliselt paremad, kui nad olid reede hilisõhtul.
Ma saan aru, et see on minu isiklik probleem, aga soccernetile mõtlemiskohaks samuti - kas see on normaalne, et siin iga nädal tema isiklikud kolumnid on? Ma tean, et autoritaarsetes riikides harrastatakse Suurte Juhtide isiklikke saateid /kolumne, aga soccernetist eeldaksin ma siiski enamat ja paremat.
Kui te tahate tõesti jalgpalli nii seest kui väljast uurida, siis võtke ette Flora ja EJL'i segamini olev rahakott või mis toimub Tallinnas harjutusväljakutega, kus staadion staadioni järel lähevad platsid EJL'i omandusse ja pärast seda õnnestub seal normaalseid aegasid saada vaid Floral ja Flora-meelsetel klubidel. Sama hea on vaadata kuidas Pohlak presidendiks aina valitakse - hääled tulevad suures osas kõik Flora poolt toetatavatest klubidest. Kogu EJL kokku klopsitud süsteem mädaneb.
Ok hästi - ma saan aru, et teie loogika järgi on Pohlaku kritiseerimine teile libe tee ja selle põhjal on teie tööks vajalik mingil määral temale meele järgi olemine, aga vaba ajakirjandus töötab teise loogika järgi.
Vaikimine on lihtsalt süsteemi heaks kiitmine. Või kui teil tõesti on Pohlaku tegemised ja nägemus nii meelejärgi, siis pidage meeles, et teine pool jalgpalli ringkonnast on kardinaalselt erinevat meelt. EJL uudiste toimetamine ei ole ajakirjandus. Julgege tõstatada ka teravamaid küsimusi ning lõpetage vaikimisi see Pohlaku toetamine.
Oleks ainult venemeelsed satsid oma lagunevatel staadionitel!
Praegusel ajahetkel on JALGPALL Eesti kõige populaarsem spordiala ja usun, et aasta-aastalt populaarsemaks ja mängutasemelt paremaks muutub.
Tulevikus mängitakse jalgpalli ka nendes piirkondades, kui praegul on vaikus...
M.O.T.T.
Sinu loogika on seega, et sarnaselt FIFA'le on ka EJL'ile kõik lubatud, sest tänu sellele on sinu arust jalgpall nii heal järjel?
Selliste argumentide kõige suurem probleem ongi see, et inimesed kes neid loobivad ei tee vahet kahel asjal - minevikul ja olevikul. Ma ei ole kordagi öelnud, et Pohlak poleks Eesti Jalgpallile midagi head pakkunud - küll on aga juba viimased kümmekond aastat tema tegevus pärssivalt mõjuma hakanud. See kui iseseisvaid klubisid tagakiusatakase ning kogu süsteem lähtub Flora vajadustest, ei ole mitte Eesti Jalgpalli edasi viimine vaid pidurdamine. Vaata kas või meie Lilleküla staadionit: EJL omanduses olev RAHVUSstaaion on ikka veel ilusas rohe-valges "FCF" - mis loogika selles peitub?
Seega enne kui sa oma MOTT'e siin loopima hakkad, siis viia ennast kurssi reaalselt toimuvaga ja ära usu igat ilusat pressiteadet mida EJL väljastab. EJL vajab juba väga pikka aega verevahetust ja Pohlak võiks rahulikult pensionile ära minna.
Kuigi avaldatakse ja rõhutatakse et NL oli rahvaste vangla aga samas kellegi tegevus väga sellele sarnane...
Lilleküla staadion on EJLi oma ja see on ametlikult Eesti Rahvusstaadion. Flora on paberite järgi seal vormiliselt lihtsalt kasutaja.
