UEFA täitevkomitee kinnitas ametlikult, et alates 2025. aastast kutsutakse naiste Meistrite liiga kõrval ellu veel teinegi klubidele mõeldud eurosari. Meistrite liiga ise teeb aga läbi formaadimuudatuse.

Esmalt Meistrite liigast, millega tehti naiste jalgpallis algust 2001. aastal ehk 22 aastat tagasi. Selle põhiturniirist saab alates hooajast 2025-26 liigaformaadis toimuv võistlus, kus osaleb 18 naiskonda. Samasuguse reformi teeb aasta varem läbi ka meeste Meistrite liiga, kus alagrupiturniir asendub samuti 36 meeskonna osalusel peetava liigaformaadis turniiriga. Praegu mängivad naised alagrupiturniiril neljas grupis 16 võistkonna osalusel.

Ent kui meeste eurosarjades on juba aastakümneid olnud olemas varem UEFA karikasarja ja alates 2009. aastast Euroopa liiga nime all tuntud teine eurosari, millele lisandus kaks aastat tagasi kolmanda eurosarjana Konverentsiliiga, siis naised on seni pidanud läbi ajama vaid Meistrite liigaga.

Naiste Meistrite liiga formaati uuendati seejuures alles 2021. aastal. Enne seda mängiti kõigepealt kümnes neljaliikmelises grupis kvalifikatsiooniturniir, kust said edasi vaid grupivõitjad. Neid ootasid 32 parema seas ees 22 naiskonda, kes ei pidanud tänu koefitsienditabelile eelringi läbima. Turniiri jätkati sõelmängude formaadis.

Kaks aastat tagasi kasvas aga esiteks osalejate arv 62 naiskonnalt 72 peale ning eelringe hakati pidama neljaliikmeliste miniturniiridena, mis koosnesid poolfinaalidest ja finaalist. Samuti eraldati riikide meistrite teekond tippliigade teise koha omanikest, otse alagruppi ehk 16 hulka pääsesid aga vaid Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania ja Inglismaa meistrid. Alagrupiturniirile järgnesid veerand- ja poolfinaalid ning finaal.

Nüüd aga lisandub põhiturniirile kaks naiskonda. Enam ei mängita seal kolme vastasega kodus-võõrsil süsteemis, vaid iga naiskond peab kuus kohtumist kuue eri vastasega. Kellega täpselt vastamisi minnakse? Selle selgitamiseks paigutatakse klubid vastavalt  koefitsienditabeli põhjal kujunevatele asetustele kolme tugevusgruppi. Et kalender oleks võimalikult tasakaalus, loositakse igale võistkonnale igast tugevusgrupist kaks vastast - neist ühega mängitakse kodus, teisega aga võõral väljakul.

Nii selguvad tabeli põhjal neli parimat naiskonda, kes pääsevad otse veerandfinaali, kohtadel 5.-12. lõpetavad klubid selgitavad aga play-off-mängudega, kes neile kaheksa hulgas vastu lähevad. Kõik see peaks tagama, et igal mängul on suurem kaal.

🔥 New format for @UWCL + more chances to play in Europe!

👑 Starting from 2025/26, the #UWCL will feature a more competitive and dynamic single-league stage with 18 teams.

🆕 A second women's club competition will also be launched, in a straight knockout format.

AYNTK: ⤵️ — UEFA (@UEFA) December 4, 2023

Nii või teisiti on selge, et Eesti meisternaiskonnale jääb ka uue formaadi juures Meistrite liiga põhiturniiri koha püüdmine ülimalt raskesti täidetavaks unistuseks. Kuid kas teine eurosari annab selleks parema võimaluse ja mida see endast kujutab?

UEFA pole täpset formaati ega ka liiga nime veel laialt reklaaminud. Kuid selge on nii palju - et pääseda otse põhiturniirile, tuleks olla riikide arvestuses 24 parema seas. Võttes arvesse, et Eesti on praegu 50 riigi konkurentsis 40. kohal, tuleb pilk pöörata sellele, et jätkata uues eurosarjas Meistrite liiga kaudu.

Samas tuleb siiski ka seal esmalt kvalifikatsiooniringis edukas olla, et järgmise ringi kaotuse korral uude sarja kvalifitseeruda. Oma võimaluse saavad nii teise eelringi kaotajad kui ka eelringi alagruppides teise-kolmandana lõpetanud naiskonnad. Uue sarja põhiturniir mängitakse aga juba täielikult sõelmängude süsteemis ja kodus-võõrsil põhimõttel, kokku saab seal kaasa lüüa 64 naiskonda.